Obsah (7)

§ 101§ 116§ 96§ 99§ 102§ 100§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-26-1354 Otsuse tegemise aeg ja koht 6. märts 2026, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi A. P. (P.) hagi S. P. (P.) vastu elatise n

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ja lapsetoetuse (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisele alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1. Välja mõista S. P.lt A. P. kasuks elatis tagasiulatuvalt oktoobri 2025 ja novembri 2025 eest kokku 450 (nelisada viiskümmend) eurot.
2. Igakuised elatise maksed tuleb tasuda D. P. arvelduskontole hiljemalt iga kuu
3. kuupäevaks selgitusega „A. P., elatis (kuu, aasta). 1
4. Elatise otsus igakuise elatise väljamõistmise osas (resolutsiooni p 2) kuulub täitmisele viivitamatult.
5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse ajal (so alates 19.01.2026 tasutud elatisemakseid)
6. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. I HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
7. 19.01.2026.a. esitas A. P. oma seadusliku esindaja kaudu Viru Maakohtule hagiavalduse S. P.lt elatise saamiseks. Hageja nõuab kostjalt igakuise elatise väljamõistmist

§ 101

järgi arvestatud miinimummääras (muutuva suurusena

§ 101lg 3-5) ning tagasiulatuvalt 2025.a.

oktoobrikuu eest 301 eurot ja novembrikuu eest 301 eurot. Igakuist elatist soovib hageja saada iga kuu 10. kuupäevaks. Hagiavalduse kohaselt sündis D. ja S. P. abielust XXX.a. tütar A.. Vanemad lahutasid abielu 27.11.2025.a Alates septembrist 2025.a. elavad vanemad eraldi. Kostja ei ole osalenud lapse igapäevaelus ega pakkunud lapsele emotsionaalset või materiaalset tuge. S. P. on elatist tasunud detsembris 2025 301 eurot ja jaanuaris 2026 301 eurot. Oktoobri ja novembrikuu 2025 eest on elatis tasumata. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt oktoobri ja novembri 2025 eest ning jooksva elatise igakuiselt

§ 101

järgi arvestatud määras (muutuva suurusena), et katta lapse vajadused pärast vanemate lahkuminekut. Laps elab koos emaga üürikorteris ning tema igapäevased vajadused hõlmavad: toitu, sealhulgas jätkupiimasegu; mähkmeid ja hügieenitarvikuid, riideid lapse kasvades, ravimeid ja meditsiinitarvikuid, transpordikulusid lapse liikumiseks ja vajadusel meditsiinilistele protseduuridele, muud lapse normaalseks arenguks ja heaoluks vajalikku. Kummagi vanema töövõime piiratud ei ole; hageja on hetkel lapsehoolduspuhkusel. Hageja igakuise sissetuleku moodustab vanemahüvitis kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni ning lapsetoetus. S. P.l on püsiv töösuhe ja stabiilne sissetulek. Puuduvad terviseprobleemid või muud asjaolud, mis võiksid tema töövõimet piirata. Samuti puuduvad S. P.l teised ülalpeetavad. Kostja majanduslik seisund võimaldab tasuda lapsele elatist. Kuigi kostjal ei ole mingil viisil takistatud lapsega suhtlemine või temaga tegelemine, ei osale kostja tema igapäevaelus, ei paku emotsionaalset ega materiaalset tuge, ei huvitu lapse heaolust, ei võta osa lapse kasvatamisest ega tema eest hoolitsemisest, ei kohtu lapsega. Lapse igapäevaste vajaduste tagamine ja hooldamine on täielikult hageja kanda. Kostja tegevusetus on püsiv ja süsteemne ning lapse heaolu ja toimetulek sõltub üksnes emast. Kuigi hageja ja laps on ametlikult registreeritud kostja korteris XXX, elavad nad tegelikult üürikorterites aadressil XXX.

1. Kostja vastuväidetega hageja seaduslik esindaja ei nõustu. 2 2.2.2026 seisukohas selgitab D. P., et väidetav 650-eurone makse ei ole elatis. Kostja viitab 650 euro suurusele ülekandele, käsitledes seda elatisena oktoobri ja novembri eest. Nimetatud summa ei olnud ega ole seotud lapse elatisega. Tegemist oli varasemate täiskasvanute vaheliste kulude hüvitamisega (sõidukiga seotud kulud), mis ei puudutanud lapse ülalpidamist. Poolte vahel puudus kokkulepe, mille kohaselt oleks makset arvestatud elatiseks konkreetsete kuude eest, see ei nähtu ka ülekande selgitusest. Lisaks kinnitab pooltevaheline kirjavahetus, et kostja ei käsitlenud makset elatisena selle tegemise ajal, vaid püüab anda maksele sellise tähenduse alles tagantjärele. Seega puudub õiguslik alus käsitleda 650-eurost ülekannet lapse elatisena. Eluasemekulude tasumine ei asenda elatise maksmise kohustust. Kostja väidab, et ta ei tasunud elatist oktoobrikuu eest põhjusel, et oktoobris tasus ta septembrikuu eluasemekulud, mil pooled veel koos elasid. Hageja selgitab, et elatis on igakuine kohustus lapse ülalpidamiseks konkreetse kalendrikuu eest. Varasemate ühiste elamiskulude tasumine ei ole õiguslikult seotud lapse elatise maksmise kohustusega ega vabasta kostjat kohustusest tasuda elatist vastava kuu eest. Seega ei saa septembrikuu kulude tasumist pidada elatise maksmiseks oktoobrikuu eest ega kasutada seda elatise maksmata jätmise õigustusena. Lapsele toodud mähkmed ja toit ei ole elatis. Kostja märgib, et ta on toonud lapsele mähkmeid ja beebitoitu mitmel korral. Tegelikkuses leidis see aset üksnes
2. novembril ning hageja seaduslik esindaja ei vaidle sellele vastu. Samas ka üksikute esemete ostmine või lapsele toomine ei ole regulaarne, ei ole rahaliselt määratletud ega toimunud kokkuleppel elatise arvelt ning ei ole käsitletav elatise maksmisena. Selliseid üksikuid kulutusi ei saa arvestada elatise kohustuse täitmisena ega kasutada elatise vähendamise või sellest vabastamise alusena. Hageja eluaseme üürileping ei mõjuta kostja kohustust maksta lapsele elatist ning ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohane. Kostja ei vaidle vastu elatise summale (301 eurot) ning kinnitab oma valmisolekut seda edaspidi maksta. Hageja on omalt poolt nõustunud, et elatis tasutakse igakuiselt hiljemalt iga kuu
3. kuupäevaks, arvestades vastustaja töötasu laekumise aega. Seega ei ole poolte vahel vaidlust elatise suuruse ega edaspidise maksmise korra osas. Vaidlus puudutab üksnes varasema perioodi elatise tasumata jätmist. Menetluskulud palub hageja jätta poolte enda kanda. II KOSTJA VASTUVÄITED
4. Kostja tunnistab nõuet osaliselt. Kostja märgib, et D. P.ga oli suuline kokkuleppe selles, et S. P. maksab septembrikuu eest kõik arved (pere elas koos XXX) ja ei pea siis oktoobri eest maksma elatist A.le. 2.10.2025 palus D. P. aidata teda rahaliselt lapse jaoks ja kostja tegi ülekande naise arvelduskontole summas 650 eurot. Summa oligi elatis A.le oktoobri ja novembrikuu eest. Kostja lisab, et kui nii hagejale ei sobi, palub ta tagasimakset 650 eurot ja tasub siis oktoobri ja novembri eest A.le elatist 301 eurot mõlema kuu kotha. Kostja väitel on ta aidanud paar korda oktoobri ja novembri kuus ostes lapsele mähkmeid ja jätkupiimasegu kui laps oli külas tema vanemate juures. S. P. kinnitab, et alates detsembrist 2025 maksab elatist 301 eurot kuus D. P. arvelduskontole ning märgib, et töötab X, ettevõttes ei ole kindlaks määratud palgapäeva ning võib juhtuda, et palk ei laeku kostja kontole
5. kuupäevaks (nagu soovib hageja). Kostja on valmis maksma elatist igakuiselt 301 eurot iga kuu 15.kuupäevaks.
6. 8.02.2026 seisukohas selgitab S. P., et andis hagejale teada, et kui talle ei sobi 650 euro ülekande selgituses konkreetse ajavahemiku viite puudumine, soovib kostja tagasimakset ja teeb kaks eraldi ülekannet summas 301,74 eurot selgitustega “A. P. alimendid oktoober 2025” ja “A. 3 P. alimendid november 2025”. Hageja ise ütles kostjale 2.10.2025.a. kui palus abi, et ülekande selgitusse panna “perevod” (“ülekanne”). Kostja andis D. P.le teada, et ei ole nõus summa kahekordse maksega ning et hageja on kohtule edastanud valeinfot väites, et makes oli sõidukiga seotud kulu. 5.02.2026 kirjutas kostja enda sõnul hagejale teise kompromissi variandi. Kuna oktoobri kuus tehtud ülekanne summas 650 eurot hageja arvelduskontole oli poolte ühine raha, siis pakkus kostja teha see summa pooleks, mõlemad saavad sellest 325 eurot ning hageja teeb kostja arvelduskontole 325 euro suuruse ülekande, samal päeval teeb kostja ülekande 301,74 eurot selgitusega “A. P. alimendid oktoober 2025” ja oktoobrikuu kotha on küsimus lahendatud, Novembrikuu nõude osas pakkus kostja variandina, et tasub igakuisele elatisele lisaks 60 eurot 6 kuu jooksul. 8.02.2026 sai kostja hagejalt vastuse, et kompromissettepanekuga nõus ei ole. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et A. P. hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi
9. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Vastavalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtub kohus hagimenetluses poolte esitatust (vt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 230 lg 1). TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
10. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista elatise perekonnaseaduse (

) § 101 järgi arvestatud miinimummääras (alates 1.04.2025 301,74 eurot) ning tagasiulatuvalt 2025.a oktoobri ja novembri eest 2 x 301 eurot. Kostja kinnitas, et on alates detsembrist 2025 tasunud lapse ülalpidamiseks elatist 301,74 eurot ja on valmis seda tegema ka edaspidi iga kuu 15. kuupäevaks, kuid ei ole nõus oktoobri ja novembrikuu tagasiulatuva elatise nõudega. 8.

§ 116

lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

§ 96

ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. D. P. ja S. P. abielust sündis XXX tütar A. (dtl 37, 49). Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele 4 perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513 p 12). Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Riigikohus on leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1165-13, p 15). Kuivõrd hageja nõuab elatist miinimummääras (

§ 101

järgselt arvestatud määras), ei ole lapse vajaduste tõendamine kohtumenetluses vajalik. 9.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõige sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Käesoleval juhul ei ole kumbki pool menetluses

§ 102lg 2 asjaoludele tuginenud.

10. Alates 01.01.2022.a kehtiva

§ 101

lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hageja palub elatise määrata muutuva suurusena vastavalt

§ 101

sätestatule.

§ 101

lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101alusel arvutatud summa.

Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt: - Igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on alates 01.04.

1. a 282,31 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. - Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
3. aprillil.

§ 101

lg 3 ja 4 arvestatuna kujuneb elatise miinimumsuurus järgmiselt: 1981 x 0,03 = 59,43 eurot ehk 282,31+59,43 = 341,74 eurot. -

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 40 eurot. 341,74 – 40 = 301,74 eurot. 5

§ 101

järgi arvestatav elatise miinimummäär on seega alates 1.04.2025 igakuiselt 301,74 eurot. Vastavalt

§ 101

lg 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Käesoleval juhul ei ole kumbki pool märkinud, et laps viibiks isa juures keskmiselt 7-15 ööpäeva kuus, seega

§ 101lg-t 6 kohaldatav ei ole.

11. Elatise väljamõistmise eeldused sätestab

§ 100lg 2.

Viidatud sätte kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Üldjuhul on lapse elukorralduse raskuskese peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. Lapse elatise vaidlustes tuleb analüüsida mõlema vanema sissetulekut, varalist seisundit ja võimet teenida sissetulekut (vt Riigikohtu 27.10.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-18082/74 p 11) Mõlemal vanemal lasub lapse ülalpidamiskohustus ja kumbki vanem on kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse heaolu ja eakohane areng ning piisav sissetulek iseenda ja lapsele ülalpidamise tagamiseks. Kuivõrd S. P. on kinnitanud, et on valmis ja võimeline tasuma lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt 301,74 eurot iga kuu 15. kuupäevaks ja sellega (tasumise kuupäevaga) on nõustunud ka hageja seaduslik esindaja D. P., ei hinda kohus kummagi vanema majanduslikku olukorda. Asjaolusid, mis viitaksid sellele, et vanem on

§ 102

lg 2 olukorras, mis õigustaks elatise tasumist alla PKLS § 101 järgi arvestatud miinimummäära, kohtu ette toodud ei ole. Kohus mõistab S. P.lt välja elatise A. P. ülalpidamiseks

§ 101

järgi arvestatud muutuva suurusena (käesoleval ajal 301,74 eurot kuus) alates hagi esitamisest ehk alates 19.01.2026 kuni lapse täisealiseks saamiseni või vanema varalise seisundi muutumiseni. 12. Pooltel on peamine vaidlus selles, ka hageja tagasiulatuv elatise nõue 2025.a oktoobri ja novembri kuu eest (2 x 301 eurot) on põhjendatud või mitte. Vastavalt

§ 108

võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 108

sätte mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kandis hageja seaduslikule esindajale 2.10.2025 650 eurot. Eeltoodu on tõendatud hageja seadusliku esindaja konto väljavõttega, millest nähtuvalt on S. P. kandnud 2.10.2025 D. P.le 650 eurot selgitusega „perevod“ (ülekanne; dtl 14). Kostja väidab, et pooltel oli kokkulepe selles, et kostja teeb ülekande ning ei pea siis maksma elatist oktoobri ja novembri eest. D. P. omakorda väidab, et 650 euro ülekanne ei ole seotud lapse ülalpidamisega ning sellena ei lugenud ülekande tegemise ajal makset ka kostja ise. 6 Kohtu hinnangul on 11.10.2025 sõnumivahetusest (dtl 60-61) üheselt mõistetav, et D. P. palub S. P. abi lapse toetamisel (vaja osta segu, mähkmeid ja viitab et elatis on hetkel 311 eurot kuus). S. P. selgitab, et võib pool maksta kohe, kuna eelmisel kuul elati veel koos ning tuli temal üksi tasuda kommunaalteenuste eest, aga järgmisest kuust (november 2025) saab maksta 300 eurot. D. P. nõustub sellega (dtl 61). Eeltoodut saab kohtu arvates lugeda poolte kokkuleppeks elatise tasumiseks vähemalt oktoobri ja novembri 2025.a. kuude eest – oktoobri eest pooles ulatuses ehk 150 eurot ja novembri eest 300 eurot, kokku 450 eurot. Põhjendamatu on aga tagantjärgi seda nõuda mõlema kuu eest summas 300 eurot. Kui 2.10.2025 üle kantud 650 eurot oleks olnud lapse ülalpidamiskulude katteks, on arusaamatu miks kostja seda 11.10.2025 kirjavahetuses ei märkinud, et loeb ülalpidamise antuks 2.10.2025 tehtud rahaülekandega. Tõendamata ja paljasõnaline on ka hageja seadusliku esindaja väide, et ülekanne oli sõiduki vm kulu. Kohus on seisukohal, et mistahes abikaasade vahel varasemalt (enne 11.10.2025 sõnumivahetuses kokku lepitut) tehtud rahaülekannete hilisem lugemine lapse ülalpidamiskohustuse täitmisena, on alusetu. Tagasiulatuva perioodi ehk oktoobri-novembri 2025 nõue oleks täies osas põhjendamatu sel juhul kui hagi esitamisele eelnenud ajal ei oleks nõutud elatise tasumist - käesoleval juhul saab aga lugeda, et hageja soovis elatist saada oktoobris, novembris 2025 ning kostja nõustus sellega, pooled leppisid kokku ka summas (dtl 60-61). Seega rahuldab kohus tagasiulatuva elatise nõude summas 450 eurot. 13. Hagiavaldus on kohtule esitatud 19.01.2026.a Üldjuhul mõistetakse elatis välja alates hagi esitamisest. Kui kohustatud vanem on menetluse ajal tasunud elatise makseid, tuleb tasutud makseid/ülekandeid kohtuotsuse täitmisel arvestada Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada ka seda, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4). 14. Hageja palub lugeda otsuse viivitamata täidetavaks vastavalt Ts

MS §

1. TsMS § 468 lg 3 kohaselt tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse hageja taotlusel viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus viivitamata täidetavaks otsuse jooksva (igakuise elatise) tasumise osas, et tagada lapsele vajalik ülalpidamine koheselt ja katkematult.
2. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist, st kui vanem on sattunud olukorda, kus ei suuda enam tasuda elatist välja mõistetud miinimummääras, või lapse vajadused on oluliselt suurenenud ning välja mõistetud miinimumelatis ei kata enam lapse vajadusi (sel juhul tuleb lapse vajadusi tõendada). Menetluskulude jaotus 7
3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 8