KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 06. märts 2026, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-5040 Tsiviilasi S.S. kohustu

§175lg 7) S.S.

kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus kuulutas 05.07.2018 määrusega välja S.S. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Karin Antsovi. Tartu Maakohtu 13.09.2019 määrusega lõpetati S.S. pankrotimenetlus raugemisega ja algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. S.S. kohustustest vabastamise menetluses jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku ise täitma usaldusisiku ülesandeid. Määrus jõustus 02.10.
2. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama aruandeid kaks kord aastas, 10.märtsiks ja 10.septembriks ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta 1.septembril.
3. Võlgnik esitas 19.11.2024 kohtule taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ning kohustustest vabastamiseks. Kohus pikendas menetlust ühe aasta võrra kuni 02.10.
5. Võlgnik on menetluses esitanud aruandeid 25.03.2020, 02.10.2020, 31.03.2021, 05.10.2021, 31.03.2022, 18.10.2022, 05.04.2023, 21.09.2023, 15.03.2024, 19.11.2024, 07.04.2025 ja 12.11.
7. Võlgnik on töötanud menetluse kestel mitmetes ettevõtetes (Gxxxx AS, MxxxxxxxKliinik OÜ, Exxxxxx OÜ, Exxxxxx Hoolduabi OÜ ja Mittetulundusühing Sxxxxxxxxxxxxxxx Arenduskeskus), neist enamikes on ta ka juhatuse liige. Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, peretoetus, laste elatis, lapse töövõimetoetus ja sotsiaaltoetus ning tulumaksutagastus. Võlgnik on saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekud ületanud mittearestitava sissetuleku määra alles menetluse lõppjärgus ning võlgnik on teinud menetluse kestel peamiselt vabatahtlikke väljamakseid. Võlgnik on teinud menetluse kestel igal aastal väljamakseid, menetluse kestel kogusummas 5181,93 eurot.
8. Kuna menetlust pikendati kuni 02.10.2025 ja võlgnik esitas lõpparuande 12.11.2025, siis küsis kohus 10.12.2025 võlausaldajate seisukohta S.S. kohustustest vabastamise taotluse osas. 5.
9. Telia Eesti AS jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. 2 5.
10. Kohtutäitur N.N palus oma vastuses kohtul lähtuda asjaoludest, mis võimaldavad/ei võimalda võlgniku kohustusest vabastamise seaduse alusel. ’ 5.
11. Eesti Energia AS esitas oma vastuse 15.12.2025, mille kohaselt võlausaldaja ei nõustu menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja andmete kohaselt on nõude 1818,98 eurot katteks menetluse jooksul laekunud 441,08 eurot. 5.
12. OÜ Küttering esitas oma seisukoha 19.12.
13. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest võlgnik on jätnud täitmata füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest tulenevad kohustused ning on seeläbi tahtlikult kahjustanud enamiku võlausaldajate huve. Võlausaldajale ei ole võlgnikult laekunud võla, summas 1001 eurot, katteks ühtegi senti. Seega ei ole võlgnik aastate jooksul täitnud oma kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist ei ole, siis seda otsima. Võlausaldaja arvates on võlgnik jätkanud oma tavapärast elu, kuid varjanud oma sissetulekuid kasutades selleks variisikuid ja nende pangakontosid. Varasemad võlausaldajad on aga jäetud nö pika ninaga ootele. 5.
14. Aktiva Finance Group OÜ (nõue omandatud Luminor Liising AS-lt) esitas seisukoha 23.12.
15. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on rikkunud oma

§ 173tulenevaid kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata.

Võlgniku poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, et võlgnik oleks otsinud tulutoovamat tööd kogu 5 aastat kestnud kohustustest vabastamise menetluse kestel. Võlgnik on töötanud ühe ja sama tööandja juures alla alampalga määra. 5 aastat alla alampalga eest töötamine ei ole kindlasti tulutoov tegevus, vaid pigem võlausaldajaid kahjustav. Pole lisatud tõendeid CV-de edastamisest kandideerimistest teistele ametikohtadele jne. Võlausaldaja märgib, et võlgniku kohustuseks kohustustest vabastamise menetluse kestel, on tulutoova töökoha leidmine, mis tähendab, et võlgnik peaks kandideerima võimalikult paljudele ametikohtadele, et leida mingigi tasuvam töökoht oma majandusliku seisu parandamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlausaldaja teatel on nõude katteks laekunud 570,95 eurot. 5.6.Üks võlausaldaja oma seisukohta ei esitanud ning OÜ Küttering ei esitanud kohtu nõudel oma 19.12.2025 esitatud seisukoha juurde tõendeid, mistõttu on tegemist põhistamata seisukohaga.

1. Seoses võlausaldajate poolt esitatud vastuväidetega määras kohus võlgniku ärakuulamise 03.03.2026 ning kohustas vastuväite sitanud võlausaldajaid istungil osalema. Kaks võlausaldajat teavitasid kohtule, et ei saa istungil osaleda ning palusid lahendada kohtuasi kohtu äranägemisel ilma võlausaldaja kohalolekuta. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ loobus eelnevalt esitatud seisukohast ning palus kohtul hinnata kas võlgnik on täitnud oma kohustusi ning jättis asja kohtu otsustada. Teised võlausaldajad istungil ei osalenud. Kohus selgitas võlgnikule võlausaldajate poolt kohtule esitatud vastuseid. Kohus juhib võlausaldajate tähelepanu, et kui võlausaldaja esitab kohtule üldsõnalise vastuväite, seda ei tõenda ning ei soovi osaleda kohtuistungil, mille kohus määrab vastuväite asjaolude arutamiseks, on tema menetluslik käitumine kohtu ja võlgniku suhtes pahatahtlik. Võlausaldaja mitteilmumisel ei täida ärakuulamine oma eesmärki ja vastuväide oli tegelikult asjatu. Sellega on võlausaldaja raisanud kohtu aega. Vastuväite arutamine ühiselt aitab kaasa määruskaebuste esitamise vältimisele kuna võlausaldaja peaks saama ärakuulamisel oma küsimustele vastused ja eelduslikult väheneb kaebuse esitamise vajadus. Küsitlemise käigus saaks ka kohus teada, millised etteheited on 3 võlausaldajal tegelikult võlgnikule ja kas need on asjakohased ka konkreetse võlgniku puhul. Küsitluse tulemusel on ka kohtul võimalik teha kaalutletum otsustus. KOHTU SEISUKOHT Võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise otsustamine
2. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 g 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.07.2022) esitatud kohustustest vabastamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis
3. aasta
4. juunini. 2.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. 3.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 4.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 5. Kohus on võlgniku taotluse üle otsustamisel lähtunud

§ 175lg 2 sätestatust, võlgniku poolt avaldatust ja võlausaldajate seisukohtadest.

6. Kohus on S.S. taotluse üle otsustamisel esmalt kontrollinud, kas võlgnik on täitnud

§ 173

sätestatud kohutusi ning, kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (

§ 175lg 2 ja lg 4).

7.

§ 175

lg 2 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. S.S. ei ole pankrotikuriteos süüdi mõistetud. 8. Järgmiselt kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud

§ 173nimetatud kohustusi või neid rikkunud.

Viimase puhul peab ka tuvastama, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 8.1.

§ 173

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik on töötanud menetluse kestel mitmetes ettevõtetes (Gxxxx AS, Mxxxxxx Kliinik OÜ, Exxxxxx OÜ, Exxxxxx Hoolduabi OÜ) üheaegselt, sh mõned ametikohad on väiksema koormusega. Alates 01.08.2023 töötab täiskohaga projektijuhina ettevõttes Mittetulundusühing Sxxxxxxxxxxxxxxe Arenduskeskus ja käsunduslepingu alusel Mxxxxxx kliiniku OÜ. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§ 173lg 1 sätestatud kohustust.

8.2.

§ 173

lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on esitanud kohtule aruandeid oma tegevuse kohta üldjuhul alles pärast kohtupoolseid meeldetuletusi. Võlgnik ei ole rikkunud

§ 173

sätestatud kohustusi ehkki ei ole kinni pidanud kohtumääruses sätestatud tähtaegadest. 4 8.3.

§ 173lg 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgniku sissetulekuteks on olnud töötasu, peretoetus, laste elatis, lapse töövõimetoetus, sotsiaaltoetus ja tulumaksutagastus. Võlgnik on saanud sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Aruannete kohaselt on võlgniku sissetulekud ületanud mittearestitava sissetuleku määra alles menetluse lõppjärgus ning võlgnik on teinud menetluse kestel peamiselt vabatahtlikke väljamakseid. Samas on võlgnik teinud menetluse kestel igal aastal väljamakseid, menetluse kestel kogusummas 5181,93 eurot, s.o 25,14% kogunõuetest. Võlausaldaja OÜ Küttering poolt esitatud väide, et võlgnik ei ole võla katteks sentigi maksnud, on alusetu kuna kohtule esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnik kõigile võlausaldajatele regulaarselt väljamakseid teinud. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud

§173lõikes 3-5 sätestatud raha eraldamise kohustust.

Võlgnik on pidanud võimalikuks rahuldada võlausaldajate nõudeid vastavalt võimalustele ning seeläbi näidanud üles tahet rahuldada võlausaldajate nõudeid. Riigikohus on rõhutanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud eriti raskes majanduslikus olukorras võlgnikele, kes annavad menetluse kestel endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning lõpptulemusena peaks kohustustest vabastamine võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse (Riigikohtu 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p 11). 8.4. Kohtule teadaolevalt ei ole võlgnik menetluse kestel pärinud, mistõttu ei ole võlgnik rikkunud

§ 173lg 6 sätestatud kohustust.

8.5.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Kohtu hinnangul on võlgnik avaldanud kohtule vajalikku teavet. Kohtul puudub teadmine, et võlgnik kohtu eest mingit konkreetset infot varjanud oleks. 9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Võlgnik on kogu menetluse jooksul töötanud erinevates ettevõtetes, samuti alustanud ettevõtlusega ja saanud ebaregulaarse suurusega sissetulekut, millest enamus aega ei oleks saanud teha võlausaldajatele väljamakseid, kuid võlgnik on neid siiski oma võimete piires teinud ning seda ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Kohus märgib, et kohustustest vabastamise menetlus ei välista tegelemist ettevõtlusega. Antud asjas ei ole kohus tuvastanud pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama kohustustest vabaneda ja seeläbi uut võimalust. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik rikkunud oma kohustusi sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise. Võlgnik on täitnud temale

§-st 173 tulenevad kohustused. 10.

§ 175

lg 51 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, 5 pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus on pikendanud menetlust ühe aasta võrra, et võlgnikul oleks võimalus rahuldada võlausaldajate nõudeid suuremas mahus ning võlgnik on seda ka teinud. 11. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad

§ 175

lg 2 või lg 4 sätestatud alused, mil kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, leiab kohus, et S.S. tuleb

§ 175lg 1 alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 12.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud S.S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada, lõpetab kohus ka S.S. pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 13.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab S.S. kohustustest vabastamise menetluse, tuleb S.S. vabastada usaldusisiku kohustustest S.S. kohustustest vabastamise menetluses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Maimu Laumets 6