← Eesti

1-15-10508/4

1-15-10508 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 06. jaanuaril 2016.a Tallinnas Liivalaia kohtumajas koht Kriminaalasja number 1-15-10508 (15730000328) Koht

§ 22

lg 3 järgi kokkuleppemenetluses; Süüdistatav D.V, isikukood XXX, xxxx, emakeel vene keel, põhiharidusega xxxx, elukoht: XXX, varasemalt kriminaalkorras karistamata, tõkendit kohaldatud ei ole; RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest § 173 lg 1 - 4 ja § 175 lg 1 p.p 4 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 3; § 248 lg 1 p 5; § 249; § 310 lg 1; § 311; § 313; KarS § -dest § 73 lg 1, 3 ja § 78 lg 1; kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada D.V KarS § 209 lg 2 p.p 1,

§ 22lg 3 järgi (alates 01.01.2015.a Kar

S § 209 lg 2 p.p 1, 4 järgi) kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja karistada teda 1 (ühe) aasta pikkuse vangistusega.

  1. Juhindudes KarS § 73 lg 1, 3 jätta D.V-le mõistetud 1 (ühe) aasta pikkune vangistus tingimisi täielikult täitmisele pööramata kui D.V ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
  2. Juhindudes KarS § 78 lg 1 D.V katseaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamise päevast s.o 06.01.2016.a.
  3. Rahuldada F.P.I (registrikood: XXX) esitatud tsiviilhagi 921,95.- (üheksasada kakskümmend üks eurot ja üheksakümmend viis senti) euro nõudes.
  4. Juhindudes VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 D.V-lt (isikukood: XXX) F.P.I (registrinumbriga XXX) kasuks välja mõista kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi 921,95.- (üheksasada kakskümmend üks eurot ja üheksakümmend viis senti) eurot, milline tuleb D.V-l kanda F.P.I Swedbank AS olevale arveldusarvele xxxx.
  5. Rahuldada V.H.G (registrikood: XXX) esitatud tsiviilhagi 15832,42.- (viisteist tuhat kaheksasada kolmkümmend kaks eurot ja nelikümmend kaks senti) euro nõudes.
  6. Juhindudes VÕS § 1043 ja VÕS § 1045 lg 1 p 5 D.V-lt (isikukood: XXX) V.H.G (registrikood: XXX) kasuks välja mõista kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi 15832,42.-(viisteist tuhat kaheksasada kolmkümmend kaks eurot ja 1 nelikümmend kaks senti) eurot.
  7. KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel D.V-lt välja mõista riigituludesse menetluskuluna:  sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 645.- (kuussada nelikümmend viis eurot) eurot;  kaitsjatasu kohtueelsel uurimisel õigusabi teenuse osutamise eest kogusummas 216.- (kakssada kuusteist) eurot;
  8. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et D.V-lt välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS
  9. peatüki
  10. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS § 319 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib otsuse teinud kohtule teatada ka elektrooniliselt. KrMS § 319 lg 2 kohaselt apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KrMS § lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus ja kokkuleppe sisu D.V on kokkuleppemenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et varalise kasu saamise eesmärgil tema aitas S.B’i ja A.K’i BG AS-st,F.P.I-st ja V.H.G juriidilisest isikust variisiku nimele erinevate kaupade järelmaksuga või krediiti ostmist ilma kavatsuseta kaupade eest tasuda või neid tagastada ning tekitasid sellega kaupu ja teenuseid müünud ettevõtetele kahju. D.V andis raha eest kasutamiseks oma isikut tõendava dokumendi koos PIN-koodidega, mille abil A.K ja S.B vormistasid D.V 02.08.2012 varifirma LE OÜ (registrikood xxxx) juhatuse liikmeks ja kasutasid kelmuse toimepanemiseks D.V’t ja LE OÜ-d variisikutena, eesmärgiga varjata nii kavatsust saadavate kaupade eest maksmata jätta kui ka kannatanutele tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loonud S.B’i ja A.Ki seost kuriteoga ning ühtlasi raskendada pangal LE OÜ-le müüdud kaupade ja liisingusse antud auto ja sellega seotud isikute leidmist. D.V kaasaaitamisel pandi LE OÜ-d ära kasutades toime alljärgnevad kelmused: 4.
  11. BG 30.08.2012 tellisid A.K ja S.B LE OÜ seadusliku esindaja D.V nimel BG AS-st krediiti järgmist kaupa kahe arve alusel. Esimese arve alusel telliti: Combokit DK1853X, puurvasara HR2470, akutrelli, autoaku Sonnak Powerline 64AH 64OA, Combokit DK1855, nurgasaagi KGS 216M Metabo, Murutrimmeri Partner Colibri II S, survepesuri K 5.700, aknapesija 2 VVV 50 Plus, tolmuimeja /tekstiilipesur SE 4001/, Nagi Sani 1-NE 28MM valge, kaupa kogumaksumusega 2469,40 €. Teise arve alusel telliti LE OÜ nimel krediiti järgmist kaupa: elektrigeneraator GP 25, õhkkütteahi Bulder 01 klaasustega, terrassisoojendaja Enders Cosystand Elegance, tööriistakapp ratastel, kompressor 2-süsteemne valgustusega, redel 3x10, laelamp Toleedo Antiik E27 kaks tükki, saunauks 7x19 Pronks, 8mm karastatud klaas, leng mänd. Kaupade eest jäeti tasumata ja kahju on kokku tekitatud 1518,80 €. D.V käis koos A.Ki ja S.Biga Tallinnas xxxx aadressil asuvas BG AS-s LE OÜ nimel krediiti ostetud ehituskaupa välja võtmas. BG AS-ile tekitati sellega kahju kokku summas 3 988,20 €. 4.
  12. Tele2 07.08.2012 sõlmis A.K LE OÜ seadusliku esindaja D.V nimel F.P.I iseteeninduses interneti teel liitumislepingu numbriga xxxx pakett Nutikas Äri 5, millega kaasnes seade HTC One X ( IMEI xxxx), maksumusega 498 €. F.P.I-le tekitati sellega kahju summas 921,95 €. 4.
  13. V.H.G 08.08.2012 võeti LE OÜ seaduslikuks esindajaks märgitud D.V nimel V.H.G liisingusse sõiduauto ISUZU D-MAX registreerimisnumbritega xxx, maksumusega 19 990 €. Kelmus pandi toime selliselt, et S.B andis eelnevalt I.S kasutusse 11.10.2011 NFE AS-st kelmuse teel saadud sõiduauto ISUZU D-MAX registreerimisnumbritega xxx. I.S korraldas selle auto VIN-koodi, registreerimisnumbrite ja ka omaniku vahetuse ning viis selle auto uute numbritega ja juba AE OÜ nimele vormistatud sõiduauto ISUZU D-MAX registreerimisnumbritega xxx BR OÜ müügiplatsile müüki. A.K ja S.B korraldasid seejärel, et V.H.G ostaks selle auto ära ja annaks liisingusse ning selleks kasutasid nad varifirmat LE OÜ. Näiliselt D.V poolt sõlmiti 08.08.2012 V.H.G liisingleping LE OÜ-ga. S.B korraldas, et sõiduauto registreerimistunnistusele märgitaks kasutajateks A.K, mis võimaldas A.Kil eelpool nimetatud ajal s.o 08.08.2012 selle auto LE OÜ nimel BR OÜ müügiplatsilt välja võtta. V.H.G sõlmiti 08.08.2012 LE OÜ nimel liisingleping sõiduauto ISUZU D-MAX registreerimisnumbritega xxx liisingusse võtmiseks kindla kavatsusega saada auto enda kasutusse ja jätta liisingumaksed maksmata. Varaline kasu seisnes selles, et AE OÜ-le kanti üle selle auto müügi eest 19 190,40 € ja tagasi enda valdusesse saadi ka sama sõiduauto, mille nad olid ise V.H.G müünud. V.H.G tekitati sellega kahju summas 19 190,40 € 05.09.2012 s.o pärast eelpool nimetatud tehingute tegemist vormistati D.V LE OÜ osanikuks, millega vahetati välja eelmine firma osanik AK OÜ, mille kasutamiseks oli S.Bil notariaalne volikiri, et varjata S.Bi osalust kelmuse toimepanemisel. Ülaltooduga loodi BG AS-le, F.P.I-le ja V.H.G teadvalt tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus, et asjad ostetakse kaupu ja liisitakse auto LE OÜ nimele ning nende eest tasutakse, kuid tegelikult D.V-l ja varifirmal ei olnud ei rahalisi vahendeid ega ka kavatsust maksta krediiti võetud ehituskaupade eest. Sellega D.V osutas S.B’ile ja A.Kile ainelist ja füüsilist kaasabi kahju tekitamisele varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, mis 3 on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 22 lg

§ 209lg 2 p 1 ja 3 (alates 01.01.2015 Kar

S § 209 lg 2 p 1 ja 4) järgi. 12. detsembril 2015.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Hendrik Kaing, süüdistatav D.V ja tema kaitsja vandeadvokaat Kristina Suvalova käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe ja nimelt, et abiprokurör Hendrik Kaing nõuab kohtult D.V süüdi tunnistamist KarS § 209 lg 2 p.p 1,

§ 22lg 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja viimase karistamist 1 aasta pikkuse vangistusega, mida Kar

S § 73 lg 1, 3 tulenevalt jäetakse tingimisi kohaldamata ja mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui D.V ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtule esitatud kokkuleppest nähtub, et D.V on kinnitanud, et ta on nõus temale esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatisooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning nõutava karistuse liigi ja määraga. Samuti on viimasele selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb süüdimõistetul kohustus tasuda riigituludesse sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 585.- eurot ning temale kohtueelse menetluse käigus õigusabi osutamise teenusega kaasnenud kaitsjatasu kogusummas 216.- eurot. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 06.01.2016.a toimunud kohtuistungil D.V tunnistas end temale KarS § 209 lg 2 p.p 1,

§ 22

lg 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises täielikult süüdi ja nõustus sõlmitud kokkuleppega, märkides, et kohtuistungile ta kaitsjat kutsuda ei soovi ja selgitades, et kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahe, paludes see kohtul kinnitada. Abiprokurör Hendrik Kaing jäi kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotledes kohtult selle kinnitamist ning süüdistatavalt menetluskulude kaitsjatasu summas 216.- eurot ja teise astme kuriteo toimepanemise eest ettenähtud sundraha alates 01.01.2016.a summas 645.- euro välja mõistmist. Abiprokurör Hendrik Kaing juhtis kohtuistungil tähelepanu sellele, et käesolevas kriminaalasjas on kannatanud F.P.I ja V.H.G esitanud D.V suhtes ka tsiviilhagid varalise kahju nõudes ja nimelt F.P.I 921,95.- euro nõudes ning V.H.G 15 832,42.- euro nõudes, millised tuleb D.V-lt kannatanute kasuks välja mõista. D.V kohtuistungil tema suhtes eelpool märgitud tsiviilhagidele vastu ei vaielnud, võttes kriminaalasjas kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid omaks, lubades need hüvitada. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning abiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Kohus leiab, et D.V tuleb süüdi tunnistada KarS § 209 lg 2 p.p 1,

§ 22

lg 3 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus selgitab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb D.V-lt välja mõistmisele riigituludesse ka sundraha teise astme kuritegude toimepanemise eest summas 645.- eurot ja temale kohtueelsel menetlusel osutatud õigusabi teenusega seotud kulud – kaitsjatasu kogusummas 216.- eurot. Süüdistatavalt sundraha ja kaitsjatasu välja mõistmisel juhindub kohus KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2. Tsiviilhagid: 4 Käesolevas kriminaalasjas V.H.G volitatud esindaja poolt esitatud tsiviilhagi kogusummas 15832,42.- eurot peab kohus asjakohaseks ja põhjendatuks, samuti ka peab kohus asjakohaseks ja põhjendatuks F.P.I esitatud hagi 921,95.- euro nõudes. Kohus asub seisukohale, et käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud fakt, et just D.V sh tegutsedes koos A.Ki, I.S ja S.Biga oma kuritegeliku käitumisega märgitud otsesed varalised kahjud kannatanutele tekitas, kohus võtab arvesse ka teadmise, et süüdistatav on märgitud hagid omaksvõtnud ning seetõttu asub seisukohale, et märgitud tsiviilhagid kuuluvad kannatanute kasuks rahuldamisele ja D.V-lt väljamõistmisele. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.