Obsah (6)

§ 97§ 99§ 105§ 102§ 108§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Kohtujurist Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistung Viru Maakohus Pri

) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97

p 2 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

1. Kohus tuvastab, et hageja on kostja poeg, kes on XXX saanud täisealiseks (sünnitunnistus, dtl 7). X
2. oktoobri 2025 tõendi (dtl 98) kohaselt jätkab hageja alates
3. septembrist 2025 õpinguid kõrghariduse omandamiseks X täiskoormusega bakalaureuseõppes (päevaõpe, nominaalne õppeaeg 3 aastat). 10.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Vastavalt

§ 99

lg 2 ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Riigikohus on täisealise õppiva lapse elatisnõude osas asunud seisukohale, et erinevalt alaealisest lapsest, kelle puhul eeldatakse, et ta ei suuda endale ise eluks vajalikke vahendeid hankida, saab täisealiseks saanud isiku puhul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Üksnes juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib isikul õigus nõuda ülalpidamist. Seejuures sõltub ülalpidamise ulatus isiku abivajaduse ulatusest (RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 10).

1. Hageja on välja toonud, et tema igakuised vajadused kokku on ligikaudu 1120 eurot. Kohus hindab hageja esitatud kulusid, lähtudes esitatud tõenditest ning poolte seisukohtadest, järgmiselt. 11.
2. Üürikulu osas (300 eurot kuus) on hageja esitanud üürilepingu (dtl 9–21) ning arved (dtl 23–26). Kostja leidis, et võimalik oleks odavam elamispind või jagatud tuba (voodikoht) umbes 150 euro eest (dtl 121). Kohus leiab, et hagejal oleks tegelikult võimalik elada 150 euro suuruse kuluga ning peab põhjendatuks 150 euro suurust üürikulu. Arvestades hageja vanust ja õpinguid, ei ole välistatud elamispinna jagamine teise isikuga (nt ühiselamutoas või kahe inimese kasutuses olevas üüritoas). Selline elukorraldus on üliõpilaste seas tavapärane ning võimaldab eluasemekulusid mõistlikult vähendada. Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks arvestada kogu hageja poolt esitatud 300-eurost üürikulu. 11.
3. Transpordikulu (40 eurot kuus) on tõendatud piletitega (dtl 27-30). Arvestades hageja õpinguid ning sõite Kiviõlisse, peab kohus 40 eurot mõistlikuks ja põhjendatuks. 11.
4. Spordikulu (27 eurot kuus) on tõendatud maksekviitungiga (dtl 31) ning seotud hageja terviseseisundiga (astma). Kohus loeb kulu põhjendatuks. 11.
5. Sidekulu (23,32 eurot kuus) on osaliselt põhjendatud. Kohus arvestab mõistliku sidekuluna 15 eurot kuus, ülejäänud osa ei ole esmavajalik. 11.
6. Kommunaalkulud Kiviõlis (30 eurot kuus) ei ole piisavalt tõendatud ega selgelt eristatavad vanavanemate üldkuludest. Kohus ei loe seda kulu põhjendatuks. 11.
7. Koolikulud (30 eurot kuus) on osaliselt põhjendatud. Kohus peab mõistlikuks 15 eurot kuus õppevahenditele. 11.
8. Riiete ja jalatsite kulu (200 eurot kuus) on ebamõistlikult suur. Kohus peab põhjendatuks 100 eurot kuus, arvestades hageja vanust ja tavapäraseid vajadusi. 11.
9. Hügieenitarvete kulu (50 eurot kuus) on osaliselt põhjendatud. Kohus peab mõistlikuks 20 eurot kuus. 11.
10. Toidukulu (250 eurot kuus) on osaliselt põhjendatud. Arvestades hageja selgitusi, peab kohus mõistlikuks 200 eurot kuus. 11.
11. Majapidamisvahendite kulu (20 eurot kuus) on osaliselt põhjendatud. Kohus arvestab 10 eurot kuus. 11.
12. Tervishoiukulu (50 eurot kuus) on tõendatud osaliselt ravimite arvete ja retseptidega. Kohus peab põhjendatuks 20 eurot kuus. 11.
13. Vaba aja ja meelelahutuse kulu (100 eurot kuus) ei ole esmavajalik ning ei kuulu hüvitamisele.
14. Seega loeb kohus põhjendatuks igakuised kulud kokku summas 597 eurot kuus (150+40+27+15+15+100+20+200+10+20), millest ühe vanema osa on 298,50 eurot kuus. Arvestades, et vanematel on oma lapse suhtes võrdne ülalpidamiskohustus, on kostjalt hageja kasuks 298,50 euro suuruse elatise väljamõistmine nii õiguslikult kui sisuliselt põhjendatud. 13.

§ 105

lg 3 kohaselt mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. 14. Kostja väidab, et tema sissetulek (brutotulu ligikaudu 2300 eurot kuus) ei võimalda maksta hageja nõutud 350 euro suurust igakuist elatist, arvestades, et tal on lisaks kaks alaealist last, kellest üks on puudega. Kohus arvestab, et pärast maksude mahaarvamist on kostja netosissetulek väiksem ning tal lasub kohustus tagada ka alaealiste laste igapäevane ülalpidamine ja tervisega seotud lisakulud. Kohus leiab, et hageja ülalpidamiskohustus tuleb jagada proportsionaalselt vanemate majandusliku olukorra järgi ning ülalpidamiskohustus ei lange ära üksnes teiste ülalpeetavate olemasolu tõttu. Kostja sissetulek on stabiilne ja regulaarne ning jääb üle Eesti keskmise netosissetuleku taseme (keskmine brutopalk 2075 eurot, III kvartal 2025), mis võimaldab tal täita ülalpidamiskohustust ka täisealise õppiva lapse suhtes. Kohus arvestab, et 298,50 euro suurune elatis moodustab küll märkimisväärse, kuid mitte ebaproportsionaalse osa kostja igakuisest netosissetulekust. Lisaks tuleb arvestada, et hageja isa osaleb samuti hageja ülalpidamises ning kohustus lasub mõlemal vanemal võrdselt. Kohus ei tuvastanud, et 298,50 euro suuruse elatise maksmine seaks kostja või tema alaealised lapsed olukorda, kus nende esmavajadused jääksid katmata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja maksevõime võimaldab tal tasuda 298,50 euro suurust igakuist elatist ning selline summa on kooskõlas nii hageja põhjendatud vajaduste kui ka kostja majandusliku olukorraga. 15.

§ 108

kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas hagi

1. septembril 2025, elatise väljamõistmist on taotletud tagasiulatuva ajavahemiku 01.09.2025 – 25.09.2025 eest. Kohus leiab, et ülalpidamisvajadus tekkis vahetult õpingute alustamisega, mil hageja elukorraldus ja kulud muutusid (sh eluaseme- ja õppekulud). Seetõttu on põhjendatud nõuda elatist alates õpingute algusest, s.o
2. septembrist
3. Asjaolu, et hagi esitati
4. septembril 2025, ei välista elatise väljamõistmist alates õpingute algusest, kuna nõue jääb

§ 108sätestatud tagasiulatuva nõude esitamise tähtaja piiresse.

Arvestusega 298,50 eurot kuus on ülalpidamiskohustus selle perioodi eest kokku 248,75 eurot (298,50 eurot : 30 päeva x 25 päeva). Kohus rahuldab hageja tagasiulatuva nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja, lähtudes hageja nõudest, ajavahemiku 01.09.2025 – 25.09.2025 eest elatise 248,75 eurot.

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmiseks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise ajavahemiku
2. septembrist 2025 kuni
3. septembrini 2025 ning edasi elatise kuni hageja omandab haridust põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (s.o kuni XXX). 17.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Lähtuvalt hageja nõudest määrab kohus, et kostja on kohustatud hageja elatise summa kanda iga kuu

1. kuupäevaks hageja arvelduskontole.
2. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Kohtul ei ole põhjust kõrvale kalduda seaduses toodud üldsättest menetluskulude jaotusest hagilises perekonnaasjas. Ka pooled on avaldanud, et menetluskulud on õige jätta nende endi kanda (dtl 118). Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Kama kohtunik