Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või arveldusarvele nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Hagimaterjalid on kostjale
lg 1 sätestatud viisil kätte toimetatud (tl 26).
lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine.
lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Tsiviilasi nr 2-06-16717 2. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 28.02.2004.a sõlmitud Liitumislepingust, milles kokkulepitud omapoolseid raha maksmise kohustusi kostja hagi asjaolude kohaselt ei täitnud, st ei tasunud hagejale raha viimase poolt esitatud arvete nr x, c ja k alusel.
lg 1 alusel loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine . Asjaolu, et kostjal on hagejale tasumata Liitumislepingu alusel osutatud teleteenuste eest kokku 1410.15 krooni annab tunnistust, et kostja on rikkunud pooltevahelistest võlasuhetest tulenevat raha maksmise kohustust. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Asjaolu, et kostja rikkus Liitumislepingust tulenevat raha maksmise kohustust, annab hagejale õigustuse nõuda temalt selle kohustuse täitmist, st võlgu oleva 1410.15 krooni tasumist. Kuna kostja seda kohustust vabatahtlikult täitnud ei ole, on hageja õigustatud nõudma kostjalt nimetatud kohustuse täitmist kohtu kaudu. Hageja nõue põhivõla saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab 3. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Asjaolu, et kostja ei täitnud omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt annab tunnistust sellest, et kostja viivitas nende kohustuste täitmisega. See asjaolu annab hagejale õigustuse nõuda temalt viivist ja seda ka Lepingus kokkulepitud määras. Viivise arvestust on hageja hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja arvestuse kohaselt on kostja Liitumislepingust tulenev viivisvõlg hageja ees 1492.48 krooni. Viivise suurust, määra ja arvestuslikku õigsust kostja vaidlustanud ei ole. Samas ei nõua hageja kostjalt viivist mitte täies ulatuses, vaid põhivõlast väiksemas ulatuses. Hageja on õigustatud valima, millises ulatuses ta kohustatud isikult viivist nõuab. Hageja nõue viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab selle. 4.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja menetluskulud (hagiavalduse kohaselt riigilõiv ja õigusabikulu) kui ka asja läbivaatamiskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. Sirje Lahesoo Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.