3-05-399/2

K OH TUOT SUS Eesti Vabariigi nimel Haldusasja number 3-96/2005 Otsuse kuupäev 21.09.2005.a. Kohus Pärnu Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Haldusasi X. X ( avaldaja ) kaebus Leisi Vallavalitsuse 21.03.2005.a. korralduse nr 53 (öigusvastaselt vöörandatud maa maksumuse kinnitamine ja kompensatsiooni määramine) osalise tiihistamise nöudes Kohtuistungi toimumise aeg 13.09.2005 .a. Kohtuistungil osalesid X. X ja Leisi Vallavalitsuse maaosakonna juhataja Enno Reis Resolutsioon: Tühistada Leisi Vallavalitsuse 21.03.2005.a. korraldus nr 53 X. X (avaldajat) puudutavas osas (HKMS 26 lg I p l). Otsuse peale vöib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisele järgnevast päevast arvates. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 21.09.2005.a. Apellatsioonkaebuse esitamisest tuleb asja otsustanud halduskohtule kirjalikult teatada kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisele järgnevast päevast arvates. Apellatsioonkaebuse vöib esitada üksnes teate esitanud isik. Teadet ei ole vaja esitada kui teate esitamise tähtaja jooksul esitatakse apellatsioonkaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Öigusvastaselt vöörandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Saare maakonna komisjoni 29.10.1993.a. otsusega nr 14/319 tunnistati Y. Y, D. D ja Z. Z vördsetes möttelistes osades endise Tehve talu nr 13 2 maade (30,58 hektarit) osas omandireformi öigustatud subjektideks (Vt öigusvastaselt vöörandatud maa toimik, lk. 31). 1996.a. sumud D. D'i vara pärijaks on tema poeg X. X (Vt seadusjärgse pärimisöiguse tunnistus öigusvastaselt vöörandatud maa toimikus, lk. 29). Y. Y loovutas maa tagastamise nöudeöiguse oma pojale Q. Q'ile (Vt nöudeöiguse loovutamise avaldus öigusvastaselt vöörandatud maa toimikus, lk. 30). 22.09.1998.a. sölmisid Q. Q, Z. Z ja X. X maakorraldustoiminguid tegema volitatud isikuga neljapoolse kokkuleppe maade vahetamiseks vastavalt Iisatud maade vahetamise skeemile ja seletuskirjale (Vt öigusvastaselt vöörandatud maa toimik, lk. 25-28). Eelnevalt (l I .08.1998.a.) kinnitas vallavolikogu Tehve talu maakorralduskava (öigusvastaselt vöörandatud maa toimik, lk. 24). 09.10.1998.a. sölmisid Q. Q, Z. Z ja X. X kokkuleppe tagastatavate maade jagamiseks (Vt öigusvastaselt vöörandatud maa toimik, lk. 21). 18.01.1999.a. andis Leisi Vallavalitsus korraldused nr 32, 33 ja 34 (Vt öigusvastaselt vöörandatud maa toimik, lk. II, 14 ja 18), millega otsustati tagastada lähtuvalt 09.10.1998.a. sölmitud maa jagamise kokkuleppest 16,13 hektari suurune Tehve maaüksus 1/3 suurustes möttelistes osades Q. Q'i, Z. Z'i ning X. X kaasomandisse, 5,86 hektari suurune X. X-i maaüksus h möttelises osas Z. Z'i ja X. X kaasomandisse ning 3,42 hektari suurune Käba maaüksus Q. Q'ile. Saare Maakohtu Kinnistusameti 01.06.1999.a. kinnistamisotsusega on kantud vastavad maatükid registrisse (Vt öigusvastaselt vöörandatud maa toimik, lk. 13, 17 ja 20). Leisi Vallavalitsuse 21.03.2005.a. korralduse nr 53 (vaidlustatud haldusakt) punktiga I kinnitati endise Tehve talu nr 13 maa ja sellel kasvanud metsa maksumuseks 98 908 krooni. Sama korralduse punkti 2 kohaselt määrati osaliselt tagastamata jäänud 5,18 hektari suuruse maa eest kompensatsioon — Q. Q'ile 3 3484 krooni tagastamata jäänud 1,4 hektari eest, 4702 krooni Z. Z'ile ja 4702 krooni X. Xle tagastamata jäänud 1,89 hektari suuruste maatükkide eest (Vt öigusvastaselt vöörandatud maa toimik, lk. 9 ja t.l. 3). 1 1.04.2005.a. esitas X. X Leisi Vallavalitsusele korralduse nr 53 peale vaide. Vallavalitsuse 18.04.2005.a. korraldusega nr 76 jäeti avaldaja poolt esitatud vaie rahuldamata (Vt öigusvastaselt vöörandatud maa toimik, lk. 6-7). 26.05.2005.a. esitas avaldaja Pärnu Halduskohtusse kaebuse Leisi Vallavalitsuse 21.03.2005.a. korralduse nr 53 ja 18.04.2005.a. vaideotsuse nr 76 tühistamise nöudes koos vastava esialgse öiguskaitse taotlusega (t.l. l). Pärnu Halduskohtu 31.05.2005.a. määrusega jäeti esialgse öiguskaitse taotlus rahuldamata, sest toimingute abstraktne peatamine köigi öigusvastaselt vöörandatud endise Tehve talu maadega ei olnud vöimalik. Sama määrusega jäeti kaebus selles esinevate puuduste töttu ka käiguta (t.l. 9-10). Pärnu Halduskohtu 19.07.2005.a. määrusega eraldati haldusasja nr 3-96/2005 materjalidest X. X taotlus Leisi Vallavalitsuse 18.04.2005.a. korralduse (vaideotsus) tühistamise nöudes ning loeti see avaldajale tagastatuks (t.l. 13). Pärnu Halduskohtu 20.07.2005.a. määrusega vöeti avaldaja kaebus Leisi Vallavalitsuse 2 1.03.2005.a. korralduse nr 53 (esialgne haldusakt) vaidlustamist puudutavas osas menetlusse (t. l. 14). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS Saare maakonnakomisjoni 29.10.1993.a. otsusega nr 14/319 määrati kaebuse esitaja Leisi vallas, Oitmäe külas, endise Tehve talu 30,58 hektari suuruse öigusvastaselt vöörandatud maa osas (1/3) öigustatud subjektiks, s.o. 10,19 hektari ulatuses. 04.04.2005.a. sai avaldaja Leisi Vallavalitsuse 21.03.2005.a. korralduse nr 53, kus teatatakse maa 4 kompenseerimisest. Tagastamata jäeti 1,89 hektarit maad. Avaldaja ei Ole esitanud Leisi Vallavalitsusele taotlust maa kompenseerimise kohta, vaid soovib selle tagastamist. Maade asukoha suhtes ei Ole avaldaja kompetentne kaasa rääkima, kuid maakonnakomisjoni otsuse kohaselt on üldpindala 30,58 hektarit ja selline maa pidi valla territooriumil ka asuma (t.l. 12). Kokkulepe tagastatavate maade jagamiseks ei saa Olla maade mittetagastamise pöhjus. X. X taotleb Leisi Vallavalitsuse 21.03.2005.a. korralduse nr 53 tühistamist avaldajat puudutavas osas eelköige seetöttu, et maa ettenähtust väiksemas mahus tagastamise möte on jäänud arusaamatuks. 1998. aasta kokkuleppest ja vastavast seletuskirjast maa väiksemas ulatuses tagastamise soovi küll ei nähtuja täpne ei Ole ka viide maareformi seaduse 6 lg 2 ple l , sest kaebuse esitaja ei Ole maa kompenseerimise avaldust kunagi esitanud. Kui vald annab hiljem uue haldusakti, millest nähtub, miks tuleb maad ilmtingimata vähem tagastada, siis saab otsustada kas selle vaidlustamisel on mötet vöi tuleb töepoolest kompensatsioon vastu vötta (kohtuistungi protokoll, t.1 28-29). VASTUSTAJA SEISUKOHT Leisi Vallavalitsus X. Xi kaebust ei tunnista. Leisi valla Oitme külas asunud endise Tehve talu nr 13 maade tagastamise aluseks Oli maakorralduskava. Kuna talu maad asusid kuues lahustükis, seejuures üks lahustükk ca 10 km kaugusel, koostati öigustatud subjektide Q. Q'i, Z. Z'i ja X. X soovil maakorralduskava. Sellega olid haaratud köik endise Tehve talu maad. Koostati maa vahetamise kokkulepe, maade vahetamise skeem ja seletuskiri. Eelnimetatud dokumendid on kooskölastanud köik asjaosalised, sealhulgas ka X. X. Seletuskirjast ja maade vahetamise skeemilt nähtub, milliseid endise Tehve talu maatükke ei tagastata ja milline maa tagastatakse nende asemel. Seletuskirja vöib 5 käsitleda kui öigustatud isikute sooviavaldust maatükkide V ja VI mittetagastamiseks. Hiljem otsustasid öigustatud isikud neile maakorralduskavaga tagastatava maa jagamise selliselt, et maa tagastamisel formeeriti kolm erinevat kinnistut: Tehve, X. X-i ja Käba. Seega on köik maakorralduskavaga tagastamisele kuulunud ja öigustatud subjektidele tagastatud maa Tehve, X. X-i ning Käba kinnistute koosseisus. Tagastatud maa ja endise Tehve talu maade suuruse vahe on 5,18 hektarit, kusjuures X. Xle tagastati tema nöudeöiguse osast 1,89 hektarit maad vähem. Seega on tegemist maa osalise tagastamisega, mis toimus öigustatud isikute, sealhulgas ka X. X 'i soovil. Maa, mida kas osaliselt vöi tervikuna ei tagastata, kuulub kompenseerimisele (maareformi seaduse 13). Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et vaidlusalune korraldus puudutab kolme erinevat isikut. Seega peaksid nad tegutsema korralduse tühistamiseks ühiselt. Q. Q ja Z. Z esitasid küll korralduse peale vaide, kuid vastustajal ei ole andmeid, kas vaideotsust on vaidlustatud (t.l. 20). Z. Z'ilt on saabunud avaldus korraldusega määratud kompensatsioonisumma ülekandmise kohta. KOHTU PÖHJENDUSED Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvalt on toimunud endise Tehve talu maade tagastamine kolme erineva korralduse (32, 33 ja 34) alusel, mille vallavalitsus andis 18.01.1999.a. viidatuna Z. Z'i, Q. Q'i ja X. X poolt 09.10.1998.a. sölmitud maa jagamise kokkuleppele (Vt öigusvastaselt vöörandatud maa toimik, lk. 21). Endise Tehve talu nr 13 pindala oli 30,58 hektarit. Eelnimetatud korraldustega tagastatavate maatükkide suurused on 16,13 hektarit, 5,86 hektarit ning 3,42 hektarit. Vörreldes endise talu pindalaga on vahe veidi üle 5 hektari. 21.03.2005.a. annab vallavalitsus korralduse nr 53 (vaidlustatud haldusakt), milles osundatakse varasemalt 6 (1999.a.) tagastatud maadele (16,13 hektarit, 5,86 hektarit ja 3,42 hektarit) ning otsustatakse määrata osaliselt tagastamata jäänud maa eest kompensatsioon (Vt öigusvastaselt vöörandatud maa toimik, lk. 9). Maa mittetagastamise pöhjusena on vastustaja viidanud maareformi seaduse (edaspidi — MRS) 6 lg 2 p-le I. MRS 6 lg 2 p-i I kohaselt jäetakse maa kas osaliselt vöi tervikuna tagastamata, kui öigustatud subjekt maa tagastamist ei nöua ning soovib selle kompenseerimist. Käesoleval juhul väidab avaldaja, et ta ei ole kunagi maa kompenseerimist soovinud ning peab korraldust seetöttu öigusvastaseks. Lähtuvalt eelnimetatust tulebki kontrollida, kas vallale on esitatud konkreetseid maa kompenseerimise avaldusi vöi saab olemasoleva materjali alusel kuidagi teisiti järeldada, et sisuliselt on maa kompenseerimise taotlus ikkagi esitatud. Selles väljendubki käesoleva vaidluse pöhiolemus. Vallavalitsus vastustajana on asunud seisukohale, et maade tagastamise aluseks olid vastavad kokkulepped. Nimetatud materjal koosneb 22.09.1998.a. kokkuleppest, maaüksuse ümberkruntimiskava seletuskirjast ning kahel leheküljel olevast skeemist (öigusvastaselt vöörandatud maa toimik, lk. 25-28). Samas ei nähtu seletuskirjast, et ümberkruntimise tagajärjel peaks tagastatava maa pindala ilmtingimata vähenema. Sellist järeldust ei saa teha ka seletuskirjas sisalduvast lausest, mille kohaselt pidid maatükid V ja VI jääma tagastamata ning maatükkidele I ja II tuli liita osa endise Liiva-Mältse talu nr 18 maadest, mille osas oli vöetud vallavalitsuse 28.04.1995.a. korraldusega nr 89 vastu kompenseerimise otsus. Seletuskirja juurde kuuluvatele skeemidele ei ole märgitud, missugune on maatükkide suurus hektarites ja seda möönab ka vastustaja (kohtuistungi protokoll, t.l. 28, ülemine löik). Kui aga maatükkide pindala skeemilt üheseltmöistetavalt ei ilmnenud, siis ei saanud vald täie kindlusega eeldada, et avaldaja on nöus vötma vastu väiksema(d) maatüki(d). Kahtluse korral oleks tulnud vastuolu haldusmenetluse käigus körvaldada. Praegu on igatahes ilmne, et vald on avaldaja tegeliku tahte tölgendamisel eksinud. Seletuskirjast on vöimalik erinevalt aru saada, kusjuures seda saab möista ka selliselt, et Liiva-Mältse talu maade arvelt möödetakse maad täpselt nii palju, et ümberkruntimise kaudu 7 tagastatava maa pindala langeb summeeritult endise Tehve talu pindalaga kokku. Käesoleval juhul on osapooled asjast erinevalt am saanud, kuid see ei tähenda seda, et vallavalitsus vöiks tölgendada kunagisi kokkuleppeid selliselt, et osa maa tagastamise asemel on soovitud kompenseerimist. Vaidlustatud korraldus on öigusvastane ja tuleb avaldajat puudutavas osas tühistada juba seetöttu, et vastustaja tölgendas maa tagastamata jätmist kaebuse esitaja soovina ja viitas MRS 6 lg 2 p-le I . Seega tuleb asjaolusid uuesti hinnata. Valla tegevusetuse korral on avaldajal vöimalik esitada ka sellekohane kohustamisnöue, kuid see on eraldi teema. Tegevusetust ei saa eeldada. Vallavalitsusel omakorda on vöimalik ka avaldajalt vajalikke selgitusi-täpsustusi küsida, sest lahendus tuleks leida osapoolte koostöös. Üldine pöhimöte peaks olema aga selline, et tagastamise vöimalikkuse korral maa tagastatakse. Kui maa tagastamine ei ole mingisugustel pöhjustel enam vöimalik, aga avaldaja jääb oma taotluse juurde, siis tuleb tagastamata jätmist selgelt pöhjendada ning viidata asjassepuutuvale öigusnormile. Praegu on vaidlustatud haldusakt selles osas motiveerimata. Avaldaja on omapoolset tahet koostööks näidanud, väites, et on valmis ka kompensatsiooni vastu vötma, kuid seda juhul, kui haldusaktis on selged pöhjendused, millest nähtub, et maad ei ole töepoolest vöimalik tagastada (kohtuistungi protokoll, t.l. 28-29). Kohtukulude küsimus HKMS 93 lg I sätestab, et poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, möistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Käesolevas haldusasjas kohtukulud väljamöistmisele ei kuulu, sest avaldaja ei ole sellekohast taotlust esitanud. Enno Loonurm Kohtunik