3-26-206/4

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-26-206 Määruse kuupäev 16.02.2026 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Ingemar Kodari kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses suitsetamise keeluga vanglas RESOLUTSIOON

1. Tagastada Ingemar Kodari kaebus.
2. Jätta läbi vaatamata Ingemar Kodari menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
3. Jätta Ingemar Kodari riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8). Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
4. Ingemar Kodar (edaspidi ka kaebaja) esitas 24.01.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks seoses suitsetamise keeluga vanglas. Kaebaja leiab, et vangla piirab tema inimõigusi, kui ei võimalda tal vanglas suitsetada. Kaebajal on süvenenud stress, depressioon, ängistus ja tekkinud võõrutusnähud. Kaebaja on 42 aastat suitsetanud, mistõttu vajab ta sigarette igapäevaselt. Suitsetamise keeld vanglas ei ole vangistusega kaasnev paratamatus ning suitsetamise keelamisega on tekitatud kaebajale mittevaralist kahju. Kaebaja taotleb selle eest hüvitist 1500 eurot. Kaebaja taotleb riigipoolset õigusabi ja riigilõivu tasumisest vabastamist.
5. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses.
6. Kohus on kohtute infosüsteemist tuvastanud, et kaebaja käesolevas asjas esitatud kaebuse nõue ja selle alusena välja toodud asjaolud kattuvad haldusasjas nr 3-26-44 esitatuga. I. Kodar esitas 07.01.2026 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-26-44 kaebuse, milles nõuab samuti Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses suitsetamise keeluga vanglas. Kaebaja osutab ka samale vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlusele (numbriga 1-9/325/174-1), millele ta osutab käesolevas asjas. Kaebuse kohaselt on suitsetamise keeluga 3-26-206 vanglas piiratud kaebaja õigust valikuvabadusele ning põhjustatud stressi ja depressiooni. Seega nõuab kaebaja mõlemas haldusasjas Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist samadel asjaoludel. Käesolevas asjas esitatud hilisem kaebus on seega korduv.
7. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus I. Kodari kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
8. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
9. Kaebaja on esitanud riigi õigusabi taotluse, mille kohus käesoleva määrusega lahendab. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
10. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud esitada halduskohtumenetluses iseseisvalt arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente (haldusasjad nr 3-25-4308, 3-254343, 3-25-3241, 3-26-162 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5). Seega ei ole määrav asjaolu, et vanglat esindab menetluses jurist.
11. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus I. Kodari taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 2