Obsah (10)

§ 1052§ 1053§ 65§ 1043§ 1045§ 492§ 137§ 127§ 132§ 139

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kaire Pullerits Otsuse tegemise aeg ja koht 15.10.2025, Rakvere Tsiviilasja number 2-25-2842 Salva Kindlustuse AS hagi Vinni Perekodu ja A

§ 1052

sätestatust järeldub, et 14-18-aastane isik vastutab reeglina enda tekitatud kahju eest ise. Lisaks vastutab 14-18- aastase isiku tekitatud kahju eest

§ 1053lg 3 järgi ka isik, kes lepinguga kohustus tema üle järelevalvet teostama.

Vinni Perekodu kohustus teo toimepanemise ajal alaealise kostja II üle järelevalvet teostama ning

§ 1053lg 3 alusel on kostja I vastutavaks isikuks.

Hageja nõudeks on kostjatelt I ja II solidaarselt välja mõista kahjuhüvitis 936 eurot. 2. Hageja selgitas, et kostja I vastutab

§ 1053lg 3 alusel.

Hageja sai PPA-lt info kahju põhjustamise kohta 03.11.2023, misjärel sai hageja esitada tagasinõude kostja II vanematele, sest hagejal puudus teave kostja II eestkostja kohta. PPA-lt sai hageja teabe, et kostja II eestkostjaks on Rakvere Linnavalitsus, misjärel edastas hageja viimasele tagasinõude. 31.01.2025 esitas Rakvere Linnavalitsus vastuväited tagasinõudele, milles toodult viidati sellele, et kostja II oli perioodil 06.02.2012-31.12.2022 kostja I asendushooldusel. Asendushooldust osutati kostja I ja Rakvere Linnavalitsuse asendushooldusteenuse halduslepingu alusel. Seega ei kasvanud kostja II teo toimepanemise ajal eestkostja juures, mistõttu on

§ 1053lg 3 alusel kostja I vastu nõude esitamine põhjendatud.

Kostja I kohustus kostja II üle järelevalvet teostama ja halduslepingu alusel on kostja I lepingulist järelevalvet teostav isik. PPA-lt saadud info kohaselt lõhuti Rakvere linnas Tuleviku tn 1 asuval majal aknaklaasid ära ajavahemikus 21.02.2022 kell 15:00 kuni 22.02.2022 kell 08:30. Kostja I väitel teavitasid nad kostja II kadumisest politseid alles 21.02.2022 peale kella 23:00 ning ise otsima ei asunud. Hageja leidis, et sarnases olukorras oleks lapsevanem asunud lisaks politseile ka ise last otsima, kuid seda ei tehtud. Kostja I ei ole teostanud seega piisavat järelevalvet. Kuigi kostja II lõhkus 13 aknast ära 6 aknaklaasi, siis

§ 65

lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täieliku või osalist täitmist kõigilt 2 võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Hageja leiab, et kahjunõue on täies ulatuses põhjendatud. Kostjate vastuväited 3. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata. Selgitavalt ei ilmunud kostja II 21.02.2022 Vinni Perekodusse, perevanem tegi lapse kadumisest (so 11 minuti jooksul lapse puudumisest) teavituse PPA-le. 22.02.2022 kell 19:30 ilmus laps ise perekodusse tagasi, PPA leidis lapse ja suhtles temaga 2 tundi, 15.a lapsega oli kõik korras. 22.02.2022 toimus kahjujuhtum, milles osales ka kostja II, kes lõhkus Tuleviku tn 1, Rakvere Tervisemaja osa akendest. 03.02.2025 (ehk kolm aastat pärast vahejuhtumit) pöördus kindlustusandja kostja poole kahju hüvitamise nõudega. Samal päeval vastas Vinni Perekodu nõudele ja selgitas, et Vinni Perekodu ei vastuata kahju eest, kuna eestkostja on Rakvere Linnavalitsus. Kostja on seisukohal, et puudub õigusselgus selles osas, kas halduslepinguga asendushooldusteenust osutanud perekodu on

§ 1053lg 3 mõistes lepingulist järelevalvet teostav isik.

Vastav säte ei kohaldu avalik- õiguslikus suhtes ehk halduslepinguga reguleeritud olukordades. Kostja on seisukohal, et halduslepingu alusel lapse faktilist järelevalvet ei saa võrdsustada tsiviilõigusliku lepinguga lapsevanemale või eestkostjale teenuse osutajaga. Kostja hinnangul on hagi esitatud vale kostja vastu ja kostja ei ole kahju eest vastutavaks isikuks. Vastutavaks isikuks on eestkostja Rakvere Linnavalitsus. Kui kohus asub seisukohale, et hagi on esitatud õige kostja vastu, siis tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna kostja täitis järelevalve raames oma halduslepinguga võetud (hoolsus)kohustusi, kui teavitas PPA-d lapse kadumisest. Lapse vabaduse piiramine oleks olnud vastuolus halduslepinguga ja lapsega olid kodukorra alusel sõlmitud kokkulepped ja laps pidi perekodus olema tagasi kindlal ajal. Hageja on käitunud halvas usus, kui viivitas hagi esitamisega ca kolm aastat, mida kostja palub asja lahendamisel arvestada. Kostja II poolt lõhutud akende arv oli väiksem kui 50% kogu kahjust, kuid hageja nõuab kostjatelt kahju kogu ulatuses. Hageja pole hagis esile toonud õiguslikku alust, mille korral kostja võiks vastutada kahju eest, mille on põhjustanud teised isikud, kes aknaid lõhkusid, mistõttu ei saa kostja igal juhul vastutada suuremas ulatuses kui 46% (6/13). Selliselt saaks kostja maksimaalne vastutus piirduda 430 euroga (936 x 46%). Kostja palub kahjunõude 430 euro ületavas osas jätta rahuldamata. Kostja II kinnitas 18.03.2025 menetlusdokumentide kättesaamist, hagile vastust ei esitanud. Kohtuotsuse põhjendused

1. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (TsMS § 5). Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele (TsMS § 438 lg 1).
2. Võlaõigusseaduse (

) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Kuivõrd Salva Kindlustuse AS (hageja) on kindlustuslepingu alusel hüvitanud 3 Rakvere Tervisemaja OÜ-le tekkinud varalise kahju, siis on nõue hüvitatud kahju ulatuses üle läinud hagejale, kui kindlustusandjale. Seega on hagejale üle läinud hagis toodud kahjunõue 936 eurot, mille hageja palub kostjatelt välja mõista.

§ 1043

sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

§ 1045

lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega.

§ 1053

lg 2 kohaselt vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 14–18aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhul vastutab lapse tekitatud kahju eest ka isik, kes lepinguga kohustus tema üle järelevalvet teostama. 6. Kostja I hinnangul tema

§ 1053lg 3 alusel kahju eest ei vastuta.

Kostja II vastutuse osas vaidlust ei ole. Kohus on asunud seisukohale, et

§ 1053

lg 3 järgi võib järelevalvet teostavateks isikuteks olla füüsilised ja juriidilised isikud. Riigikohtu seisukoha järgi võib lapse lepinguliseks järelevalvajaks olla lasteaiateenust osutav isik, sh kohaliku omavalitsuse üksus (RK 3-2-1-128-16 p 12, 13 ja 19). SHS § 45 5 lg 1 kohaselt on asendushooldusteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Kohtu hinnangul saab viidatust järeldada, et lapse lepinguliseks järelevalvajaks saab halduslepingu alusel olla lapsele asendushooldusteenust tagav kostja I, kelle kohustuseks oli 21.11.2018 halduslepingu p 2.1.3 alusel tagada lapse suhtes ööpäevaringne järelevalve. Kostja I näol oli tegemist teo toimepanemise ajal lepingulise järelevalvajaga

§ 1053lg 3 mõttes.

Lepingulise järelevalve lõppemine ei lõpeta lepingulise järelevalvaja vastutust, mis on tekkinud

§ 1053lg 3 alusel.

Märkivalt ei lõpe ka

§ 1053lg-st 3 tulenev vastutus kahju põhjustaja täisealiseks saamisega.

Hageja ees vastutavad kostjad

§ 65

lg 1 ja 2, alusel kahju eest solidaarselt ning hagejal on võlausaldajana (so kindlustusandjana, kellele on

§ 492

lg 1 kohaselt kahju hüvitamise nõue kindlustusvõtjalt üle läinud) õigus nõuda kahju hüvitamist, kas mitmelt vastutavalt isikult ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagejal on solidaarne nõudeõigus kostjate I ja II vastu. Kohus jääb selle seisukoha juurde ja lisab, et lepingulise järelevalvaja olemasolu ei vabasta eestkostjat vastutusest

§ 1053

alusel tulenevalt

§ 137lg-st 1.

Samas see ei piira hageja nõuet järelevalvaja ehk kostja I vastu ega ka kosttja II vastu. Arvestada tuleb vaid

§ 1053

lg 4 piiranguga, mille kohaselt kui kahju õigusvastase tekitamise eest vastutab ka laps ise, on lapse ja vanemate, eestkostja või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isiku omavahelises suhtes vastutavaks üksnes vanemad, eestkostja või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik, so viidatud säte välistab nende tagasinõude õiguse alaealise vastu. Kohus ei analüüsi käesolevalt seda, kas võib olla alust kohaldada riigi vastutust kuna kostja II oli halduslepingu alusel kostja I järelevalve all ehk tema üle teostati järelevalvet avaliku õiguse alusel.

1. Kostja II on ka seisukohal, et kostja II täitis järelevalve raames oma halduslepinguga võetud (hoolsus)kohustust, mistõttu ta ei vastuta kahju eest. Kohus on menetluses selgitanud, et lepingulisel järelevalvajal, so kostjal I tuleb vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta on teinud 4 kõik, mida saab mõistlikult võttes oodata, et ära hoida kahju tekitamist ning kostja I ei ole järelevalvajana oma hoolsuskohustust rikkunud. Kostja II vastutuse üle pooltel vaidlust ei ole. Käesolevalt on PPA 03.11.2023 vastusega tuvastatud, et kahjujuhtum leidis aset ajavahemikul 21.02.2022 kella 15:00-st kuni 22.02.2022 kella 08:30-ni, mil lõhuti Rakvere linnas Tuleviku 1 asuva hoone 13 aknaklaasi. Juhtumi kohta alustati väärteomenetlust 22.02.2022 (mitte 2023, selgitus istungil, dtl 105) ning menetluse käigus selgitati välja, et teo toimepanijateks olid A.A. (lõhkus vähemalt 6 akent), W.W. (lõhkus 1 akna), S.S. (lõhkus 1 akna), N.N. (lõhkus 1 akna), dtl 8-
2. Tuvastatult on kahju kannatajaks ja kindlustusvõtjaks Rakvere Tervisemaja OÜ (Salva Kindlustuse AS poliis nr 80022804, kindlustusperiood 03.12.2021- 02.12.2022, omavastutus 300 eurot, dlt 5-6, 12-14). 16.03.2022 maksekorralduse nr S108381alusel on hageja Rakvere Tervisemaja OÜ-le tasunud kindlustushüvitise 936 eurot (varakahju 1236-300 omavastutus = 936 eurot, dtl 16). Esitatud asjaolude üle pooltel vaidlus puudub. Vaidlust ei ole ka selles et teo toimepanemise ajal oli kostja II A.A. 15-aastane (sündinud xx.xx.xxxx; täiskasvanuks sai xx.xx.xxxx) ja tema eestkostjaks oli Rakvere linn Linnavalitsuse kaudu. A.A. oli teo toimepanemise ajal Vinni Perekodus asendushooldusteenusel (isik elas perekodus, dtl 10-11, 18-19, 54). Asendushooldusteenuse osutamiseks on haldusleping nr 11, mis on sõlmitud 21.11.2018 kostja I ja Rakvere Linnavalitsuse vahel (dtl 55-60). Seega on eelolevaga tõendamist leidnud, et kostja II pani toime õigusvastase teo (lõhkus Rakvere Tervisemaja OÜ aknad) ajal, kui ta elas perekodus. Akende lõhkumisega tekkis Rakvere Tervisemaja OÜ-le kahju, mis on hageja poolt hüvitatud. Kostja II on eelnevat kinnitanud istungil (dtl 89-90). Vaidlus on käesolevas asjas selle üle, kas kostja I on teinud kõik, et ära hoida kahju tekitamist, so kas ta oma hoolsuskohustust täitnud. Kohus on seisukohal, et lepingulise järelevalvaja ehk kostja I vastutus algab alaealise enda järelevalve alla võtmise hetkest. Hoolsuskohustuse sisuks on see, missugusel viisil ja intensiivsusega pidi kostja I personal teostama kostja II üle järelevalvet. SHS § 455 lg 1 ja 2 kohaselt on asendushooldusteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena. Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi käesolevas jaotises teenuseosutaja). Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja (edaspidi käesolevas jaotises koos last vahetult kasvatav isik). SHS § 4512 lg 1 p 1 sätestab, et teenuseosutaja tagab asendushooldusel oleva lapse hooldamise, kasvatamise, arendamise ja turvalisuse. 21.11.2018 halduslepingu p 2.1.2 alusel oli kostjal I kohustus last kasvatada, sh kõlbeliselt arendada ja p 2.1.3 alusel tagada lapse suhtes ööpäevaringne järelevalve ja lapse kadumise korral viivitamatu politsei teavitamine. Lisaks oli kostjal II õigus otsustada iseseisvalt lapse hooldamisega seotud igapäevaelu küsimusi (päevakava, kodused tööd, vaba aja veetmine, p 2.2.1 (dtl 56). Tunnistaja X.X. ütlustest nähtuvalt oli neil kostjaga II kokkulepe, et ta peab olema hiljemalt 23.00 kodus. Kui ei ole, siis pannakse politsei otsingusse. A.A. 21.02.2022 õigeaegselt koju ei naasnud, mistõttu pandigi ta peale kella 23 otsingusse. Töötatakse üksinda, mistõttu ei saa ise öösel last minna ostima kuna on veel 5 last (vanuses 9-10), keda ei saa järelevalveta jätta. Ka seda, kust ostida, ei oleks teadnud, sõprade telefoninumbreid ei teadnud. A.A.l endal olid telefonid vahelduva eduga, kas 21.02.2022 oli telefon, ei mäletanud. Politsei helistas järgmisel päeval, et oli saanud A.A.ga kokku ja A.A. lubas koju tulla. Õigusrikkumise toimepanemisest ei räägitud. Lapse kodust lahkumist ei saanud takistada, ei ole kinnine asutus, laps saab liikuda nagu tavaperes. A.A.l perekodus probleeme ei olnud, käitus hästi, pahandused tekkisid väljaspool kodu ja neid ikka oli, kuid sellega tegeles eestkostja. 2022 juunis sai A.A. 30 päeva aresti. Perekodu pidi vastutama selle eest, et lapse 5 esmavajadused oleks rahuldatud, täidaks koolikohustust. Vestlused korra rikkumiste teemadel toimusid vastavalt vajadusele teelauas üldiselt kõikide lastega koos. 2019 aastal peale A.A. naasmist Kaagverest osales ta programmis „Ringist välja“, mis on suunatud riskikäitumisega nooretele, ta sai ka teraapiat, talle otsiti ka sobivat koolikeskkonda. Probleemidest teavitati eestkostjat. Otsuseid sai teha eestkostja. Järelevalvet teostas pererekodu, see oli perekodu kohustus (dtl 98-104). Kostja II ise on selgitanud, et ta ei olnud üldse väga kodus, käis kogu aeg ära. Koolis ei käinud. Oli kogu aeg kodust ära, ainult öösiti oli vahepeal kodus. Kui kell 23 kodus ei olnud, siis helistati politseisse. Juhtumeid oli pidevalt, ka õigusrikkumisi. Ka kriminaalkorras oli karistatud. Perekodus räägiti temaga, kuid ta ei kuulanud. Teist korda sattus Kaagverre juunis 2022 aastal ja oli seal 2 aastat. Enne seda oli 30 päeva arestis (dtl 91-92, 94, 108-109). Kohtu hinnangul nähtub eelolevast kogumis, et perekodu lähtus kahju tekitamise ajal järelevalve küsimustes üldistest kokkulepetest ja kõigile mõeldud kodukorrast (dtl 62-64, 65) ja ei arvestanud kostja II puhul sellega, et tegemist on riskikäitumisega noorega, kes on olnud pikemajaliselt probleemne ning kelle suhtes oleks pidanud teostama kõrgendatud järelevalvet. Piisav ei olnud see, et peale kella 23 helistati politseisse ja teavitati alaealise koju mittenaasmisest. Kui ka nõustuda sellega, et perekodu töötaja ei saanud ise minna last ostima, so öösel, kui ta pidi valvama ka teisi perekodu lapsi, siis oleks pidanud, arvestatuna kostja II probleemsust, võtma tarvitusele rangemad kasvatusmeetodid ja piirangud. Tuvastatult kostja II uuesti ka erikooli läks, so juunis 2022, mis näitab kohtu hinnangul seda, et teo toimepanemise ajal oli tekkinud juba selline olukord, mis vajas sekkumist. Asjaolu, et kostja II osas sai mingeid otsustusi teha vaid eestkostja ja, et eestkostja käsutas rahalisi vahendeid, ei muuda kostja I järelevalve ja kasvatamise kohustust. Järelevalve kohustust on kinnitanud ka perekodu töötaja (tunnistaja ütlus, dtl 103-104). Kohtu hinnangul ei ole teo toimepanemise ajal alaealises, so kostjas II arendatud piisaval määral õiguskuulekat ja/või hoolikat käitumist ning tema tegevust ei kontrollitud piisavalt. Kohus on seisukohal, et kostja I ei ole tõendanud objektiivse hoolsusstandardi järgimist, so et ta on teinud kõik, mida saab mõistlikult võttes oodata, et ära hoida kahju tekitamist ning et ta ei ole järelevalvajana oma hoolsuskohustust rikkunud.

§ 127

lg 1 näeb ette, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt

§ 127

lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kui kostja II suhtes oleks varem tarvitusele võetud rangemad kasvatusmeetmed, mis järelduvalt asjas tuvastatust olid eesmärgipärased ja/või tema üle oleks olnud kõrgendatud järelevalve, ei oleks kostja II saanud õisusrikkumist 21.02.2022, mille tagajärjel tekkis kahju, toime panna. Kohus ei ole tuvastanud hageja hea usu vastast käitumist. Selleks ei ole asjaolu, et hageja esitas hagi kohtusse mõni päev enne aegumise tähtaega. Eeltoodu alusel, vastutavad kostjad kahju eest. 8. Kohtu hinnangul ei ole võimalik lähtuda kahju hindamisel kostja I seisukohast, so, et kostja maksimaalne vastutus saaks piirduda 430 euroga (936 x 46%). Kostja I leiab, et kuna kostja II poolt lõhutud akende arv oli väiksem kui 50% kogu kahjust ja hageja pole hagis esile toonud õiguslikku alust, mille korral kostja võiks vastutada kahju eest, mille on põhjustanud teised isikud, kes aknaid lõhkusid, seetõttu ei saa kostja vastutada suuremas ulatuses kui 46% (6/13). 6

§ 127

lg 3 kohaselt lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohtu hinnangul on kahju tekitatud vähemalt raske hooletuse tõttu. Kostja II on istungil selgitanud, et nad läksid polikliiniku taha suitsu tegema, olid alkoholi tarvitanud ja siis tekkis mõte aknaid lõhkuda. Sai aru, mis tegi ja millised on tagajärjed (dtl 90).

§ 132

lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Tuvastatult on kahju suurus 1236 eurot (PPA vastuskiri, dtl 8; ehitustööde akt1, dtl 15). 16.03.2022 maksekorralduse nr S108381 alusel on hageja Rakvere Tervisemaja OÜ-le tasunud kindlustushüvitise 936 eurot (varakahju 1236-300 omavastutus = 936 eurot, dtl 16). Selle üle pooltel vaidlust ei ole. Vastavalt

§ 137

lg 1, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab (lg 2). PPA vastusest nähtub, et kostja II lõhkus vähemalt 6 akent, teised kolm isikut igaüks 1 akna, kokku oli lõhutud aknaid 13, seega ei ole kindlalt tuvastatud mitu akent ikkagi kostja II lõhkus, so neid võis olla ka rohkem kui 6. Kostja II istungil antud seletusest see asjaolu samuti ei selgunud. Kinnitas, et kõik on õige, mis hagis kirjas ja aknad lõhuti nende poolt (dtl 90). Seega ei saa kohtu hinnangul praegusel juhul rääkida konkreetselt sellest, et kostja II lõhkus ära ainult 6 akent ja selle alusel arvestada kahju suurust. Kuna kostjad ei ole vaidlustanud tekitatud kahju suurust, siis määrab kohus tõendatu alusel kahju suuruseks 936 eurot (

§ 127

lg 6).

§ 139ja § 140 kohaldamiseks käesolevas asjas alust ei ole.

Eeltoodud põhjendustele tuginevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab Vinni Perekodult ja A.A.lt solidaarselt Salva Kindlustuse AS kasuks välja kahju nõude katteks 936 eurot.

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks ostus tehti. Kohus rahuldab hagi ja TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kostjate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Hageja menetluskuludeks käesolevas tsiviilasjas on riigilõiv hagiavalduselt summas 245 eurot ning sõidukulu summas 40 eurot (dtl 118-120), kokku 285 eurot. Sõidukulud on kantud seoses 09.09.2025 kohtuistungil osalemisega. Kohus peab hageja menetluskulu põhjendatuks ja vajalikuks ning mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja põhjendatud menetluskulu 285 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 245 eurot ja sõidukulu 40 eurot). (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 20.02.
2. a otsusega nr 2-25-
3. 7