← Eesti

1-15-10776/24

Obsah (10)§ 201§ 288§ 218§ 44§ 121§ 16§ 56§ 57§ 58§ 4

1-15-10776 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juunil 2016. a Tallinnas Liivalaia kohtumajas Kriminaalasja number 1-15-10776 (kohtueelses menetluses 1

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi üldmenetluses Prokurör riigiprokurör Inna Ombler Süüdistatav N.J, isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel: eesti keel, haridus: kõrgharidus, töökoht: XX, linnaosa vanem, elukoht: XXX , kriminaalkorras karistamata, kehtivaid väärteokaristusi ei ole, tõkendit ei ole kohaldatud; vandeadvokaat Aadu Luberg (kokkuleppel) Juhindudes KrMS § 175 lg 1 p-dest 1 ja 9, § 179 lg 1 pst 2, § 180 lg-st 1, §-st 3051, §-st 306, § 309 lg-st 3, §-st 311, §-st 312 ning §-st 313 kohus otsustas: Kaitsja RESOLUTSIOON 1. Tunnistada N.J (i.k. XXX)

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära, arvestades N.J päevamäärana 31 (kolmkümmend üks) eurot ja 50 senti, s.o kokku 6300 (kuus tuhat kolmsada) eurot.

  1. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 1 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel jätta N.J kanda valitud kaitsja tasu ning mõista N.J’lt riigituludesse menetluskuludena välja sundraha summas 645 eurot.
  2. Võttes aluseks KrMS §-d 423 ja § 417 lg 2 tuleb N.J’l rahaline karistus summas 6300 eurot ja menetluskulud summas 645 eurot tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt KrMS § 159 lg-le 3 sisalduvad rahalise karistuse ja menetluskulude nõude täitmiseks vajalikud andmed kohtuotsuse lisaks olevas eraldi dokumendis (makseinfo leht). Kohus annab makseinfo lehe kätte kas koos kohtuotsusega, saadab isikule tema poolt avaldatud posti- või e-postiaadressile või kinnipidamisasutusse. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. 1-15-10776 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  3. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. I. SÜÜDISTUS N.J-i (N.J) süüdistatakse

§ 201

lg 2 p 1 ja 3 alusel kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisneb selles, et N.J Tallinna Kesklinna Valitsuse linnaosa vanemana, s.o ametiisikuna, on korduvalt pööranud temale usaldatud Tallinna Kesklinna Valitsusele kinnitatud Tallinna linna eelarvelisi vahendeid ebaseaduslikult enda kasuks kokku summas 2 846,50 eurot alljärgnevalt: N.J on alates 13.08.2014 nimetatud Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2014 korralduse nr 1202-k alusel Tallinna Kesklinna vanema ametikohale vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 50 lg 1 p 7 ja § 57 1 lg 1 ja avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 7 lg 3 p 1, § 21 lg 1, § 22 lg 1 alusel kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 01.10.2009 määrusega nr 35 „Tallinna linnaosade valitsuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 2 § 7 lg-tega 1-2 tulenevalt linnapea ettepanekust. Tallinna Linnavolikogu 01.10.2009 määrusega nr 35 „Tallinna linnaosade valitsuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 2 „Tallinna Kesklinna Valitsuse põhimääruse“ § 1 lg 1 kohaselt on Tallinna Kesklinna Valitsus Tallinna linna ametiasutus, mille eesmärk on muuhulgas tagada Kesklinna linnaosas linnaelanike ja ettevõtjate teenindamine, lähtudes linnaosa elanike vajadustest ja huvidest ning arvestades linnaosa eripära ja linna kui terviku huvisid. Viidatud põhimääruse § 7 lg 1 kohaselt juhib valitsust linnaosa vanem, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist linnavalitsus linnapea ettepanekul, kuulates ära halduskogu arvamuse. Sama põhimääruse § 7 lg 5 p-de 1, 7, 8, 9, 10, 13, 14 kohaselt linnaosa vanem riigi ja Tallinna õigusaktidega sätestatud korras muuhulgas juhib ja korraldab valitsuse tegevust ning vastutab valitsusele pandud ülesannete täitmise eest; käsutab linnaosa valitsuse eelarvelisi vahendeid; sõlmib lepinguid ja kokkuleppeid; teeb tehinguid valitsusele pandud ülesannete täitmiseks linnaeelarves selleks ette nähtud vahendite piires ning tagab valitsuse haldusalas finantsdistsipliinist kinnipidamise, sh tagab eelarvevahendite sihipärase ning otstarbeka kasutamise kinnitatud eelarve piires; vastutab valitsuse eelarve vahendite sihipärase kasutamise eest ja valitsuse valdusesse antud linnavara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest; kirjutab alla valitsuse dokumentidele või volitab selleks teisi valitsuse ametiisikuid; esindab linnaosa ja valitsust ilma lisavolitusteta suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega linnaosa põhimäärusega sätestatud korras ja võib volitada teisi isikuid esindama valitsust temale antud pädevuse piires. N.J, olles nimetatud Tallinna Kesklinna Valitsuse linnaosa vanema ametikohale, teostab avalikku võimu avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 7 lg 3 p 1 alusel, s.o ametiasutuse juhtimist ning temale on antud õiguspädevus, s.o volitused teha kolmandate isikute suhtes siduvaid otsustusi või õiguslikke toiminguid või osaleda otsuste kujundamise protsessis. Seega on N.J ametiisik korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 ja

§ 288lg 1 mõttes, omades avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit.

2 1-15-10776 Hiljemalt alates

  1. aasta jaanuari algusest otsustas Tallinna Kesklinna linnaosa vanem N.J kandideerida
  2. aastal korraldatavatel XIII Riigikogu valimistel. 01.01.2015 jõustunud Riigikogu valimise seaduse § 6 sätestas, et Riigikogu valimised toimuvad 12-s mitmemandaadilises valimisringkonnas ning valimisringkond nr 12 on Võru,Valga,- ja Põlvamaa. Riigikogu valimise seaduse § 30 lg 2 kohaselt lõppes kandidaatide registreerimiseks esitamine Vabariigi Valimiskomisjonile valimispäevale eelneval
  3. päeval, s.o hiljemalt 15.01.
  4. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 20.01.2015 otsusele nr 73 „Kandidaatide registreerimine XIII Riigikogu valimisteks“ kandideeris N.J 2015.a Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 11, s.o Võru-, Valga- ja Põlvamaa piirkonnas, Eesti Keskerakonna (äriregistri kood 80053370) valimisnimekirjas kandidaadi numbri 810 all.
  5. aasta jaanuari alguses hakkas N.J organiseerima Valga- Võru- ja Põlvamaa Eesti Keskerakonna Riigikogu kandidaadina Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses (VKH) potentsiaalsetele XXXa valijatele tasuta kontserdi korraldamist, et mõjutada 2015.a Riigikogu valimistel XXXa valijaid hääletama enda poolt. 12.01.2015 sõlmis N.J VKH esindaja XX’ga lepingu valimiskampaania kontserdi toimumiseks 18.01.2015 VKH ruumides, sh heli- ja valgustehnika rendiks, märkides tellijaks Tallinna Kesklinna Valitsuse. Samuti korraldas N.J Tallinna Kesklinna Valitsuse töötajaid kaasates oma valimislubaduste kinnitamiseks XXXa elanike kutsumise 18.01.2015 VKH-s toimuvale tasuta kontserdile eesti- ja venekeelsete flaierite ehk lendlehtedega, mis tutvustasid N.J-i kui Valga- Võru- ja Põlvamaa piirkonnas Eesti Keskerakonna nimekirjas Riigikokku kandideerivat kandidaati ja sisaldasid Eesti Keskerakonna kasutatavat sümboolikat, kandidaadi valimislubadusi ja valimisloosungit. N.J korraldusel levitati Tallinna Kesklinna Valitsuse töötajate organiseerimisel nimetatud flaiereid otsepostitusega XXXa elanike postkastidesse. Selleks, et vältida isiklikke rahalisi kulutusi valimiskampaania huvides korraldatud kontserdi kulude tasumiseks, korraldas N.J 18.01.2015 Valga Kultuuri ja Huvialakeskuses toimunud ürituse kulude tasumise temale kui linnaosa vanemale usaldatud Tallinna Kesklinna Valitsusele kinnitatud eelarvelistest vahenditest, pöörates need enda kasuks järgmiselt. 18.01.2015 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses korraldatud kontserdiga Tallinna Kesklinna Valitsusele laekunud arved kinnitati Tallinna Kesklinna linnaosa vanema N.J poolt ning tasuti Tallinna Kesklinna Valitsusele kinnitatud eelarvelistest vahenditest kokku summas 1 794 eurot alljärgnevalt: - N.J kinnitas 06.03.2015 Valga Linnavalitsuse 26.01.2015 arve nr 80-15, selgitusega „Kultuurikeskuse üür 18.01.2015 – Tallinna Kesklinna Valitsuse kohtumine Valgalastega; Lisateenus-heli- ja valgustustehnika rent“ summas 692,00 eurot ning arve tasuti 11.03.2015 maksekorraldusega nr 16ST4961; - N.J kinnitas 20.01.2015 OÜ L R 16.01.2015 arve nr 4, selgitusega „Bussiteenus 18.01.2015 Tallinn-Valga-Tallinn“, summas 438,00 eurot ning arve tasuti 05.02.2015 maksekorraldusega 16ST6949; - N.J kinnitas 20.01.2015 MTÜ „A R“ 14.01.2015 arve nr 03/15, selgitusega „Muusikaline teenindus 18.01.2015“, summas 600,00 eurot ning arve tasuti 04.02.2015 maksekorraldusega nr 16ST
  6. - N.J kinnitas 20.01.2015 OÜ V 18.01.2015 arve nr 3763, selgitusega „Juustusingikringel ja õuna-kohupiimakringel“, summas 64,00 eurot ning arve tasuti 26.01.2015 maksekorraldusega nr 16ST
  8. aasta veebruari alguses otsustas N.J taas korraldada Valga- Võru- ja Põlvamaa Eesti Keskerakonna Riigikogu kandidaadina Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses (VKH) potentsiaalsetele XXXa valijatele tasuta kontserdi, et mõjutada 2015.a. Riigikogu valimistel 3 1-15-10776 XXXa valijaid hääletama enda poolt. 12.02.2015 sõlmis N.J VKH esindaja Q.L-iga lepingu valimiskampaania kontserdi toimumiseks 13.02.2015 VKH ruumides, sh inventari rendiks, märkides tellijaks Tallinna Kesklinna Valitsuse. Samuti korraldas N.J Tallinna Kesklinna Valitsuse töötajaid kaasates oma valimislubaduste kinnitamiseks XXXa elanike kutsumise 13.02.2015 VKH-s toimuvale tasuta kontserdile eesti- ja venekeelsete flaierite ehk lendlehtedega, mis tutvustasid N.J-i kui Valga- Võru- ja Põlvamaa piirkonnas Eesti Keskerakonna nimekirjas Riigikokku kandideerivat kandidaati ja sisaldasid Eesti Keskerakonna kasutatavat sümboolikat, kandidaadi valimisloosungit ja juhiseis e-valimisteks, eelhääletamiseks ja valimispäevaks koos kuupäevade ja kellaaegadega ning soovitusega valimiste kohta tekkinud küsimuste korral kandidaadi poole pöörduda. N.J korraldusel levitati Tallinna Kesklinna Valitsuse töötajate organiseerimisel nimetatud flaiereid otsepostitusega XXXa elanike postkastidesse. Selleks, et vältida isiklikke rahalisi kulutusi valimiskampaania huvides korraldatud kontserdi kulude tasumiseks, korraldas N.J 13.02.2015 Valga Kultuuri ja Huvialakeskuses toimunud ürituse kulude tasumise temale kui linnaosa vanemale usaldatud Tallinna Kesklinna Valitsusele kinnitatud eelarvelistest vahenditest, pöörates need enda kasuks järgmiselt. 13.02.2015 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses korraldatud kontserdiga Tallinna Kesklinna Valitsusele laekunud arved kinnitati Tallinna Kesklinna linnaosa vanema N.J või tema volitatud isiku poolt ning tasuti Tallinna Kesklinna Valitsusele kinnitatud eelarvelistest vahenditest kokku summas 1 052,50 eurot alljärgnevalt: - N.J poolt volitatud Tallinna Kesklinna Valitsuse linnaosa vanema asetäitja XX kinnitas 26.02.2015 OÜ L R 09.02.2015 arve nr 8, selgitusega „Bussiteenus 13.02.2015 Tallinn-Valga-Tallinn“, summas 438,00 eurot ning arve tasuti 02.03.2015 maksekorraldusega nr 16ST1171; - N.J kinnitas 25.05.2015 Valga Linnavalitsuse 17.02.2015 arve nr 240-15 selgitusega „Kultuurikeskuse üür 13.02.2015; Lisateenus-Esinejatele plaadimängija ja mikrofon“, summas 614,50 eurot ning arve tasuti 26.05.2015 maksekorraldusega nr 16ST
  9. Tallinna Kesklinna Valitsusele eraldatud Tallinna linna eelarvelised vahendid, mille arvelt tasuti N.J kinnitatud või tema volitatud isiku kinnitatud Tallinna Kesklinna Valitsusele esitatud arvete alusel 18.01.2015 ja 13.02.2015 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses N.J isikliku valimiskampaania huvides korraldatud üritustega seotud kulud, on N.J jaoks võõras vara, mis oli temale usaldatud, sest talle oli antud ametiseisundist tulenevalt selle vara käsutamise õigus. 18.01.2015 ja 13.02.2015 isikliku valimiskampaania huvides korraldatud üritustega seotud arvete kinnitamise ja väljamaksmisega omastas N.J ebaseaduslikult temale usaldatud Tallinna linna vara, pöörates selle enda kasuks, et vältida isiklikke kulutusi süüdistuses kajastatud 18.01.2015 ja 13.02.2015 ürituste kulude tasumisel. N.J-ile usaldatud Tallinna Kesklinna Valitsusele kinnitatud eelarvelistest vahenditest ametiisikuna tehtud varakäsutused isikliku valimiskampaania ürituste kuluarvete tasumiseks olid ebaseaduslikud, sest see on vastuolus ATS § 51 lg-ga 5, mille kohaselt ametnik peab kasutama ametiasutuse ning ametnikku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja sihipäraselt. Samuti on N.J poolt Tallinna linna vara enda kasuks pööramine valimiskampaaniaga seotud kulude tasumiseks vastuolus KVS § 5 lg-ga 2, mille kohaselt on ametiisikul keelatud ametikohustust rikkudes kasutada avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalset ressurssi ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule. 4 1-15-10776 N.J-il ei olnud õigus linnaosa vanemana linnaosale eraldatud vara arvelt korraldada ja tasuda enda valimiskampaania huvides korraldatud ürituse kulusid ka seetõttu, et Tallinna Kesklinna Valitsusele kinnitatud eelarveliste vahendite enda ja kolmanda isiku kasuks pööramine oli vastuolus „Tallinna Kesklinna Valitsuse põhimääruses“ § 1 lg 1 tooduga, s.o ei arvestanud Tallinna Kesklinna linnaosa elanike vajadusi ja huvisid ega linnaosa eripära ja linna kui terviku huvisid. Samuti oli see vastuolus viidatud põhimääruse § 7 lg 5 p-des 9 ja 10, sätestatuga, sest linnaosa vanema poolt Tallinna Kesklinna Valitsusele kinnitatud eelarvelistest vahenditest isiklikes huvides korraldatavate ürituste kulude hüvitamine ei ole käsitletav eelarvevahendite sihipärase ning otstarbeka ja heaperemeheliku kasutamisena. Seega on alus süüdistada N.J-i

§ 201

lg 2 p 1 ja 3 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o ametiisikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise. II. KOHTU SEISUKOHT II.

  1. Tõendid Tõendite hindamisel on menetlusteoorias omaks võetud järgmiste etappide läbimine. Tõendi asjakohasus - kas asjaolu, mida soovitakse tõendiga tõendada omab asja lahendamisel tähtsust ehk kas tõendamisvahend on sobilik vastava asjaolu tõendamiseks. Tõendi lubatavus – kas tegemist on KrMS § 63 lg 1 nimistusse kuuluva tõendiga või vabatõendiga KrMS § 63 lg 2 tähenduses kui tõendatakse kriminaalmenetluse asjaolu, kas tõendit ei tuleks välistada kogumisreeglite rikkumise tõttu, kas tõend on loetletud süüdistusvõi kaitseaktis või põhjendatud selle hilisem esitamine. Tõendi usaldusväärsus – kas tõendi allikas on usaldatav, kas tõendi kogumine, säilitamine või tõendi omaduste talletamine toimus usaldusväärselt, kas tõend riimub ülejäänud tõenditega. Tõendi tõendamisväärtus (kaalukus) – kohtuniku siseveendumuse kujunemine tõendi (lõppkokkuvõttes tõendite kogumi) mõjul. Kohtuotsuse tegemisel on kohtul võimalik kasutada vaid neid tõendeid, mis on asjakohased, lubatavad ja usaldusväärsed. KrMS § 2861 lg 1 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise, millel on kriminaalasjas tähtsust. Kuivõrd kohus ei ole menetlusosalistelt vastu võtnud asjakohatuid ega lubamatuid tõendeid, siis loeb kohus kõik esitatud ja vastuvõetud tõendid asjakohasteks ja lubatavateks, v.a need, mille kohta kohus teatas, et võtab seisukoha kohtulahendis. Ühtlasi loeb kohus kõik vastuvõetud asjakohased ja lubatud tõendid usaldusväärseteks. Isikulisteks tõenditeks on käesolevas kriminaalasjas süüdistatava N.J ütlused (III kd tl 128137 pöördel) ning tunnistajate S.S’i (III kd tl 79-82 pöördel), J.C’i (III kd tl 82 pöördel-91), S.W (III kd tl 91 pöördel-93 pöördel), Z.W’i (III kd tl 93 pöördel-96), G.W’i (III kd tl 96-99), S.Q’i (III kd tl 99-102 pöördel), B.L’i (III kd tl 105-111 pöördel), V. S (III kd tl 112 pöördel116) ning A.J (III kd tl 119-126 pöördel) ütlused. Nimetatud isikuliste tõendite osas ei ole kohtumenetluse pooled kohtumenetluses seadnud nende ütluste usaldusväärsust kahtluse alla, v.a tunnistaja A.J ütlusi, kelle ütluste vastavust soovis prokurör 19.05.
  2. a istungil kontrollida. Kuigi 19.05.
  3. a kohtuistungil avaldati A.J kohtueelses menetluses antud ütlused osaliselt põhjusel, et prokuröri hinnangul esines kohtus antud ja kohtueelses menetluses antud ütlustes vastuolu (III kd tl 123 pöördel-125), leiab kohus, et tegemist ei ole sellise vastuoluga, mis seaks kogu isikulise tõendi usaldusväärsuse kahtluse alla. Sealjuures hindab kohus tõendeid kogumis ning vaid koosmõjus teiste tõenditega avaldub isiku ütluste tõendamisväärtus. Seega ei ole kohtul põhjust kahelda kohtus üle kuulatud isikute ütluste usaldusväärsuses. Käesolevas kohtuasjas on küsimus vaid iga isikulise tõendi puhul selle 5 1-15-10776 tõendamisväärtusest. Ühtlasi ei ole pooled, s.t ei kaitsja ega prokurör, kohtu ette toonud asjaolusid, mis annaksid aluse seada kahtluse alla esitatud dokumentaalsete tõendite (ekirjavahetuse, väljatrükkide, väljavõtete jms) usaldusväärsust. Samuti ei esine kohtu hinnangul selliseid asjaolusid, mis seaksid kahtluse alla kohtule esitatud ja kohtu poolt vastu võetud dokumentaalsete tõendite usaldusväärsuse. Tõendite tõendamisväärtus leiab kajastamist juba kohtuotsuse põhjendavas osas, kus analüüsitakse seda, kas esitatud süüdistus on leidnud tõendamist. Järgnevalt analüüsib kohus nende tõendite asjakohasust ja lubatavust ning ka usaldusväärsust, mille osas kohus ei võtnud nende vastuvõtmisel seisukohta. 16.05.
  4. a kohtuistungil võttis kohus vastu ja luges asjakohaseks tõendiks Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehelt tehtud väljatrüki N.J kandideerimise kohta
  5. aasta Riigikogu valimistel reservatsiooniga, et valimistulemusi kohus arvesse ei võta (I kd tl 12; III kd tl 65 pöördel-66). Kohtuistungil ei võtnud kohus seisukohta tõendi lubatavuse ega usaldusväärsuse osas. Kaitsja leidis, et tõendit ei tohiks kohus vastu võtta, sest valimistulemused ei kuulu käesoleva kriminaalasja uurimisesemesse (III kd tl 66). Seega vaidles kaitsja vastu vaid tõendi asjakohasusele. Kaitsja vastuväidet kohus asjakohasuse osas ka arvestas, leides, et tõend on asjakohane, kuid märkides, et kohus ei arvesta valimistulemusi. Vabariigi Valimiskomisjoni kodulehelt väljatrüki näol on tegemist KrMS § 63 lg 1 mõttes muu dokumendiga ehk tegemist on seaduse kohaselt lubatud tõendiga. Kohus on seisukohal, et nimetatud tõend on usaldusväärne, sest väljatrüki allikas on usaldusväärne. 16.05.
  6. a kohtuistungil võttis kohus vastu kõik prokuröri poolt süüdistusakti punktis 14 nimetatud tõendid lugedes nendest koheselt asjakohasteks ja lubatavaks eesti- ja venekeelse valimisflaieri (II kd tl 95-96) ning ülejäänud tõendite osas (II kd tl 84-94, 97-129) otsustas, et seisukoha nende asjakohasuse ja lubatavuse osas annab kohtulahendis (III kd tl 69 pöördel72). Ülejäänud süüdistusakti punktis 14 nimetatud tõenditest vaidles kaitsja vastu vaid pastapliiatsi, teepakkide ja teadmata otstarbeks kasutatud kujundustele leides, et need ei ole asjakohased tõendid (III kd tl 70-71). Kohus leiab, et teepakkide kujundus (II kd tl 92-93) on antud kriminaalasjas asjakohane tõend, sest kohtus üle kuulatud tunnistajate ütlustest ning ka N.J enda ütlustest nähtuvalt (vt nt III kd tl 84-84 pöördel, 88 pöördel-89 pöördel, 94 pöördel, 130 pöördel) jagati ühel kontserdil ka N.J pildiga valimiskampaania teepakke. Kuivõrd N.J’le on esitatud süüdistus Tallinna linna vara kasutamises enda huvides, täpsemalt enda valimiskampaania läbiviimisel, siis on kohtu hinnangul tegemist asjakohase tõendiga, mis võib tõendada omastamise koosseisus enda kasuks pööramise elementi, mida soovis prokurör nende tõenditega ka tõendada (III kd tl 70-71). Pastapliiatsi ning teadmata eesmärgiga kasutatud kujundust (II kd tl 91, 94) ei pea kohus aga asjakohasteks tõenditeks, kuivõrd need on seotud ainuüksi N.J valimiskampaaniaga ning nende otsest seotust etteheidetava kahe kontserdi korraldamisega kriminaalasja materjalidest ei nähtu. Kuivõrd teiste tõendite osas vastuväiteid nende asjakohasusele ei esitatud, siis loeb kohus kõik prokuröri poolt süüdistusakti punktis 14 nimetatud tõendid asjakohasteks (välja arvatud pastapliiatsi ning teadmata eesmärgiga kasutatud kujunduse). Samuti leiab kohus, et kõik asjakohaseks loetud tõendid on ka lubatavad tõendid KrMS § 63 lg 1 alusel, kuivõrd tegemist on muude dokumentaalsete tõenditega. Ühtlasi ei ole kaitsja kahtluse alla seadnud nende tõendite usaldusväärsust ning ka kohtu hinnangul on kõik tõendid usaldusväärsed. 19.05.
  7. a kohtuistungil esitas kaitsja kohtule tõenditena vastuvõtmiseks 07.05.
  8. a Põhja Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ning 13.06.
  9. a Riigiprokuratuuri kriminaalmenetluse mittealustamise teate (III kd tl 126 pöördel-127 pöördel). Kohus võttis mõlemad tõendid vastu (II kd tl 93-99, 100-103), kuid otsustas, et seisukoha nende asjakohasuse ja lubatavuse osas annab kohtulahendis. Prokurör oli seisukohal, et tegemist ei ole asjakohaste tõenditega, sest prokuratuuri varasemad seisukohad ei ole siduvad kohtule, samuti on ajas võimalik ka prokuratuuri seisukoha muutus ametiisiku 6 1-15-10776 poolt toimepandud korruptiivse tegevuse tõlgenduse osas ning nimetatud tõendid ei tõenda konkreetse kriminaalasja tõendamiseseme asjaolusid (III kd tl 127-127 pöördel). Kohus leiab, et mõlemad tõendid on asjakohased, kuivõrd kaitsja soovib tõendada nendega koosseisulise asjaolu puudumist ehk täpsemalt seda, et N.J tegevus ei olnud ebaseaduslik. Seda, milline on nimetatud tõendite tõendamisväärtus, ehk kas tõend ka tegelikult tõendab asjaolu, mida kaitsja soovib sellega tõendada, leiab käsitlemist juba kohtuotsuse põhjendavas osas koostoimes teiste tõenditega. Tegemist on ka lubatavate tõenditega, kuivõrd need on KrMS § 63 lg 1 mõttes muud dokumentaalsed tõendid. Samuti on kohtu hinnangul mõlemad tõendid usaldusväärsed, sest need on koostatud riigiasutuse poolt ning ka prokurör ei seadnud kahtluse alla nimetatud dokumentide autentsust ja sellega ka nende usaldusväärsust. 19.05.
  10. a kohtuistungil esitas prokurör täiendavate kirjalike tõenditena kohtule prokuratuuri ning Tallinna linna vahelise suhtluse kannatanule õiguste, sh tsiviilhagi esitamise võimalikkuse, selgitamise ning linna seisukoha väljaselgitamise kohta (III kd tl 137 pöördel140). Kohus võttis nimetatud tõendid vastu (II kd tl 104-120), kuid otsustas, et seisukoha nende asjakohasuse ja lubatavuse osas annab kohtulahendis. Prokurör soovis nimetatud dokumentaalsete tõenditega tõendada kohtueelse menetluse läbiviimise korrektsust prokuratuuri poolt kannatanu seisukoha väljaselgitamisse puutuvalt. Kaitsja ei vaielnud vastu nendest kahe dokumentaalsele tõendi vastuvõtmisele – prokuratuuri 27.10.
  11. a kiri linnavalitsusele ja linnavalitsuse vastus (III kd tl 139 pöördel; II kd tl 104-106, 120). Ülejäänud dokumentide osas leidis kaitsja, et prokurör ei ole põhjendanud nende hilisemat esitamist, sest prokuratuuril oli võimalik nende tõendite esitamise korral kajastada neid juba süüdistusaktis (III kd tl 139 pöördel). Kohus on seisukohal, et prokuratuuril ei olnud võimalik nimetatud tõendeid nimetada juba süüdistusaktis, mistõttu on põhjendatud nende hilisem esitamine. Prokuröri poolt esitatud täiendavate tõendite näol ei ole tegemist tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks vajalike tõenditega, vaid kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks kasutatavate tõenditega, millele juhtis prokurör tähelepanu ka juba kohtuistungil neid kohtule esitades (III kd tl 138-138 pöördel). Arvestades ka asjaolu, et prokurör soovis nende tõenditega tõendada kohtueelse menetluse läbiviimise korrektsust kannatanu seisukoha väljaselgitamisse puutuvalt, millise küsimuse tõstatas kaitsja esmakordselt alles 29.03.
  12. a toimunud eelistungil kohtus (III kd tl 21 pöördel-23), siis ei olnudki prokuröril võimalik nimetatud tõendeid kajastada juba 22.12.
  13. a koostatud süüdistusaktis (III kd tl 2-14). Sealjuures ei nõustunud kaitsja 18.05.
  14. a kohtuistungil sellega, et prokurör saaks enda täiendavad tõendid esitada enne kaitsja poolsete tõendite uurimist (III kd tl 112 pöördel-113), mistõttu esitas prokurör need alles 19.05.
  15. a, olles sealjuures juba 16.05.
  16. a ehk esimesel kohtuliku uurimise päeval informeerinud kohut ja kaitsjat enda soovist täiendavaid tõendeid seoses prokuratuuri ja Tallinna linna vahelise suhtlusega kohtumenetluse jooksul esitada (III kd tl 76-76 pöördel). Nendel põhjustel leiab kohus, et prokurör esitas endapoolsed täiendavad tõendid esimesel võimalusel peale seda, kui talle sai teatavaks kaitsjapoolne seisukoht kohtueelse menetluse normide rikkumisest. Kohus leiab, et prokuröri poolt esitatud täiendavad tõendid on asjakohased vaid kohtueelse menetluse läbiviimise korrektsuse hindamiseks, kuid ei ole asjakohased tõendamiseseme asjaolude tõendamiseks. Ühtlasi on prokuröri poolt esitatud täiendavad tõendid kohtu hinnangul lubatavad KrMS § 63 lg 2 alusel tõendamaks kriminaalmenetluslikke asjaolusid. Samuti ei ole kaitsja ning ka kohtul ei ole alust kahtluse alla seada esitatud täiendavate tõendite usaldusväärsust. Lisaks on kohus seisukohal, et kuigi kohus tuvastas 16.05.
  17. a prokuröri taandamise taotluse lahendamise määruses (vt III kd tl 57 pöördel), et kohtueelses menetluses on toimunud rikkumine, siis on see rikkumine kõrvaldatud juba 29.03.
  18. a toimunud eelistungil, kus prokurör andis kaitsjale vajalikud dokumendid (III kd tl 22). Seega on pooltele poolteist kuud enne kohtuliku uurimise algust olnud tagatud n-ö võrdsete relvade kasutamine kohtumenetluses. II.
  19. Kuriteokoosseis 7 1-15-10776 II.2.1 Objektiivne koosseis Omastamise objektiivse koosseisu elemendid N.J’le on esitatud süüdistus

§ 201lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Täpsemalt on N.J’le esitatud süüdistus temale kui ametiisikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda kasuks pööramises isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise (vt süüdistusakti III kd tl 10-13).

§ 201

lg 1 sätestab omastamise lihtkoosseisu, mille kohaselt on karistatav valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine.

§ 201

lg 1 sõnastusest nähtuvalt on omastamise objektiivse koosseisu esimeseks tunnuseks kas isiku valduses olev võõras vallasasi või isikule usaldatud muu võõras vara. Kuivõrd N.J’le on esitatud süüdistus talle usaldatud võõra vara omastamises, siis analüüsib kohus vaid seda teoalternatiivi. Järgmiseks objektiivse koosseisu tunnuseks on võõra asja või vara kas enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Kuivõrd N.J’le on esitatud süüdistus talle usaldatud vara enda kasuks pööramises, siis analüüsib kohus kuriteokoosseisu esinemist vaid sellest teoalternatiivist lähtudes. Kolmandaks peab kohus omastamise objektiivse koosseisu juures analüüsima, kas N.J pööras temale usaldatud võõra vara enda kasuks ebaseaduslikult. Alles seejärel, kui kohus on tuvastanud eelnimetatud kolm omastamise kuriteo objektiivse koosseisu elementi, saab kohus järgnevalt hinnata, kas täidetud on ka süüdistuses märgitud kaks omastamise kuriteo kvalifitseerivat tunnust (

§ 201lg 2 p-de 1 ja 3 mõttes).

Kaitsja on kogu kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse kestel väljendanud seisukohta, et omastamise objektiivse koosseisu ühe asjaoluna on vajalik tuvastada ka kahju tekkimine ning kui kannatanu sõnul ei ole tal kahju tekkinud, siis see asjaolu välistab ka omastamise ebaseaduslikkuse (III kd tl 16 pöördel-17, 39, 43-45, 63, 142, 169-170). Esmalt märgib kohus, et kannatanu seisukohta kahju mittetekkimise osas, mis kaitsja hinnangul välistab omastamise ebaseaduslikkuse, analüüsib kohus lähemalt ebaseaduslikkuse elemendi juures. Kohus aga ei nõustu kaitsja väitega, et omastamise objektiivse koosseisu ühe eraldiseisva elemendina on vältimatult vajalik tuvastada kahju suurus. Kohtupraktika kohaselt ei ole kahju omastamise koosseisu üheks elemendiks. Näiteks on Riigikohtu kriminaalkolleegium 12.12.2008. a kohtuotsuse nr 3-1-1-46-08 punktis 47 leidnud: /…/ ei kuulu omastamise koosseisuliste tunnuste hulka varalise kahju tekitamine. Otsustamaks, kas toimepandud omastamine kvalifitseerida

§ 218

lg 1, § 201 lg 1 või § 201 lg 2 p 2 järgi, on vaja tuvastada üksnes omastamise objektiks olnud vallasasja või muu vara väärtus. See, kas ja kui suur kahju omastamisega põhjustati, pole isiku karistusõigusliku vastutuse seisukohalt oluline. Riigikohtu kriminaalkolleegium on ka 02.05.

  1. a kohtuotsuse nr 3-1-1-23-14 punktis 19 väljendanud põhimõtet, mille kohaselt ei nõua karistamine vara omastamise eest, et teoga oleks tekitatud varaline kahju. 11.11.
  2. a kohtuotsuse nr 3-1-1-92-13 punktis 16 on Riigikohtu kriminaalkolleegium aga sõnaselgelt välja öelnud, et kahju ei ole

§ 201lg 1 koosseisu element.

Kõike eeltoodut on Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutanud ka juba 09.11.2004. a kohtuotsuse 3-1-1-81-04 punktis 6: Omakasulised süüteod omandi vastu ei sisalda koosseisulise tunnusena varalist kahju. Teo toimepanemiseks (süüteokoosseisu objektiivse tunnuse realiseerimiseks) piisab, kui asi on omanikult ära võetud või oma kasuks pööratud. Samas on omakasuliste süütegude puhul äravõetud või oma kasuks pööratud asja väärtuse tuvastamisel siiski teatud tähendus. Sellest võib oleneda süüteo kvalifitseerumine väär- või kuriteona, toimepanemise suur ulatus vms. Samuti võib varalise kahju suurust arvesse võtta karistuse mõistmisel tõusetuvate küsimuste lahendamisel. Seega tuleneb eeltoodud kohtupraktikast, et kahju ei ole eraldiseisev omastamise kuriteo koosseisutunnus. Omastamise objektiks oleva vara väärtus tuleb aga välja selgitada selleks, et tuvastada omastamise toimepanemine kuriteona, s.t tuleb ära näidata vähemalt see, et vara 8 1-15-10776 väärtus, mille vastu oli omastamine suunatud, ületab ilma kahtlusteta 200 eurot, mis on käesoleval ajahetkel kuriteo (

§ 201

) ja väärteo (

§ 218lg 1) vaheliseks piiriks omastamise puhul.

Ühtlasi on vara väärtuse tuvastamine vajalik ka selleks, et hinnata, kas ei esine omastamise kuriteo kvalifitseerivat tunnust

§ 201lg 2 p 2 mõttes ehk suurt ulatust.

Kuriteo- ja väärteo piiritlemise vajadus ning

§ 201

lg-s 2 sätestatud kvalifitseeriva tunnuse olemasolu analüüs ei too endaga aga kaasa kahju muutumist omastamise koosseisuliseks tunnuseks

§ 201lg 1 järgi.

Usaldatud võõras vara Vastavalt süüdistusakti järgi käsitletakse omastamisena:  Valga Linnavalitsuse 26.01.

  1. a arve nr 80-15 summas 692,00 eurot tasumist 11.03.
  2. a maksekorraldusega nr 16ST4961;  OÜ L R 16.01.
  3. a arve nr 4, summas 438,00 eurot tasumist 05.02.
  4. a maksekorraldusega 16ST6949;  MTÜ „A R“ 14.01.
  5. a arve nr 03/15 summas 600,00 eurot tasumist 04.02.
  6. a maksekorraldusega nr 16ST
  7.  OÜ V 18.01.
  8. a arve nr 3763 summas 64,00 eurot tasumist maksekorraldusega nr 16ST3269;  OÜ L R 09.02.
  9. a arve nr 8 summas 438,00 eurot tasumist 02.03.
  10. a maksekorraldusega nr 16ST1171;  Valga Linnavalitsuse 17.02.
  11. a arve nr 240-15 summas 614,50 eurot tasumist 26.05.
  12. a maksekorraldusega nr 16ST
  13. 26.01.
  14. a Nähtuvalt Harju Maakohtu 16.05.
  15. a avaldatud ja uuritud 11.03.
  16. a maksekorraldusest nr 16ST4961 (I kd tl 71, I kd tl 27), 05.02.
  17. a maksekorraldusega 16ST6949 (I kd tl 67, I kd tl 30), 04.02.
  18. a maksekorraldusega nr 16ST3540 (I kd tl 64, I kd tl 36), 26.01.
  19. a maksekorraldusega nr 16ST3269 (I kd tl 33), 02.03.
  20. a maksekorraldusega nr 16ST1171 (I kd tl 74, I kd tl 40) ja 26.05.
  21. a maksekorraldusega nr 16ST8845 (I kd tl 77, I kd 55) oli kõikide eelpoolnimetatud arvete tasujaks märgitud Tallinna Linnakantselei. Seega kuulus raha, mille käsutamistehinguid N.J’le ette heidetakse Tallinna Linnakantseleile (s.t Tallinna linnale). Nähtuvalt Tallinna Kesklinna Valitsuse põhimääruse § 3 lg-st 2 on Kesklinna Valitsusele eraldatud osa Tallinna linna eelarvest (I kd tl 5). Järelikult oli vara, mille omastamist N.J-ile ette heidetakse N.J jaoks võõras. Tallinna Linnavolikogu 01.10.
  22. a määruse nr 35 „Tallinna linnaosade valitsuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 2 „Tallinna Kesklinna Valitsuse põhimääruse“ § 3 lg 2 kohaselt tegutseb linnaosa valitsus talle Tallinna linna eelarves ette nähtud vahendite piires ning § 7 lg 5 p 8 kohaselt käsutab linnaosa vanem linnaosa valitsuse eelarvelisi vahendeid (I kd tl 5, 7). Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse
  23. augusti
  24. a korralduse nr 1202-k (I kd tl 3) p-le 1 nimetati N.J
  25. augustist
  26. a Tallinna Kesklinna vanemaks. Seega oli N.J ’l õigus käsutada Tallinna linna eelarves Tallinna Kesklinna linnaosale ettenähtud vahendeid, mis tähendab, et nimetatud vahendeid tuleb käsitleda kui N.J’le usaldatud vahendeid. Eeltoodust tuleneb, et vahendid, millest tasuti Valga Linnavalitsuse 26.01.
  27. a arve nr 8015 summas 692,00 eurot (I kd tl 24), OÜ L R 16.01.
  28. a arve nr 4, summas 438,00 eurot (I kd tl 28), MTÜ „A R“ 14.01.
  29. a arve nr 03/15 summas 600,00 eurot (I kd tl 34), OÜ V 18.01.
  30. a arve nr 3763 summas 64,00 eurot (I kd tl 31), OÜ L R 09.02.
  31. a arve nr 8 9 1-15-10776 summas 438,00 eurot (I kd tl 38) ja Valga Linnavalitsuse 17.02.
  32. a arve nr 240-15 summas 614,50 eurot (I kd tl 75) olid N.J’le usaldatud võõras vara

§ 201tähenduses.

Enda kasuks pööramine Omastamise järgmiseks koosseisuliseks elemendiks on usaldatud võõra vara enda kasuks pööramine. Enda kasuks pööramine tähendab üldjuhul asja faktilist muutmist endale või kolmandale isikule kuuluvaks. Kuivõrd aga pangakontol olev raha ei ole asi tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 49 mõttes, vaid arvelduskonto omaniku varaline nõue panga vastu arvelduskontol näidatud ulatuses, ei ole tegemist mitte vallasasja enda kasuks pööramisega, vaid

§ 201

lg 1 teise teoalternatiiviga s.t muu vara enda kasuks pööramisega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.03.2012. a kohtuotsuse nr 3-1-1-13-12 punkti 22). Faktiline muutmine endale või kolmandale isikule kuuluvaks ei tähenda, et omastamisena tuleb käsitleda ainult olukorda, kus isik muudab usaldatud võõra vara otseselt enda või kolmanda isiku varaks, vaid ka olukorda, kus usaldatud võõra varaga tasutakse asjade või teenuste eest, mille eest oleks isik ise või kolmas isik pidanud tasuma. Vastavalt süüdistusele olid eelpoolnimetatud arvete tasumine seotud 18.01.2015. a ja 13.02.2015. a Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses korraldatud kontserditega. Seega hindamaks, kas arvete tasumist Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarvest saab käsitleda omastamisena, tuleb hinnata, kas nimetatud kontserdid olid korraldatud kas vara omaniku huvides või siis usaldatud isiku või kolmanda isiku huvides. Kaitsja on väljendanud menetluses seisukohta, et kuivõrd 14. detsembri 2014. a, 18. jaanuari 2015. a ja 13. veebruari 2015. a kontserdid toimusid XXXa ja Tallinna Kesklinna Valitsuse vahelise 06.11.2014. a koostöökokkuleppe (I kd tl 23) alusel, ei saanud need seega olla N.J huvides. Ka 18.01.2015. a ja 13.02.2015. a kontserte mainivatel flaieritel on märgitud XXXa ja Tallinna Kesklinna linnaosa valitsuse vahelist koostöölepingut. Kohus kaitsjaga ei nõustu. Samuti leiab kohus, et kontserdid ei toimunud koostöökokkuleppe alusel. N.J ütlustest nähtub, et ta oli Valga abilinnapea umbes 2009. aasta novembrist kuni 2013. aasta novembrini. Tema vastutusvaldkonnaks oli pehme pool – s.t haridus, kultuur, sport ja sotsiaalvaldkond. Lahkus ta abilinnapea ametikohalt seetõttu, et 2013. aasta kohalike valimiste järgselt moodustasid Sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond koalitsiooni ja Keskerakond jäi opositsiooni. Peale seda kutsus Tallinna linnapea N.J enda jutule, tegi ettepaneku ja siis linnavalitsus nimetas N.J Tallinna Kesklinna Valitsuse vanemaks. Tallinnas, käies erinevaid ametiasutusi läbi, tekkis N.J’l mõte, et Tallinn ja Valga võiks teha koostööd (III kd tl 128-128 pöördel). Vastavalt nii B.L’i ütlustele (III kd tl 106) kui ka N.J enda ütlustele (III kd tl 128-128 pöördel) saatis ta vastavasisulise ettepaneku oktoobris 2014. a XXXapea B.L-ile , samuti kirjutas ta vastavasisulise artikli Valgamaalases. Peale lühikesi läbirääkimisi sõlmiti koostöökokkulepe 6. novembril 2014. a, kui Tallinna Kesklinna Valitsuse delegatsioon käis Valgas. Detsembris (nähtuvalt N.J 17.11.2014. a e-kirjast B.L-ile , I kd tl 157, toimus kohtumine 11. detsembril 2014.

  1. a)käis XXXavalitsuse delegatsioon vastukülaskäigul Tallinnas. Tunnistaja B.L’i ütlustest nähtub, et selliseid kokkuleppeid teiste Eesti linnadega sõlmitud ei ole, küll aga on sõlmitud selliseid koostööleppeid mõne väljaspool Eestit oleva linnaga (III kd tl 106). Süüdistatav andis ütlusi, et Kesklinna Valitsusel ei ole seda tüüpi koostöölepinguid teiste Eesti linnadega, on lepingud Riiaga, Carcassonnega ja Vanalinna päevadele on kutsutud ka teisi UNESCO maailmapärandis olevaid linnu nagu Aesa ja Eigenfelden (III kd tl 137). Seega ei ole niisuguse koostööleppe sõlmimine teise Eesti linnaga tavapärane. 10 1-15-10776 B.L’i ja N.J ütlused lähevad vastuollu selles osas, et vastavalt N.J ütlustele (III kd tl 129 pöördel) andis ta nimetatud kohtumisel B.L-ile teada, et koostöö raames toimub 14. detsembril 2014. a Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses jõulukontsert, millele aga XXXapea tulla ei saanud, kuivõrd oli Kaitseliidu üritusel. B.L aga andis ütlusi, et temale nimetatud kontserdist teada ei antud ja kutset ei saadetud (III kd tl 107). Vaidlust ei ole aga selles, et B.L ega ükski teine Valga Linnavalitsuse liige kontserdil ei osalenud. Samuti ei võtnud Valga Linnavalitsus kontserdi organiseerimisest osa. Kuigi nii 18.01.2015. a kui 13.02.2015. a kontserte mainivatel flaieritel on märgitud XXXa ja Tallinna Kesklinna linnaosa valitsuse vahelist koostöölepingut, ei saa ainuüksi sellest järeldada, et kontserdid oleksid ka toimunud 06.11.2014. a sõlmitud koostöökokkuleppe (I kd tl 23) raames. 06.11.2014. a koostöökokkuleppe punkt 8 sätestab: Pooled peavad koostöö korraldamiseks läbirääkimisi ja viivad läbi konsultatsioone (I kd tl 23). Esmalt nähtub tõenditest, et kontsertite korraldusmeeskonda kuulusid vaid N.J ning tema alluvad (J.C, S.W, Z.W ja G.W – vt nt III kd tl 96 pöördel) Kesklinna linnaosa valitsusest. Z.W, kes oli üks kontserdite korraldusmeeskonna liige, ei osanud öelda, kuidas nägi välja koostöö Tallinna Kesklinna valitsuse ja XXXavalitsuse vahel kontserdite korraldamise osas, juttu oli vaid Valga esindajate kontserditele kutsumisest (III kd tl 95 pöördel). G.W’i ütluste kohaselt Valga Linnavalitsuse töötajaid kontsertide korraldamisse ei kaasatud, jutuks oli ainult XXXa juhtkonna kontserditele kutsumine (III kd tl 98). Ka N.J kinnitas kohtus ütlusi andes, et XXXast ei olnud kedagi kaasatud 18.01.2015. a kontserdi korraldamisse (III kd tl 133 pöördel). B.L-i ütluste järgi ei kaasatud Valga Linnavalitsust ei 18.01.2015. a ega ka 13.02.2015. a kontserdi korraldamisesse, vastupidist ei väida ka N.J ega ükski teine kohtus üle kuulatud tunnistaja. XXXapea B.L andis kohtus tunnistajana ütlusi, mille kohaselt ei olnud XXX mitte mingil viisil kaasatud Tallinna Kesklinna Valitsuse ja N.J poolt korraldatatud kontsertide korraldusse (III kd tl 107, 108 pöördel-109). Sellist seisukohta on B.L väljendanud N.J’le otsesõnu juba 12.02.2015. a e-kirjas, milles B.L ütleb, et nii 18.01.2015. a kui ka 13.02.2015. a toimunud kontserdid ei olnud mitte kuidagi seotud XXXa ja Tallinna Kesklinna Valitsuse vahel sõlmitud koostöölepinguga ning tegemist on tema hinnangul valimiskampaaniaga (I kd tl 168). XXXapeale edastati enne kontserti lihtsalt N.J poolt kutse kontserdile (I kd tl 159-160, 161; III kd tl 107). Samuti märkis XXXapea B.L, et ka XXXa peal rahvas rääkis kontsertide toimumisest (III kd tl 107). Nähtuvalt B.L’i ütlustele sai ta 18. jaanuari 2015. a kontserdist teada, sest linna pealt oli kuulda, et tuleb kontsert, samuti saatis N.J talle paar päeva enne kontserti e-kirjaga kutse ja palve kontserdil osaleda (III kd tl 107). 13. veebruari 2015. a kontserdist sai B.L teada, sest linna peal olid mingid reklaamid, samuti tuli tema postkasti flaier, kus olid peal Keskerakonna logo ja kutse tulla kontserdile. Ühepoolset tegutsemist ehk antud juhul kontsertide korraldamist Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt ja seejärel kontsertide toimumisest teavitamist ei saa käsitleda koostööna ja seega ka mitte koostöölepingu raamesse jääva tegevusena. Koostöö eeldab mõlema või rohkema poole/osalise ühist tegutsemist mingi eesmärgi nimel. Sealjuures on ka Tallinna linna sisekontrolöri hinnangul tegemist Tallinna Kesklinna Valitsuse ühepoolse tegevusega, sest ürituste toimumise aega, esinejate valikut ega ka mitte midagi muud ei kooskõlastatud XXXavalitsusega (II kd tl 113). Nähtuvalt Tunnistaja Z.W’i ütlustest oli N.J’l soov kandideerida juba paar kuud enne (nimekirjade avaldamist), sest linnaosavanema koht on poliitiline ja sellel ametikohal olev inimene kindlasti kandideerib (III kd tl 95). Tunnistaja selgitas ka kohtule, et tal oli N.J’ga juttu, et N.J soovib kandideerida Valgas (III kd tl 96). Seega võis N.J’l olla juba koostöölepingu sõlmimise ajal ajal soov kandideerida Riigikokku just Valgas. Ka tunnistaja J.C andis ütlusi, et ta sai teada N.J kandideerimisest Riigikogu valimistel õige pea peale Kesklinna Valitsuse vanemaks saamist ja kohe alguses sai tunnistaja N.J’lt infot, et ta pidi kandideerima Valga piirkonnas (III kd tl 88). 11 1-15-10776 Tunnistaja J.C andis ütlusi, et N.J andis talle teada, et soovib 18.01.2015. a üritust korraldada üsna pea peale seda, kui allkirjastati Kesklinna Valitsuse ja Valga koostöölepe (III kd tl 83). Tunnistaja andis ütlusi, et detsembri, jaanuari kontserdid olid paigas peale seda, kui koostöölepe sõlmiti. Kohe oli plaanis korraldada kaks kontserti. Tunnistaja G.W andis ütlusi, et koostöölepingu alusel korraldati kolm kontserti (tunnistaja pidas silmas 14. detsembri 2014. a, 18. jaanuari 2015. a ja 13. veebruari 2015. a kontserti), lisaks käis üks kord Kesklinna sotsiaalkeskuses mingi antsambel Valgast, ka seda kontserti korraldas Tallinna Kesklinn. Rohkem kontserte tunnistaja teada ei korraldatud (III kd tl 99). Tunnistaja Ülle Juht, kes oli Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse direktor, andis ütlusi, et peale kontserte olid neil plaanid jätkata kultuurivahetust Tallinna Kesklinna ja XXXa vahel, paari kuu pärast pidi toimuma Vene Dramateatri külalisetendus, kuid see jäi ebamugava olukorra tõttu ära (III kd tl 121). Hiljem selgitas aga tunnistaja kohtule, et Vene teater on andnud neil etendusi nii enne kui ka pärast kokkuleppe sõlmimist (III tl kd 126). Samas ei teadnud tunnistaja rääkida, et kokkuleppe alusel oleks toimunud rohkem kultuuriüritusi. Tunnistaja A. S, kes töötab Tallinna Kesklinna Sotsiaalkeskuses, andis ütlused, et ta käis sotsiaalkeskuse kollektiividega naisantsambel M ja meesantsambel V 18. jaanuaril 2015. a Valgas. Valgas sõlmiti sõprussidemed kohaliku kollektiiviga O, kellega on nüüd vastastikku kolm korda visiteeritud. Nähtuvalt tunnistaja ütlustest toimuvad sõprussidemed tema initsiatiivil kas kellegi kollektiivi juhiga või sotsiaalkeskusega, kellega on otsene lepe. Selliseid leppeid on näiteks ka Haaberstiga. Eestis on nad käinud suuremalt jaolt kõikides linnades esinemas, esinemas on käidud ka välismaal. Eestis on lähedased suhted Viimsiga, Sauega, Pärnuga, Kohilaga ja nüüd ka Valgaga (III kd tl 112 pöördel – 116). Arvestades, et Tallinna Kesklinna Valitsusel on Eesti linnadest sõlmitud selline koostööleping ainult Valgaga, leiab kohus, et kunstikollektiivide vahelise koostöö aluseks olid siiski isiklikud suhted, mitte aga koostöölepete olemasolu. Eeltoodust võib järeldada, et koostöökokkuleppe sõlmimise ajaolud ning sellele järgnevalt ühepoolselt Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt N.J juhtimisel kontserdite korraldamine Valgas, samuti nii kokkuleppe sõlmimise kui kontserdite korraldamise ajastatus, võivad viidatata sellele, et koostöökokkuleppe sõlmimise eesmärgiks võis olla kontserdite tegeliku eesmärgi varjamine. Kohus siiski ei välista, et esialgu võis olla lepingu eesmärk ja algne soov korraldada kontserte üllas – nagu tunnistaja B.L arvas (III kd tl 109 pöördel) – igal inimesel ja organisatsioonil on õigus ennast tutvustada ka vabalt ilma selge sihita. Siiski leiab kohus, nähtuvalt kogutud tõenditest, et antud juhul see üllas eesmärk hüljati ja kontserdid kaaperdati enda huvides valimisüritusteks. Riigikogu valimise seaduse 01.01.2015. a jõustunud redaktsiooni § 6 kohaselt toimuvad riigikogu valimised 12-s mitmemandaadilises valimisringkonnas ning valimisringkond nr 11 on Võru-, Valga- ja Põlvamaa (I kd tl 9). Vabariigi Valimiskomisjoni 20.01.2015. a vastu võetud ja samal päeval jõustunud otsuse nr 73 „Kandidaatide registreerimine XIII Riigikogu valimistel“ kohaselt kandideeris valimisringkonnas nr 11 Eesti Keskerakonna nimistus kandidaadina nr 810 N.J (I kd tl 10-11). Asjaolu, et N.J ka tegelikkuses kandideeris XII Riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 11, kinnitab kohtule esitatud Vabariigi Valimiskomisjoni väljatrükk (I kd tl 12). 06.01.2015. a edastas N.J enda alluvatele K S’i kirja, millest nähtub, et ta (s.t N.J) kandideerib enda kodukandis, s.t Kagu-Eestis ehk mh ka Valgas (II kd tl 52). Seega oli N.J’le ja tema valimiskampaaniat korraldada aidanud meeskonnale (kes olid ka tema alluvad Tallinna Kesklinna linnaosa valitsuses) hiljemalt 06.01.2015. a kindlalt teada, et N.J kandideerib XIII Riigikogu valimistel ja seda mh Valgas (täpsemalt Võru-, Valga- ja Põlvamaal). Vaidlust ei ole selles, et 18.01.2015. a toimus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses kontsert, kus esinesid naisvokaalantsambel M, meesvokaalantsambel V ja T R. Sellele viitavad nii süüdistatava, kui ka tunnistajate ütlused, samuti flaierid ja XXXapeale saadetud kutse. 12 1-15-10776 18.01.2015. a toimuva kontserdi tarbeks sõlmis Tallinna Kesklinna valitsus N.J isikus Valga Kultuuri- ja Huvialakeskusega ruumide ja heli- ning valgustehnika üürilepingu 12.01.2015. a (I kd tl 16-17, 182-183). 18.01.2015. a toimuva kontserdi tarbeks bussiteenuse eest Tallinnast Valka ja tagasi on arve Tallinna Kesklinna valitsusele väljastatud 16.01.2015. a (I kd tl 28, 65). Sellest omakorda kaks päeva varem ehk juba 14.01.2015. a on MTÜ „A R“ väljastanud Tallinna Kesklinna valitsusele arve 18.01.2015. a muusikalise teeninduse eest (I kd tl 34, 62). 12.01.2015. a on J.C saatnud 18.01.2015. a kontserdi jaoks ruumide broneeringu kellaajalise täpsustuse (I kd tl 185). 12.01.2015. a on valminud juba eesti ja vene keeles 18.01.2015. a kontserdi kutse (II kd tl 53-55). Seega on alust arvata, et 18.01.2015. a kontserdi korraldamine algas juba enne 12.01.2015. a. Kontserdi korraldamist enne 14.01.2015. a kinnitab ka N.J 14.01.2015. a kell 11:20 e-kirjaga XXXapeale B.L-ile saadetud kutse 18.01.2015. a kontserdile (I kd tl 159-160), sest enne kutse saatmist peab olema kindel, et kontsert toimub ehk et korraldustöö on juba ära tehtud vähemalt suuremas osas. J.C ’i ja OÜ O esindaja H.U vahelisest kirjavahetusest nähtuvalt telliti N.J valimiskampaaniaks muuhulgas teepakke ja seda hiljemalt 02.01.2015. a (I kd tl 106-107). 07.01.2015. a toimub aga tihedam kirjavahetus seoses N.J valimiskampaaniaks toodete tellimisega, kus on juba mainitud ka kandideerimispiirkonnana Valga, Võru ja Põlva (I kd tl 108-111). 12.01.2015. a saadetakse töösse 3093 flaieri tellimine 18.01.2015. a kontserdile, mis peavad olema valmis juba 13.01.2015. a (I kd tl 112, 125). OÜ M vastusest menetleja järelepärimisele nähtub, et N.J tellis J.C’i vahendusel ajavahemikul jaanuar kuni veebruar 2015. a OÜ-lt M kokku kaks kirjakannet XXXas. OÜ M esitas nende kannete eest N.J’le 20.01.2015. a ja 17.02.2015. a arved ning need on tasutud (I kd tl 130). OÜ M poolt 20.01.2015. a arve kohaselt on N.J’e esitatud arve aadressiga kande eest Valgas kogusega 3080 (I kd tl 134). M OÜ juhatuse liikme N. T ja J.C’i ning N. T poolt menetlejale edastatud info kohaselt saadeti 16.01.2015. a tellitud 3080 kirja kanne ümbrikustatult välja, s.t adressaatideni (I kd tl 135-136). Sealjuures kinnitab J.C 19.01.2015. a ehk päev peale kontserdi toimumist, et inimesed said kirjad ilusasti kätte (I kd tl 136). Seega said Valga elanikud 18.01.2015. a kontserdi osas flaieri kätte 16.01.2016. a ehk kaks päeva enne kontserdi toimumist ning neli päeva enne seda, kui N.J kinnitati Vabariigi Valimiskomisjoni poolt ametlikult Riigikogu XIII valimiste kandidaadiks Eesti Keskerakonna nimekirjas. Järelikult toimus nii 18.01.2015. a kontserdi korraldamine kui ka N.J valimisatribuutika tellimine üheaegselt. Ka kirjakanne, millega toimetati flaierid adressaatideni, toimus vahetult enne kontserti. 13.02.2015. a kontserdi korraldamisega seoses sõlmiti Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt N.J isikus ja Valga Kultuuri- ja Huvialakeskusega ruumide, heli- ja valgustehnika üürileping 12.02.2015. a (I kd tl 187-189). 10.02.2015. a kirjas kirjutab Q.L, kes on Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse juhiabi-peaadministraator, J.C-le, et 13. veebruariks on teatrisaal broneeritud kella 17-st 20-ni N.J kohtumiseks valijatega (I kd tl 190). Seega oli N.J poolt ruumid Valga kultuurikeskuses broneeritud hiljemalt 10.02.2015. a. Bussiteenuse eest Tallinn-Valga-Tallinn 13.02.2015. a on OÜ LR väljastanud arve Tallinna Kesklinna Valitsusele juba 09.02.2015. a (I kd tl 72). Seega pidi Tallinna ansamblite vedu Valka olema korraldatud hiljemalt 09.02.2015. a. Kuivõrd 13.02.2015. a kontserdil pidi flaieri kohaselt esinema ka ansambel N (I kd tl 173), siis nähtub N.J ja J.C’i vahelisest kirjavahetusest, et selle ansambli kaasamiseks 13.02.2015. a kontserdile alustati tegevust juba 02.02.2015. a (II kd tl 58). Seega algas veebruarikuise kontserdi organiseerimine N.J ja tema alluvate poolt ligikaudu kaks nädalat peale eelmise kontserdi toimumist ning ligi kaks nädalat enne järgmise kontserdi planeeritud toimumist Valgas. 13.02.2015. a kontserdiflaieri tellimuse tegi N.J alluv J.C 06.02.2015. a saates e-kirja OÜ O esindajatele, millega saadeti ka flaieri tekst nii eest kui vene keeles (I kd tl 116-121. Sel korral 13 1-15-10776 telliti flaiereid 5744 tükki. Sealjuures selgub J.C’i kohtus antud ütlustest, et 18.01.2015. a kontserdi flaieri teksti lõplik versioon tuli N.J’lt (III kd tl 84 pöördel, 86 pöördel). OÜ M poolt 17.02.2015. a väljastatud arve kohaselt on N.J’le esitatud arve 12.02.2015. a pimepostituse eest Valgas koguses 5744 (I kd tl 133). Reklaammaterjali pimepostituse teostas AS E P tellimisel AS E P (I kd tl 139, 141). Sealjuures nähtub AS E P vastusest järelepärimisele, et AS EP on tellinud 09.02.2015. a reklaamikande Kutse Kontserdile N.J Keskerakond soovides kannet kõikide eraisikute postkastidesse XXXas ühepäevase kandena 12.02.2015. a-l (I kd tl 141, 146). Seega nähtub eeltoodust, et 13.02.2015. a kontserdiga seotud flaier saadeti kõikidele Valga eraisikutele 12.02.2015. a ehk päev enne kontserdi toimumist. Eeltoodust nähtub, et ka 13.02.2015. a kontserdi ja vastavate flaierite tellimine toimus samaaegselt. Ka nimetatud kontserdi puhul toimetati flaierid adressaatideni vahetult enne kontserti. Valga elanikele koju saadetud nii 18.01.2015. a kui 13.02.2015. a kontserdikutse flaieritel on N.J end identifitseerinud kui Eesti Keskerakonna Riigikogu kandidaat Valga-, Võru- ja Põlvamaal (I kd tl 171, 173) mitte kui Tallinna linna Kesklinna linnaosa vanem. Lisaks on mõlemal kontserdikutsel kasutatud Keskerakonna sümboolikat, samuti N.J poolt 2015. aasta Riigikogu valimistel kasutatud valimisloosungit Südamega kodupaigas. 18.01.2015. a kontserdikutsel (I kd tl 171) on lisaks veel N.J’t tutvustav lõik, milles märgitakse, kuidas ta on olnud ja on jätkuvalt seotud Valgaga ja Lõuna-Eestiga ning et ta kandideerib Eesti Keskerakonna nimekirjas riigikokku just Võru-, Valga- ja Põlvamaal. Peale N.J tutvustust on ära toodud kuus valimisloosungit või nagu flaieril nimetatud ideed, mille nimel N.J kandideerib riigikokku. Sellele järgneb lause: Oma kavatsuste kinnitamiseks kutsun ma Teid sellel pühapäeval, 18. jaanuaril kell 16 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskusesse tasuta kontserdile, mis toimub Valga ja Tallinna Kesklinna koostöö raames. Flaier on kahepoolne, mille ühel küljel on kogu eelkirjeldatud info/tekst eesti keeles ning teisel pool vene keeles. Kohtus selgitas N.J, et kontserdile kutsumine koos valimislubadustega oli kantud eesmärgist näidata, et ta teeb tegusid ka, mitte lihtsalt ei kirjuta (III kd tl 134 pöördel). Eeltoodust nähtub, et kuigi 20.01.2015. a avalikustati Vabariigi Valimiskomisjoni otsus, milles oli ametlikult ära toodud, et N.J on Eesti Keskerakonna kandidaat XIII Riigikogu valimistel 11. ringkonnas ehk Võru-, Valga- ja Põlvamaal, siis XXXa elanikke teavitati hiljemalt 18.01.2015. a kontserdist teavitava flaieriga juba N.J kandideerimisest mh Valgas 2015. a märtsi Riigikogu valimistel. Seega oli N.J valimisringkonnas juba enne Vabariigi Valimiskomisjoni otsust ka valijatele tema kandideerimine teada. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kutse 18.01.2015. a kontserdile saadeti Valga elanikele ümbrikustatult välja juba 16.01.2015. a (I kd tl 111, 125, 134, 135-136). Sealjuures nähtub J.C’i ütlustest, et N.J korraldas valimiskampaaniat tänavakampaania raames Valgas juba enne 18.01.2015. a toimunud kontserti, kus teda abistasid Tallinna Kesklinna Valitsuse töötajad G.W ja Z.W (III kd tl 85-85 pöördel). Z.W’i ütluste kohaselt käis ta koos G.W’i ja S.W’ga Valgas nii jaanuaris kui ka veebruaris koos N.J’ga viimase valimiskampaaniat tegemas, mille käigus jagati ka N.J pildiga teepakke (III kd tl 95). G.W andis ütlusi, et tänaval valimiskampaaniat käidi Valgas tegemas kokku kolm-neli korda jaanuari teises pooles ja veebruaris, mille käigus jagati ka N.J pildiga teepakke (III kd tl 97 pöördel-98). Nähtuvalt süüdistatava ütlustest ja mitmete tunnistajate ütlustest kutsuti avalikkust 18. jaanuari 2015. a kontserdile flaieriga ja vastavate plakatitega. Nii andis tunnistaja A J ütlusi, et plakatid prinditi Valga Linnavalitsuses välja ja tema käis neid sealt ära toomas. Tunnistaja ei lugenud plakateid üle ja see oli formaadis kas A4 või A3 (III kd tl123-123 pöördel). Plakatid andis tunnistaja üle AD’le, kes tegeleb plakatite ülespanemisega. Kas plakatid ka tegelikult üles pandi, seda ta ei kontrollinud (III kd tl 121). Samas prokuröri taotlusel avaldatud kohtueelses menetluses 03.03.2015. a koostatud A J ülekuulamise protokollist 14 1-15-10776 nähtub, et Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse sündmuste kalendris ei ole kajastatud neid sündmusi ja tunnistaja ei mäletanud kas ja kuidas neid üritusi reklaamiti (III kd tl 124 pöördel). Süüdistatav andis selle kohta ütlusi, et saatis plakati tooriku e-kirjaga Valga Linnavalitsusse RP’le, kes printis selle välja ja andis üle A J’le. Kas plakatid said ka üles, seda süüdistatav ei teadnud (III kd tl 130 pöördel – 131). Tunnistaja J.C andis ütlused, et esimesel kontserdil (18.01.2015.
  2. a)olid plakatid, mille trükkis O ja et tema nägi plakatit kultuurikeskuse ees. Plakatid viis sinna N.J , kes need üles pani, ei osanud tunnistaja öelda (III kd tl 89). Tunnistaja J.C ’i ütlused lähevad aga vastuollu tunnistaja A S ütlustega, kes rääkis kohtus, et ei näinud ürituse reklaami plakateid: Meid oli kokku, kes me sinna sõitsime bussiga, meid oli 30 inimest ja ma olen sellel teemal palju rääkinud, nii nende meesansamblimeestega, neid on üle kümne ja naisansambel täpselt samamoodi ja kõik kinnitavad, et nad ei ole näinud. Võib olla me olime ka hõivatud, et me olime tegevuses (III kd tl 115 pöördel). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et isegi kui 18.01.2015. a kontserdiks olid trükitud ürituse reklaamplakatid, mis ei sisaldanud valimisreklaami, siis jäid need kas üles riputamata või olid üles riputatud asukohta, mis jäi märkamatuks. Kõik tunnistajad, kellelt seda küsiti, vastasid, et üritusi ei reklaamitud ka Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse veebilehel (näit tunnistaja S.S-i ütlused III kd tl 81 ja tunnistaja J.C III kd tl 90). 14.01.2015. a kell 11:20 on N.J saatnud XXXapeale B.L-ile e-kirja teemaga Kutse, milles N.J kirjutas: Tere B.L! Ootan sind pühapäeval kell 16:00 Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses toimuvale kontserdile. Kontserdil esinevad Nasivokaalansambel M, meesvokaalansambel V ja T R (I kd tl 159). E-kirjaga on saadetud ka manus/fail pealkirjaga Kesklinn-kontsert.jpg. Manuse väljatrükist (I kd tl 160) nähtub, et tegemist on kujundatud kontserdikutsega 18.01.2015. a kell 16:00 toimuvale kontserdile Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses, kus esinevad e-kirjas mainitud ansamblid. Võrreldes XXXapeale B.L-ile saadetud kontserdikutset sellega, mis saadeti Valga elanikele otsepostitusega postkastidesse, on tegemist kahe täiesti erineva kutsega. Sealjuures on XXXapeale saadetud kutsel vapp, mille ümber on kiri Tallinna Kesklinna Valitsus, kuid Valga elanikele saadetud flaieritel Tallinna Kesklinna Valitsuse sümboolikat ei ole üldse kasutatud. 13.02.2015. a kontserdikutsel (I kd tl 173) on põhiosa flaierist pühendatud meeldetuletusele, et tulemas on Riigikogu valimised ning sellele, mis päevadel, mil viisidel ja kus on võimalik 1. märtsil Valgas hääletada (valimisjaoskondade asukohad). Sellele järgneb flaieril lause: Enne valimisi, 13. veebruaril kell 18.00, toimub Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses suurepärane kontsert! Seejärel nimetatakse esinejad ning märgitakse, et koostöö Tallinna ja Valga vahel on jätkumas. Kõike lõpus on flaieril lause: Kui Teil peaks olema küsimusi kas kontserdi või tulevaste valimiste kohta, võtke julgelt minuga ühendust. Flaier on kahepoolne, mille ühel küljel on kogu eelkirjeldatud info/tekst eesti keeles ning teisel pool vene keeles. Prokurörör küsis tunnistaja J.C-lt 17. mai 2016. a istungil miks sisaldas 13. veebruari kontserdi kutse infot ka valimispäeva ja valimisasjaolude ja valimissümboolika kohta. J.C vastas järgmiselt: see otsustati ühisel nõupidamisel ja see oli härra N.J palve (III kd tl 86). J.C selgitas lisaks, et 13. veebruari kutse teksti sai tema härra N.J käest (III kd tl 87). Arvestades eelnevalt välja toodud flaieritest nähtuvat, s.t N.J poolt enda reklaamimist kui Eesti Keskerakonna kandidaati tulevastel Riigikogu valimistel, flaieritel kasutatud erakonna sümboolikat ning N.J poolt Riigikogu valimistel kasutatud valimisloosungeid ning flaierite tekstilist sisu, leiab kohus, et objektiivse kõrvaltvaataja jaoks on flaieri näol tegemist valimisreklaamiga, kus on kutse valimisüritusele. Asjaolu, et flaiereid käsitlesid kõrvaltvaatajad kui valimisreklaami, kinnitab ka näiteks AS E P müügisekretäri e-kiri, milles ta saadab KP’le tellimiskirja nimega Kutse kontserdile ning märgib lisaks, et tegelikult on tegemist N.J Keskerakonna valimisreklaamiga (II kd tl 21). Ka N.J alluv J.C, kes oli ka kontsertide korraldusmeeskonna liige, vastab otsesele küsimusele flaierite kannet organiseerides, et tegemist on poliitreklaamiga (II kd tl 76), mitte kutsega kontserdile, mis on korraldatud koostöölepingu raames. M OÜ juhatuse liige NT, kellelt N.J J.C’i vahendusel 15 1-15-10776 tellis 18.01.2015. a kontserdi osas ümbrikustatud flaierite kannet Valgas kasutab kande organiseerimisel samuti väljendit poliitreklaam (II kd tl 3). Samuti kirjutab Q.L, kes on Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse juhiabi-peaadministraator, 10.02.2015. a kell 11:10 J.C-le saadetud kirjas järgmist: 13. veebruaril toimub Valga kultuurikeskuses N.J kohtumine valijatega (I kd tl 190). Nii süüdistav kui ka tunnistajad kinnitavad, et 13. veebruari 2015. a kontserdile reklaamplakateid ei tehtud. Süüdistatav andis ütlusi, et ainuke viide sellele kontserdile oli tõesti see otsepostitus (III kd tl 131 pöördel). Eeltoodust saab järeldada, et avalikkus sai teada 18.01.2015. a kontserdist ja 13.02.1015. a kontserdist praktiliselt ainult valimisflaierite vahendusel. Asjaolu, et XXXapeale saadeti 18. jaanuari 2015. a kontserdile teistest erinev kutse viitab korraldajate soovile varjata kontserdite korraldamise tegelikku eesmärki. Nähtuvalt 15.07.2015. a vaatlusprotokollist algas 13.02.2015. a kontsert N.J kõnega (II kd tl 46). G.W’i ühtluste kohasel pidas N.J avakõne ka 18. jaanuaril 2015. a kontserdil (III kd tl 97). Süüdistatava enda ütlustest nähtub, et ta pidas mõlemal kontserdil avakõne (III kd tl 132). Sellest nähtub, et ilmselgelt oli N.J’l eesmärgiks olla kontserditel tähelepanu fookuses. Tunnistaja J.C kohtus antud ütluste kohaselt oli 18.01.2015. a Valgas toimunud kontserdile kaasa võetud mh teepakke, mis paigutati enne kontserdisaali asuvas fuajees klaveri peale (III kd tl 84). Tunnistaja Z.W’i ütlused kinnitavad, et teepakid N.J pildiga olid kontserdi kõrvalsaalis klaveri peal, kust kõik said neid võtta (III kd tl 94 pöördel). Ka tunnistaja G.W märkis, et teepakid asusid fuajees oleva laua või klaveri peal (III kd tl 98). 18.01.2015. a kontserdil N.J teepakkide olemasolu kinnitas ka tunnistaja G.W (III kd tl 97 pöördel). J.C’i sõnul jagas neid teepakke peale kontserti N.J (III kd tl 84, 89 pöördel). Samuti oli need teepakid J.C’i sõnul kohale toimetanud N.J enda autos (III kd tl 88 pöördel). G.W oletas, et teepakid oli kohale toonud N.J ise (III kd tl 98). Teepakid paigutas J.C koos kolleegiga klaveri peale peale seda, kui oli saanud kasti teepakkidega N.J’lt (III kd tl 88 pöördel). Kohtule vastuseks selgitas J.C, et N.J otsustas seda, et võtab teepakid Valka kaasa ja jagab neid kingitusena (III kd tl 91). Ka N.J möönis kohtus ülekuulamisel, et ta teepakke kontserdikülastajatele jagas (III kd tl 130 pöördel). N.J on andnud ütlusi, et 18.01.2015. a kontserdil jagatud teepakkidel ei olnud veel tema kandidaadi numbrit peal (III kd tl 135 pöördel). Seda kinnitab ka asjaolu, et OÜ O, kes valmistas N.J’le valimissümboolikaga esemeid, kujundas kaks teepaki kujunduse projekti, millest ühel on kandidaadi number ja teisel mitte (vt I kd tl 92-93). Sealjuures selgus N.J kandideerimisnumber alles 20.01.2015. a, mil Vabariigi Valimiskomisjon kinnitas XIII Riigikogu valimistel osalevad kandidaadid (I kd tl 10). J.C andis OÜ-le Ortwil koheselt juba 20.01.2015. a teada N.J kandideerimise numbri (I kd tl 113). Eelnevast tulenevalt ei saanudki 18.01.2015. a kontserdil jagatud teepakkide kujundusel olla veel N.J kandidaadinumbrit. Ka tunnistaja G.W võrdles kohtus kaht kujundust ja leidis, et teepakkide peal oli kujundus, millel ei olnud kandidaadi numbrit (III kd tl 98 pöördel). Seega oli 18.01.2015. a toimunud kontserdil jagatud teepakkidel kujundus (I kd tl 93), millel oli N.J pilt ja nimi, Keskerakonna nimi ja logo (erakond, mille nimekirjas N.J valimistel kandideeris), N.J kandideerimispiirkonnad (Võru, Valga, Põlva) ning tema valimisloosung Südamega kodupaigas. See kujundus oli J.C’i poolt N.J valimiskampaania jaoks tellitud 07.01.2015. a (I kd tl 108). J.C kirjeldas kohtus ütlusi andes, et teepakkidel oli valge ja rohelisega kleebis, millel oli N.J ja kiri Südamega kodupaigas (III kd tl 84-84 pöördel). Kuigi nii süüdistatav kui ka selle kohta ütlusi andnud tunnistajad kinnitavad, et N.J ei käsitlenud tervituskõnes valimiste teemat, ei ole see määrava tähendusega. Kohtu hinnangul viitavad nii kontserdile kutsumise viis (ainult valimisflaieritega), kontserdi ülesehitus (tähelepanu N.J’le), kontserdite ajastatus (vahetult enne valimisi) ja ühel kontserdil jagatud valimisatribuutika (teepakid), et kontserdi korraldamise tegelik eesmärk oli toetada N.J’t 16 1-15-10776 riigikogu valimistel Valga piirkonnas. Seega leiab kohus, et kontserdid olid korraldatud N.J isiklikes huvides ja järelikult oli kontserditele tehtud kulutused kulutused, mida oleks pidanud kandma N.J isiklikult või erakond, kelle huvides ta kandideeris. 18.01.2015. a kontserdiga seoses heidetakse süüdistuse kohaselt N.J’le ette kokku nelja arve tasumist Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarvelistest vahenditest kogusummas 1794 eurot (III kd tl 12). Esimene arve on Valga Linnavalitsuse poolt Tallinna Kesklinna Valitsusele 26.01.2015. a väljastatud arve nr 80-15 summas 692 eurot kultuurikeskuse üüri ning lisateenusena heli- ja valgustehnika rendi eest 18.01.2015. a-l (I kd tl 18, 24, 25). Nimetatud arve on Tallinna Kesklinna Valitsuse töötajate poolt kinnitatud, sealhulgas on N.J viimasena enda kinnituse arve tasumiseks andnud 10.03.2015. a (I kd tl 26). Tunnistaja S.Q on kohtus andnud ütlusi, mille kohaselt on arve lõppviseerija või kinnitaja alati linnaosa vanem ning nimekirjas on lõpp-kinnitajaks ka raamatupidaja, kuid tema teostab tehnilise, mitte sisulise poole ning raamatupidaja ei saa oma toiminguid teha ilma linnaosa vanema kinnituseta (III kd tl 99 pöördel). Raamatupidajateks on LS ja ST (III kd tl 101 pöördel). Käesoleval juhul nähtub arve kinnitusringist, et raamatupidajaks on LS, kes on kinnituse andnud arvele peale N.J’t (I kd tl 26). Nimetatud arve on tasutud Tallinna Linnakantselei poolt Valga Linnavalitsusele 11.03.2015. a (I kd tl 27). OÜ L R on 16.01.2015. a väljastanud Tallinna Kesklinna Valitsusele arve nr 4 summas 438 eurot Tallinn-Valga-Tallinn osutatud 18.01.2015. a-l bussiteenuse eest (I kd tl 28). Nimetatud arve on kinnitatud N.J poolt viimasena enne raamatupidajat 20.01.2015. a (I kd tl 29). Sealjuures nähtub arve kinnitusringist J.C’i poolt lisatud selgitus, et tegemist on ansamblite M ja V veoga Tallinnast Valka ja tagasi (I kd tl 29). Tallinna Linnakantselei on nimetatud arve tasunud 05.02.2015. a (I kd tl 30). V OÜ on 18.01.2015. a esitanud Tallinna Kesklinna Valitsusele arve nr 3763 summas 64 eurot 4 kg juustu-singikringli ja 4 kg õuna-kohupiimakringli eest (I kd tl 31). N.J on kinnitanud nimetatud arve 21.01.2015. a (I kd tl 32). Sealjuures on J.C märkinud arve kommentaariks kinnitusringis, et tegemist on Kesklinna Valitsuse Valga Kultuuri- ja Huvikeskuses korraldatud kultuuriüritusega seotud kuluga (I kd tl 32). Nimetatud arve on Tallinna Linnakantselei poolt tasutud 26.01.2015. a (I kd tl 33). MTÜ „A R“ on 14.01.2015. a esitanud Tallinna Kesklinna Valitsusele arve nr 03/15 summas 600 eurot muusikalise teeninduse eest 18.01.2015. a (I kd tl 34). N.J on nimetatud arve kinnitanud tasumisele kuuluvaks 21.01.2015. a (I kd tl 35). Arve kinnitusringis on J.C märkinud arve selgituseks, et tegemist on Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses korraldatud kontserdi kuluga (I kd tl 35). Nimetatud arve on Tallinna Linnakantselei poolt tasutud 04.02.2015. a (I kd tl 36). Eeltoodud arvetest ning nende kinnitusringidest nähtub, et kõik need arved kogusummas 1794 eurot on olnud seotud 18.01.2015. a korraldatud kontserdiga. Tasutud on kontsertpaiga ning vajaliku tehnika üüri, Tallinna ansamblite esinemispaika viimise ja tagasitoomise eest ning ka ühe ansambli esinemistasu. Samuti leiab kohus, et ka kringlite puhul on tegemist kulutusega, mis on tehtud kontserdi hüvanguks. Seda on otsesõnu märkinud kontserdi korraldusmeeskonna liige J.C isegi arve kinnitusringi arve selgituses (vt I kd tl 32). N.J ütlustest nähtuvalt olid kringlid mõeldud nendele kollektiividele, kes esinesid 18.01.2015. a kontserdil (III kd tl 130). Seega oli tegemist esinejate toitlustamisega seotud kuluga. 13.02.2015. a kontserdiga seoses heidetakse süüdistuse kohaselt N.J’le ette kahe arve tasumist Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarvelistest vahenditest kogusummas 1052,50 eurot (III kd tl 12-13). Valga Linnavalitsus on 17.02.2015. a esitanud Tallinna Kesklinna Valitsusele arve nr 240-15 (ilma eelnevat võlasummat arvestamiseta) summas 614,50 eurot (I kd tl 75, 21). Arvest 17 1-15-10776 nähtuvalt on arve esitatud 13.02.2015. a kultuurikeskuse üüri ning lisateenuste (esinejate plaadimängija ja mikrofoni) eest. Selle arve on kinnitanud tasumisele saatmiseks enne raamatupidajat N.J 25.05.2015. a (I kd tl 76). Sealjuures on kinnitusringi märkinud J.C arve kohta kommentaariks, et tegemist on 13.02.2015. a korraldatud üritusega Valgas (I kd tl 76). Arve tasuti Tallinna Linnakantselei poolt 26.05.2015. a (I kd tl 77). OÜ L R on Tallinna Kesklinna Valitsusele 09.02.2015. a esitanud arve nr 8 summas 438 eurot bussiteenuse osutamise eest 13.02.2015. a-l marsuudil Tallinn-Valga-Tallinn (I kd tl 38). Nimetatud arve lõppkinnitajaks on olnud HL kinnitades arve enne raamatupidaja ST 27.02.2015. a (I kd tl 39). S.Q andis kohtus ütlusi, et kui linnaosa vanem on puhkusel, siis on arvete lõppkinnitajaks (enne raamatupidajat) linnaosa vanema asetäitja (III kd tl 99 pöördel). Kriminaalasja materjalide kohaselt on S.Q saatnud LS’le 09.02.2015. a kirja, et linnaosa vanem puhkab 09-27.02.2015. a ning teda asendab HL (I kd tl 83). Ka kohtuistungil andis S.Q ütlusi, et konkreetse arve lõppkinnitajaks oli HL, kes oli N.J asendajaks (III kd tl 100, 101 pöördel). Nimetatud arve on Tallinna Linnakantselei poolt tasutud 02.03.2015. a (I kd tl 40). Kohus on seisukohal, et kuigi N.J ei kinnitanud OÜ L R 09.02.2015. a arvet tasumiseks, on selle arve kinnitamine siiski omistatav N.J-ile, sest ta ta oli sellest teadlik ning ka soovis, et nimetatud arve tasutakse Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt. Nimelt on arve tasumise kinnitusringis kirjutanud arve kohta kommentaari J.C , kes oli kontserdite korraldusmeeskonna liige, et tegemist on noorteansambel N veo kuluga Valga kontserdile 13.02.2015. a (I kd tl 39). Sealjuures korraldasid N ansambli esinemist 13.02.2015. a kontserdile just J.C ja N.J ja seda juba 02.02.2015. a (II kd tl 58). Samuti on bussiteenuse arve esitatud sama äriühingu poolt, keda kasutati N.J ja tema kortertide korraldusmeeskonna poolt ansamblite veoks ka 18.01.2015. a kontserdile. Sealjuures lasti jaanuarikuise kontserdi puhul bussiteenuse arve väljastada Tallinna Kesklinna Valitsusele ja selle arve kinnitas N.J 20.01.2015. a (I kd tl 29). Kuivõrd ka 13.02.2015. a kontserdipaiga veo teenus tuli tellida enne arve esitamist, siis nähtub 09.02.2015. a arvest, et teenuse tellimisel oli OÜ-le L R avaldatud, et arve tuleks väljastada ka teisel korral Tallinna Kesklinna Valitsusele. Eeltoodud arvetest ning nende kinnitusringidest nähtub, et mõlemad arved kogusummas 1052,50 eurot on olnud seotud 13.02.2015. a korraldatud kontserdiga. Tasutud on nii kontserdipaiga, vajaliku tehnika üüri kui ka kontserdil esineva ansambli kontserdipaika viimise ja toomise eest. Kuivõrd kohus on eelnevalt leidnud, et nii 18.01.2015. a kui 13.02.2015. a kontserdite näol oli tegemist N.J valimisüritustega, siis on kõik kulutused, mis on tehtud kontsertite korraldamisega seoses, olnud seotud N.J valimiskampaaniaga. Seega on tegemist N.J huvides tehtud valimiskulutustega, mis oleks tulnud tasuda kas N.J’l endal (nagu ta tegi muude valimisperioodi kulutuste osas – I kd tl 13) või erakonnal, mille nimekirjas ta XIII Riigikogu valimistel kandideeris. Kinnitades kontserdite korraldamisega seoses olevad arved andis N.J sisuliselt korralduse tasuda enda valimisüritusega seotud kulutused Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt. Järelikult pööras N.J Tallinna linna vara, mis oli eraldatud Tallinna Kesklinna Valitsuse eelarvelisteks vahenditeks, enda kasuks. Enda kasuks pööramise ebaseaduslikkus Eelnevalt on kohus tuvastanud, et N.J kasutas Tallinna linna (poolt Kesklinna linnaosale eraldatud) rahalisi vahendeid enda valimiskampaania tarbeks. Järgnevalt analüüsib kohus, kas sellisel eesmärgil oli lubatud kohaliku omavalitsuse vara kasutamine. Tallinna Linnavolikogu 01.10.2009. a määruse nr 35 „Tallinna linnaosade valitsuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 2 „Tallinna Kesklinna Valitsuse põhimääruse“ § 3 lg 2 kohaselt tegutseb linnaosa valitsus talle Tallinna linna eelarves ette nähtud vahendite piires (I kd tl 5). Sealjuures on lisa 2 § 7 lg 5 p 8 kohaselt linnaosa vanemal õigus käsutada linnaosa 18 1-15-10776 valitsuse eelarvelisi vahendeid (I kd tl 6-7). Seega oli N.J’l linnaosa vanemana õigus Tallinna linnalt Kesklinna linnaosale eraldatud eelarvelisi vahendeid käsutada. Samas leiab kohus, et kuigi N.J’l oli õigus Kesklinna linnaosa rahalisi vahendeid kasutada, siis ei olnud tal õigust kasutada neid vahendeid enda huvides, vaid ainult linnaosa ja selle elanike huvidest lähtuvalt. Lisa 2 § 7 lg 5 p-des 9 ja 10 on sätestatud, et linnaosa vanemal on küll õigus teha tehinguid valitsusele pandud ülesannete täitmiseks linnaeelarves selleks ette nähtud vahendite piires, kuid tal on ka kohustus tagada valitsuse haldusalas finantsdistsipliinist kinnipidamise, sh tagada eelarvevahendite sihipärane ning otstarbekas kasutamine kinnitatud eelarve piires (I kd tl 6-7). Samuti on linnaosa vanemal mh kohustus vastutada valitsuse eelarve vahendite sihipärase kasutamise eest (I kd tl 6-7). Sama lisa § 1 lg 1 sätestab sihipärase kasutamise piirid (I kd tl 5). Nimelt on Tallinna Kesklinna Valitsus Tallinna linna ametiasutus, mille eesmärk on tagada Kesklinna linnaosas linnaelanike ja ettevõtjate teenindamine, avalike teenuste kättesaadavus ning linnaosa, selle tõmbekeskuste ja asumite arendamine ning infrastruktuuri funktsioneerimine, lähtudes linnaosa elanike vajadustest ja huvidest ning arvestades linnaosa eripära ja linna kui terviku huvisid. Seega ainuüksi Tallinna linna õigusaktidega on N.J tegevus läinud vastuollu, kuivõrd lubatud on linnaosa vahendite kasutamine vaid linnaosa elanike vajaduste ja huvide rahuldamise eesmärgil. Kuid käesoleval juhul kasutas N.J linnaosa vahendeid lähtudes enda huvidest, täpsemalt kandis osa enda valimiskampaania kuludest linnaosa varalistest vahenditest. Lisaks märgib kohus, et ka avaliku teenistuse seaduse (edaspidi: ATS) ja korruptsioonivastase seaduse (edaspidi: KVS) kohaselt ei olnud lubatud linnaosale linna eelarvest eraldatud rahalist vahendite kasutamine N.J enda huvides. Nimelt peab ATS § 51 lg 5 kohaselt ametnik kasutama ametiasutuse ning ametniku kasutusse antud vara ja vahendeid heaperemehelikult ja sihipäraselt. Avalike vahendite sihipäraseks kasutamiseks ei saa aga lugeda nende kasutamist ametniku enda huvides, sh enda valimiskampaania huvides ja seda koguni veel teises omavalitsusüksuses. KVS § 5 lg 2 ütleb selgelt, et avaliku vahendi korruptiivne kasutamine on ametiisiku poolt ametikohustust rikkudes avaliku ülesande täitmiseks mõeldud materiaalse või muu ressursi kasutamine ametiisiku enda või kolmanda isiku huvides, kui see toob kaasa avaliku huvi seisukohast ebavõrdse või põhjendamatu eelise ametiisikule või kolmandale isikule. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud eelnevalt, et tulenevalt Tallinna Kesklinna Valitsuse põhimäärusest oli N.J’l kohustus tagada linnaosale eraldatud rahaliste vahendite sihipärane kasutamine, kuid seda ta ei teinud, vaid kasutas osa avalikku vara enda huvides seoses teises kohaliku omavalitsuse üksuses valimiskampaania korraldamisega. Sealjuures toob ametniku poolt avaliku raha kasutamine enda valimiskampaanias kaasa teiste kandidaatidega võrreldes ebavõrdse eelise saavutamise. Nimelt tuleb valimiskampaaniat rahastada kandidaadil kas enda vahenditest või siis erakonna või valimisliidu või muu valimistega seotud organisatsiooni/ühenduse eelarvelistest vahenditest. Kui enda valimiskampaaniat rahastatakse aga (kas osaliselt või täielikult) avalikest vahenditest, mis on üldjuhul kordades suuremad võrreldes kandidaadi enda sissetuleku või erakonna/valimisliidu vms rahaliste vahenditega, siis saavad avalikus teenistuses olevad ametnikud kandideerimisel ja enda valimiskulude kandmisel võrreldes teiste kandidaatidega, kes ei ole avalikus teenistuses, eelise. Sealjuures ei esine kohtu hinnangul mitte ühtegi kaalukat põhjendust, miks peaks valimistel saama eelise kandidaadid, kes juba on avalikus teenistuses. Piisab sellest, kui valijad saavad enda otsustuse tegemisel võtta arvesse asjaolu, et kandidaat on varasema avalikus teenistuses töötamise kogemusega, mis eelduslikult annabki talle juba kogemusliku eelise teiste kandidaatide seas. Täiendavalt veel ka rahalise eelise andmine ei ole kohtu hinnangul põhjendatud tulenevalt isikute (antud juhul kandidaatide) võrdse kohtlemise põhimõttest. Seega on N.J ebaseaduslikult pööranud enda kasuks talle usaldatud vara. 19 1-15-10776 Kohus ei nõustu kaitsjaga selles, et kannatanu seisukoht kahju mittetekkimise osas välistab enda kasuks pööramise ebaseaduslikkuse. Tõsi, Riigikohtu kogu kriminaalkolleegium on 05.12.2014. a kohtuotsuse nr 3-1-1-52-14 punktis 16 öelnud, et ei ole põhjust karistusõiguslikult reageerida, kui tegu pannakse toime vara omaniku nõusolekul - sellist tegu ei saa pidada ebaseaduslikuks omastamiskoosseisu mõttes. Samas tuleb vaadata ka seda, millises kontekstis on Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis sellist seisukohta väljendanud. Nimelt on samas otsuses järgnevalt selgitatud: Kui vara kuulub osaühingule, tuleb varaomaniku nõusoleku kindlakstegemisel arvestada, et juriidiline isik kui õiguslik fiktsioon ei saa ise millekski nõusolekut anda, vaid temale tuleb omistada inimese antud nõusolek. Et osaühingu puhul on oluliste otsuste tegemine osanike pädevuses (vt äriseadustiku § 168), tuleb osaühingu nõusoleku tuvastamisel vara käsutuseks lähtuda sellest, kas varakäsutusega on nõus ühingu osanikud. Kui osaühingul on vaid üks osanik, tuleb tema nõusolek varakäsutuseks omistada ka osaühingule. Sellisel juhul on varakäsutus

§ 201tähenduses seaduslik.

Seega on Riigikohtu kriminaalkolleegium kitsalt vaid eraõigusliku juriidilise isiku puhul ning vaid olukorras, kus nii osaühingu ainuosanik kui ka ainus juhatuse liige on üks ja seesama isik, leidnud, et sellisel juhul ei ole osaühingu vara enda kasuks pööramine ebaseaduslik ning omastamise toimepanemine on välistatud. Ehk nii eraõigusliku juriidilise isiku 100%-line omanik, ainuesindaja ning ka teo toimepanija langevad kokku. Eeltoodud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend ei ole aga kohaldatav käesolevas kriminaalasjas. Nimelt ei ole käesoleval juhul esitatud süüdistus mitte eraõigusliku juriidilise isiku, vaid avalik-õigusliku juriidilise isiku vara omastamises. Nimetatud asjaolu on oluline seetõttu, et kui eraõigusliku juriidilise isiku puhul saab juriidilise isiku vara omastamine kahjustada vaid äriühingu omanike huve, siis avalik-õigusliku isiku, antud juhul kohaliku omavalitsusüksuse, vara omastamisel ei kahjustata mitte ainult avalik-õiguslik juriidilise isiku, vaid ka kõigi antud kohaliku omavalitsuse elanike huve, kelle huvideks ja hüvedeks on kogu kohalikule omavalitsusele eraldatud raha mõeldud. Veelgi enam, riigikohus on enda kasuks pööramise ebaseaduslikkuse välistanud vaid olukorras, kus vara omanik, õigustatud käsutaja ning isik, kelle kasuks vara pöörati on üks ja sama isik. Sellises olukorras põhjustaks äriühingu ainuosanikust ainus juhatuse liige äriühingu vara enda kasuks pöörates tegelikkuses „kahju“/“kasu“ vaid iseendale. Nagu eelnevalt öeldud põhjustab avalikuks hüvanguks mõeldud varaliste vahendite kasutamine ametniku erahuvides kahju aga nii avalik-õiguslikule isikule kui ka nendele, kelle hüvanguks ja huvides tuli tegelikkuses vahendeid kasutada. Lisaks märgib kohus, et äriühing ja füüsiline isik võivad endale kuuluvat vara käsutada enda äranägemise järgi ükskõik mil viisil ja otstarbeks, s.t õigusaktides ei ole nende puhul ette nähtud, kuidas nad peavad oma vara kasutama. Samas on avalik-õiguslike juriidiliste isikute puhul õigusaktides rangelt sätestatud, kuidas ja kelle hüvanguks tuleb vara kasutada, s.t et avalik-õigusliku juriidilisel isikul, selle juhil ega ametnikul ei ole õigust enda parema äranägemise järgi käsutada vara mistahes viisil ja otstarbeks, vaid varakäsutus peab jääma õigusaktidega kehtestatud piiridesse. Samuti ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse ametnik kohaliku omavalitsusüksuse vara omanik, vaid õigusaktides sätestatud juhtudel ja ulatuses ainult vara õigustatud käsutaja. Lähtudes kuriteo (antud juhul omastamise) olemasolu või mitteolemasolu tuvastamisel vaid sellest, mida arvab vastava avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja, seadustaks kohus sisuliselt korruptsiooni. Seda eriti juhtumitel, kus avalik-õigusliku juriidilise isiku esindamise õigusega isikut ennast süüdistatakse kuriteo toimepanemises. Näiteks kui vallavanem või linnapea on omastanud kohaliku omavalitsuse vahendeid, siis on temal endal õigus otsustada, kas antud teo eest järgneb karistusõiguslik vastutus või mitte. Samuti annaks taolise olukorra aktsepteerimine võimaluse kohalikes omavalitsustes võimul oleva(te)l erakonnal/erakondadel tegutseda ja käituda valitsemisperioodi vältel avalike vahenditega enda äranägemise järgi ilma riigi ja kohalike elanike sekkumise ning karistusõigusliku vastutuse kartuseta. Seega eeltoodu kokkuvõtteks leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahend nr 3-1-1-52-14 kohaldatav. 20 1-15-10776 Ühtlasi ei saa kohus nõustuda kaitsja argumentatsiooniga, et kui sarnastes kaasustes ei ole varasemalt kriminaalmenetlust üldse alustatud (II kd tl 100-103) või on see lõpetatud prokuratuuri poolt kuriteokoosseisu puudumise tõttu (II kd tl 93-99), siis ei saa ka käesoleval juhul sedastada, et N.J on toime pannud kuriteo. Kohus hindab igale isikule esitatud süüdistust lähtudes konkreetses kriminaalasjas kohtule esitatud tõenditest ning kohtupraktikast. Kohtule ei ole siduvad prokuratuuri varasemad seisukohad teistes sarnaste asjaoludega kriminaalasjades. Omastatud vara väärtus Eelnevalt on kohus tuvastanud, et N.J on temale usaldatud võõrast vara pööranud ebaseaduslikult enda kasuks ehk pannud toime omastamise. Järgnevalt hindab kohus omastatud vara väärtust selleks, et tuvastada, kas N.J on pannud toime omastamise kuriteo või väärteona (

§ 218

lg 1 mõttes).

§ 218

lg-s 1 on sätestatud vastutus väärteokorras, kui toime on pandud süütegu väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu.

§ 218

lg 4 näeb ette, et väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks loetakse asi või õigus, mille rahaline väärtus ei ületa 20 miinimumpäevamäära.

§ 44lg 2 neljanda lause kohaselt on alates 01.01.2015.

a miinimumpäevamääraks 10 eurot. Seega tuleb omastamist lugeda väärteoks, kui omastatu väärtus on kuni 200 eurot (k.a) ning kui omastatu väärtus on enam kui 200 eurot, siis on tegemist juba kuriteoga. 18.01.

  1. a kontserdiga seoses esitati ja tasuti arved Tallinna Kesklinna linnaosa valitsuse poolt kogusummas 692 + 438 + 600 + 64 = 1794 eurot (Valga kultuurikeskuse üür, heli- ja valgustehnika rent, „A R“ einemistasu, bussiteenus Tallinn-Valga-Tallinn ning kaks kringlit). 13.02.
  2. a kontserdiga seoses esitati ja tasuti arved Tallinna Kesklinna linnaosa valitsuse poolt kogusummas 438 + 614,50 = 1052,50 eurot (bussiteenus Tallinn-Valga-Tallinn ning Valga kultuurikeskuse üür koos plaadimängija ja mikrofoni rendiga). Eelnevast nähtub, et nii 18.01 kui ka 13.02 kontserdi puhul ületasid vastava kontserdi korraldamisega seotud kulud 200 euro piiri, mistõttu on mõlemal juhul tegemist omastamise kuriteoga.

§ 201

lg 2 p 2 kohaselt on omastamise kvalifitseerivaks tunnuseks suur ulatus.

§ 121p 2 sätestab, et suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot.

Kuivõrd käesoleval juhul jäävad nii jaanuari- kui veebruarikuise kontserdi korraldamisega kantud kulud nii eraldivõetuna (vastavalt 1794 ja 1052,50 eurot) kui ka kokku arvestatuna (2846,50 eurot) oluliselt alla 40 000 euro, siis ei esine käesoleval juhul N.J teos omastamise kuriteo koosseisu kvalifitseerivat tunnust

§ 201lg 2 p 2 mõttes ehk suurt ulatust.

II.2.2 Kvalifitseerivad tunnused Kvalifitseeriv tunnus

§ 201

lg 2 p 1 mõttes

§ 201

lg 2 p-s 1 on ette nähtud omastamise kvalifitseeriva tunnusena omastamise toimepanemine isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise, omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise. Väljakujunenud kohtupraktika alusel käsitletakse korduvusena nii faktilist kui õiguslikku retsidiivi. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et omastamisena on käsitlenav nii

  1. jaanuari
  2. a kontserdiga seotud kulutuste kandmine Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt kui ka
  3. veebruari
  4. a kontserdi kulude kandmine Tallinna Kesklinna Valitsuse poolt. N.J on andnud ütlusi, et jaanuari kontserdi ettevalmistamist alustati peale jõulukontserdi toimumist (III kd tl 130) ning veebruari kontserdi organiseerimisega alustati peale 21 1-15-10776 jaanuarikuise kontserdi toimumist (III kd tl 131). Nähtuvalt J.C ’i ütlustest kujunes mõte teha
  5. veebaruari kontsert samas kohas Valga kultuurikeskuses ühise nõupidamise käigus, kuna viimased kontserdid olid väga edukad, siis härra N.J otsustas, et teeb ka veel veebruaris viimase kontserdi, tähendab mitte viimase aga teeb veebruaris ka veel kontserdi (III kd tl 86). Eeltoodust nähtub, et kavatsus panna toime järgmine (13.02.
  6. a) omastamise episood tekkis peale eelmise (s.t 18.01.
  7. a) omastamise episoodi lõpule viimist. Seega on kohtu hinnangul tegemist faktilise retsidiiviga ja korduvusega

§ 201lg 2 p 1 tähenduses.

Kuivõrd süüdistusest nähtuvalt on N.J’le esitatud antud kvalifitseeriva tunnuse alusel süüdistus põhjusel, et N.J on isikuks, kes on varem toime pannud omastamise, siis analüüsib kohus ainult süüdistuses esitatud omastamise korduvuse etteheidet. Kvalifitseeriv tunnus

§ 201

lg 2 p 3 mõttes

§ 201

lg 2 p-s 3 on ette nähtud omastamise kvalifitseeriva tunnusena omastamise toimepanemine ametiisiku poolt. Ametiisiku mõistet tuleb sisustada

§ 288

lg 1 alusel, mille kohaselt on ametiisik füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Ametiisiku mõistet on samasuguselt defineeritud ka korruptsioonivastases seaduses. Seega on kellegi ametiisikuks olemise tuvastamiseks vajalik tuvastada nii ametiseisund kui ka avaliku ülesande täitmine. Avaliku teenistuse seaduse § 7 lg 3 p 1 kohaselt on avaliku võimu teostamine ametiasutuse juhtimine. ATS § 7 lg 2 sätestab, et ametnik nimetatakse ATS §-s 6 nimetatud ametiasutuses ametikohale, millel teostatakse avalikku võimu. ATS § 6 lg 1 kohaselt on ametiasutus ka kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest finantseeritav asutus, kelle ülesanne on avaliku võimu teostamine. ATS § 6 lg 3 p 4 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus osavallaja linnaosavalitsus asutusena. Tallinna Linnavolikogu 01.10.

  1. a määruse nr 35 „Tallinna linnaosade valitsuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 2 „Tallinna Kesklinna Valitsuse põhimääruse“ § 1 lg 1 kohaselt on Tallinna Kesklinna Valitsus Tallinna linna ametiasutus (I kd tl 5). Seega täidab avalikku ülesannet ka Tallinna linna osavalitsuse juht ehk ka Kesklinna linnaosa vanem. Tallinna Linnavalitsuse 13.08.
  2. a korralduse nr 1202-k „Tallinna Kesklinna vanema ametisse nimetamine“ punkti 1 kohaselt nimetati N.J alates 13.08.
  3. a Tallinna Kesklinna vanema ametikohale Tallinna Linnavolikogu käesoleva koosseisu volituste ajaks (I kd tl 3; https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3003&aktid=128985). Nimetatud korraldus on kehtiv ka käesoleva kohtuotsuse tegemise hetkel. Seega on N.J alates 13.08.
  4. a kuni käesolevani Tallinna Kesklinna linnaosa vanem. Sama korralduse teises punktis on sõnaselgelt väljendatud, et Tallinna Kesklinna vanema ametikohal teostatakse avalikku võimu avaliku teenistuse seaduse § 7 lg 3 p 1 alusel ehk juhitakse ametiasutust. Ametiseisundi mõiste on määratletud KVS § 2 lg-s 2, mille kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel teha otsus või toiming. N.J kui Tallinna Kesklinna linnaosa vanema õigused ja kohustused avaliku ülesande täitmisel teha otsus või toiming tulenevad täpsemalt Tallinna Kesklinna Valitsuse põhimääruse § 7 lg-st 5, mille kohaselt linnaosa vanem muuhulgas juhib ja korraldab valitsuse tegevust ning vastutab valitsusele pandud ülesannete täitmise eest, sõlmib lepinguid ja kokkuleppeid, käsutab linnaosa valitsuse eelarvelisi vahendeid ning esindab linnaosa ja valitsust ilma lisavolitusteta suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega (I kd tl 6-7). Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et N.J on ametiisikuks

§ 288

lg 1 mõttes, kuivõrd ta on Tallinna Kesklinna linnaosa vanem, kellele on pandud avaliku võimu teostamise ülesanne. 22 1-15-10776 Seetõttu on N.J poolt toimepandud omastamised kvalifitseeritavad ühtlasi ka

§ 201lg 2 p 3 järgi ehk toime pandud ametiisiku poolt.

II.2.3 Subjektiivne koosseis Subjektiivsest küljest nõuab omastamiskuriteo tuvastamine tahtluse, s.t vähemalt kaudse tahtluse esinemist. Käesoleval juhul leiab kohus, et N.J on tegutsenud kavatsetult.

§ 16

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. N.J on kohtus andnud ütlusi, et Tallinna Kesklinna Valitsuses arutas ta oma meeskonnaga (G.W, J.C, Z.W, S.W, J.F) seda, et võiks teha mõned kontserdid ning kontsertide korraldamine oli tema ettepanek (III kd tl 129 pöördel). N.J selgitas, et plaanis oli teha rohkem kontserte, kuid ideed, mida kontserdil teha sündisid ajapikku ja n-ö jõulukontserti korraldades ei korraldatud veel järgmisi kontserte (III kd tl 129 pöördel, 133). 18.01.

  1. a kontserdi mõte tekkis ja selle korraldamine algas peale jõulukontserdi toimumist (III kd tl 130, 133) ning 13.02.
  2. a kontserdi korraldamine peale eelmist kontserti (III kd tl 131). N.J helistas ise Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuse juhile A:J’lt küsimaks, millal on keskuses vaba päev, millal saaks kontserti teha (III kd tl 130). N.J kinnitas, et kohtus tunnistajatele näidatud otsepostituse tekstist (flaier) oli ta teadlik (III kd tl 131) ning mõlema kontserdi otsepostitust on ta näinud ja kooskõlastanud (III kd tl 131 pöördel, 132 pöördel). 18.01.
  3. a kontserdile kutsus esinema Valga kollektiivi N.J (III kd tl 134). Kriminaalasja materjalide kohaselt ei kandideerinud N.J esimest korda valimistel. Nimelt on N.J kohtule esitatud Vabariigi Valimiskomisjoni väljatrüki kohaselt enne
  4. a riigikogu valimisi osalenud varasemat veel
  5. ja
  6. a kohaliku omavalitsuse valimistel ning
  7. a riigikogu valimistel (I kd tl 12). Seega pidi ta olema teadlik sellest, milline tegevus on käsitatav valimisüritusena ja –kampaaniana. Samuti pidi N.J olema teadlik sellest, et ta on ametiisik. Eeltoodust tulenevalt nähtub, et N.J tegevuse eesmärgiks oligi valimisürituste korraldmine ja valimisürituse kulude kandmine võõra vara arvelt, seega pani ta etteheidetava kuriteo toime kavatsetult. II.
  8. Õigusvastasus N.J teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud ehk asjaolud, mis õigustaksid/lubaksid antud kuriteo toimepanemist. II.
  9. Süü Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et N.J puhul esineks

§-s 34 sätestatud asjaolusid. Ühtlasi on N.J sündinud

  1. aastal (I kd tl 13; II kd tl 90). Seega oli N.J teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. II.
  2. Kokkuvõte Seega on N.J tegu koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et N.J on pannud toime talle etteheidetava kuriteo

§ 201lg 2 p-de 1 ja 3 mõttes ehk korduva omastamise ametiisikuna.

23 1-15-10776 III. KARISTUS

§ 201

lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on lõike 2 kohaselt võimalik füüsilist isikut karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi on 18.06.

  1. a kohtuotsuse nr 3-1-1-24-07 punktis 8 selgitanud: Kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Seega tuleb üldjuhul eelistada kergemat karistusliiki. Käesoleval juhul leiab kohus, et N.J puhul on võimalik kohaldada kergemat karistusliiki, s.t rahalist karistust. Esmalt põhjusel, et N.J on isikuks, keda ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, samuti ei ole tal kehtivaid väärteokaristusi (II kd tl 90-91 – viimane väärteokaristus kanti karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt arhiivi 16.03.
  2. a). Ühtlasi on N.J võimeline rahalist karistust kandma, kuivõrd ta on töövõimeline, töötab ning omab seetõttu püsivat sissetulekut (II kd tl 92; III kd tl 128; süüdistusakti lk 1). Samuti leiab kohus, et N.J süü (mida kohus hindab alljärgnevalt) ei ole sedavõrd suur, et see tingiks raskemaliigilise karistuse kohaldamise. Ehk kohtu hinnangul tagab käesoleval juhul rahaline karistus karistuse mõistmise eesmärgi. Kuivõrd

§ 201

lg-s 2 ei ole sätestatud rahalise karistuse alam- ja ülemmäära, tuleb lähtuda

üldosas sätestatust.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30-500 päevamäära. Seega rahalise karistuse keskmine määr on ca 250 päevamäära.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N.J süü suurust mõjutab esmalt vara väärtus, mille vastu olid tema poolt toime pandud omastamised suunatud. Omastamine on koosmõjus

§ 218

lg-te 1 ja 4 ning § 44 lg 2 kohaselt väärtegu, kui asi või vara, mille vastu omastamine on suunatud, väärtus on kuni 200 eurot (k.a).

§ 201

lg 2 p-s 2 on omastamise kvalifitseeriva tunnusena sätestatud suur ulatus.

§ 121p 2 sätestab, et suur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000 eurot.

Käesoleval juhul oli N.J poolt toimepandud kuritegu suunatud kokku 2846,50 euro väärtuses oleva vara vastu. Arvestades omastamise puhul kuriteo- ja väärteo vahelist 200 euro suurust piiri ning samuti suure ulatusena 40 000 eurot, viitab N.J tegevus, mis oli suunatud ca 2800 euro väärtuses vara vastu, mitte küll väga väiksele, kuid pigem väiksele süü suurusele. Samas suurendab N.J süü suurust asjaolu, et ta pani kuriteo toime kavatsetult, mis on süüteo toimepanemise kõige raskem vorm. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 12.10.

  1. a kohtuotsuse nr 3-1-1-76-12 punktis 7 ning 17.06.
  2. a kohtuotsuse nr 3-1-1-58-13 punktis 7 leidnud: Näiteks tuleb juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks. Seega suurendab N.J süüd ka asjaolu, et tema tegevus vastab omastamise kahele kvalifitseerivale tunnusele – korduvusele (

§ 201

lg 2 p 1 mõttes) ning ametiisikuna teo toimepanemisele (

§ 201lg 2 p 3 mõttes).

Siinkohal märgib kohus, et rahalise karistuse puhul on sanktsiooni piirid (30-500 päevamäära) ühesugused nii tavakoosseisulise omastamise (

§ 201

lg 1) kui ka mõne kvalifitseeriva tunnuse esinemise korral (

§ 201lg 2).

Kohtu hinnangul suurendab N.J süüd mõnevõrra ka asjaolu, et ta pani kuriteo toime kasutades ära niivõrd kõrgel ametikohal olemist. N.J ei pannud ametiisikuna kuritegu toime küll kohaliku omavalitsusüksuse juhina, s.t linnapeana või vallavanema, kuid arvestades Tallinna linna kui kohaliku omavalitsusüksuse suurust (nii elanike arvult, eelarvelt kui ka valitsuse- ja volikogu liikmete arvult) võrreldes teiste kohalike omavalitsustega Eestis, on Tallinnas ühe linnaosa vanemana tegutsemine võrreldav Eesti keskmise kohaliku omavalitsuse juhtimisega. Seega eeltoodud süü suurust mõjutavaid asjaolusid arvestades on N.J süü kohtu hinnangul keskmise suurusega. 24 1-15-10776 Kohus on seisukohal, et N.J puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et N.J puhul ei esine kõige tüüpilisemat karistust kergendavat asjaolu, s.t puhtsüdamlikku kahetsust

§ 57lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes.

N.J avaldas kohtuliku uurimise alguses, et ta ei tunnista end esitatud süüdistuses süüdi (III kd tl 63) korrates sama seisukohta ka 19.05.2016. a toimunud ülekuulamisel (III kd tl 132 pöördel). Viimases sõnas väljendas N.J, et /…/ kui ma olen ka millegi vastu eksinud, siis ma leian, et kuritegu ei ole ma kindlasti korda saatnud (III kd tl 143). Seega tunnistab N.J, et ta võib olla millegi vastu eksinud, kuid kuriteo toimepanemist ta eitab. Kohus leiab, et puhtsüdamliku ja siira kahetsuse eeltingimuseks on toimepandu tunnistamine. Olukorras, kus isik isegi mitte ei tunnista toimepandut, ei saa rääkidagi puhtsüdamliku kahetsuse esinemisest. Antud kriminaalasjas ei esine viiteid ka mitte ühegi teise karistust kergendava asjaolu esinemisele

§ 57lg 1 mõttes.

Samuti ei esine asjaolusid, mida kohtu hinnangul tuleks arvestada karistust kergendava asjaoluna

§ 57lg 2 mõttes.

Karistust raskendavate asjaolude nimistust, mis on sätestatud

§-s 58, on käesolevas kriminaalasja asjaolusid arvestades kohtul ainsana põhjust analüüsida, kas esineb raskendav asjaolu

§ 58p 1 esimese alternatiivi järgi ehk omakasu.

Kuivõrd omakasu ehk soov saada ainelist kasu on käesoleval juhul hõlmatud omastamise kuriteo koosseisulistest tunnustest (vara enda kasuks pööramine), siis ei saa kohus karistust raskendava asjaoluna arvestada juba kuriteo koosseisu ebaõigussisust hõlmatud asjaolu. Arvestades eeltoodud süü suurust mõjutavaid asjaolusid ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, leiab kohus, et N.J süü on keskmine, mistõttu peaks temale mõistetav rahaline karistus olema sanktsiooni keskmises määras. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. N.J on kriminaalkorras karistamata, samuti puuduvad tal kehtivad väärteokaristused (II kd tl 90-91 – viimane väärteokaristus kanti karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 kohaselt arhiivi 16.03.

  1. a). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi: KOKS) § 48 2 lg 2 kohaselt ei või vallavanemaks või linnapeaks valida ega valitsuse liikmeks kinnitada isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Kui nimetatud asjaolu ilmneb vallavanema, linnapea või valitsuse liikme volituste kestel, vabastab volikogu ta KOKS § 48 2 lg 3 kohaselt ametist ametikohale mittevastavuse tõttu. Tallinna Kesklinna Valitsuse põhimääruse § 4 lg 1 kohaselt moodustab, korraldab ümber ja lõpetab linnaosavalitsuse tegevuse Tallinna Linnavolikogu. Avaliku teenistuse seaduse § 95 lg 1 sätestab, et ametnik vabastatakse teenistusest, kui ilmnevad või tekivad asjaolud, mis välistaksid tema teenistusse võtmise tulenevalt ATS § 14 lõikest 1 või 2 või §-st
  2. Olukorras, kus N.J on süüdi mõistetud kohtuotsusega tahtliku kuriteo, s.t antud juhul omastamise, toimepanemises, rakenduks ATS § 15 p-s 1 sätestatud teenistusse võtmist välistav alus, mille kohaselt ei või teenistusse võtta isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest. Seega tuleks N.J käesoleva kohtuotsuse jõustumisel ATS § 95 lg 1 ja § 15 p 1 alusel avalikust teenistusest vabastada ning ta ei võiks avalikus teenistuses jätkata ka muul ametipositsioonil (kuni karistatuse arhiivi kandmiseni), kuivõrd tema suhtes ei saa kohaldada ATS § 95 lg-s 2 sätestatud erandit. Seega arvestades, et N.J on varem kriminaalkorras karistamata ning tema süüdimõistmine toob kaasa seadusest tulenevat piirangu jätkata oma senisel ametikohal, s.t linnavalitsuses (linnaosavanemana) ning teatud perioodil (s.t kuni karistatuse kustumiseni) ka avalikus teenistuses, leiab kohus, et tema edaspidiseks õiguskuulekale teele suunamiseks piisab ka süü suurusele vastavast karistusest väiksemas määras olevast karistusest. Sel põhjusel peab kohus 25 1-15-10776 võimalikuks mõista N.J-ile karistuse, mis võib jääda mõnevõrra alla kergema karistusliigi, s.t rahalise karistuse keskmise määra. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huvisid arvestades ei pea kohus käesoleval juhul vajalikuks N.J’le lähtuvalt tema süü suurusest ja eripreventsioonist mõistetavat karistust suurendada. Kohtu hinnangul võib vaid väga erandlikel juhtudel tulenevalt üldpreventsioonist mõista isikule karmima karistuse võrreldes tema süü suuruse ja eripreventiivse vajadusega. Vastasel korral võib liiga range karistus, mis on mõistetud peamiselt üldpreventiivsetest kaalutlustest ehk õiguskorra kaitsmise huvidest lähtudes, olla isiku jaoks hoopis negatiivse eripreventsiooniga, sest isik ei tunne, et teda on karistatud õiglaselt, mistõttu kaotab ta ka usalduse õiguskorra vastu. Kohus tõdeb, et viimasel ajal on uurimisasutused pööranud suuremat tähelepanu korruptsiooni avastamisele kohaliku omavalitsuse üksustes. See on omakorda viinud ka tavapärasest rohkemaarvuliste kriminaalmenetluste alustamisteni, mis on pälvinud ka suure avaliku tähelepanu. Käesolev kriminaalasi on eripärane seetõttu, et kuigi tegemist on samuti korruptsiooniga laiemas mõttes kohaliku omavalitsuse üksuses, siis spetsiifilisemalt puudutab antud kriminaalasi avaliku raha kasutamist ametiisiku enda valmiskampaania läbiviimiseks. Tegemist on esimese sellelaadse kriminaalasjaga, kus asi jõuab kohtusse ning isik mõistetakse ka süüdi. Kohtu hinnangul on antud juhul ainuüksi asjaolu, et sellise teo on kohus kvalifitseerinud kuriteona ja selle toimepanemise eest mõistnud ka karistuse, piisavaks signaaliks ühiskonnale mõistmaks antud käitumist edaspidi hukka ning hoiatamaks ka teisi ühiskonnaliikmeid sarnase käitumise võimalike tagajärgede, s.t kriminaalvastutuse, eest. Kõike eeltoodut arvestades mõistab kohus N.J’le karistuseks rahalise karistuse 200 (kakssada) päevamäära.

§ 44

lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel, mis ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär, milleks on 10 eurot.

§ 44

lg 3 kohaselt arvutatakse keskmine päevasissetulek, lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Süüdistusakti punktist 2 nähtuvalt (III kd tl 2) alustas Kaitsepolitseiamet 20.02.

  1. a käesolevas kriminaalasjas (nr 15913000005) menetlust. Seega tuleb rahalise karistuse päevamäära arvestamisel arvesse võtta N.J sissetulekut
  2. aastal. Kohtule on esitatud teatis N.J keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta
  3. aastal (II kd tl 92). Nimetatud teatises on keskmise päevasissetuleku suuruse lahtrisse märgitud 31 eurot. Samas märgib kohus, et nimetatud päevasissetuleku suurus ei ole teatises olevate andmete kohaselt õigesti arvutatud. Nimelt tuleb

§ 44lg 4 kohaselt päevamäära suurust väljendada kümne sendi täpsusega.

Teatises on seda tehtud aga ühe euro täpsusega. Teatise kohaselt oli N.J 2014. a netosissetulek 15 412 eurot, millest 1/400 on tõepoolest 38,53 eurot. Arvestades nimetatud summast maha 10% ehk 3,85 eurot ühe alaealise ülalpeetava kohta ning 3,20 eurot elamiseks hädavajalike kulude katteks, jääb keskmiseks päevasissetulekuks 31,48 eurot ehk

§ 44lg 4 kohaselt tuleb N.J päevamäära suuruseks lugeda 31,50 eurot.

Kuivõrd nimetatud päevamäär on suurem seaduses sätestatud miinimumpäevamäärast (10 eurot), siis tuleb rahalise karistuse lõpliku suuruse kindlakstegemisel võtta aluseks N.J päevamäär (31,50 eurot), mitte miinimumpäevamäär. Arvestades, et kohus mõistab N.J’le karistuseks rahalise karistuse 200 päevamäära, siis on temale mõistetava karistuse kogusumma 6300 (kuus tuhat kolmsada) eurot. KrMS § 417 lg 2 kohaselt tuleb rahaline karistus summas 6300 eurot N.J’l tasuda ühe kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. 26 1-15-10776 IV. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud, erikulud ja lisakulud. Antud juhul eri- ning lisakulusid KrMS §-de 176 ja 177 mõttes käesolevas kriminaalasjas ei olnud. Võttes arvesse asjaolu, et käesolevas kriminaalasjas on süüdistataval N.J’l kokkuleppeline kaitsja, siis esimeseks menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 1 mõttes valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. N.J kaitsja Aadu Luberg on kohtule esitanud taotluse (koos lisadega) jätta riigi eelarveliste vahendite kanda valitud kaitsja tasu kogusummas 9252,96 eurot (III kd tl 171-182). Kuivõrd kohus mõistab N.J süüdi kuriteo toimepanemises, riigil ei ole tekkinud kulusid seoses kaitsjatasudega ning KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdistatav, siis jätab kohus esitatud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks rahuldamata ning jätab kõik õigusabikulud (hindamata nende mõistlikkust ja vajalikkust) N.J enda kanda. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Võttes arvesse

§ 4

lg-s 3 sätestatut, on käesoleval juhul

§ 201lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu teise astme kuritegu. Kr

MS § 179 lg 1 p 2 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.

  1. a määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lõikega 1 kehtestati kuupalga alammääraks alates 01.01.
  2. a 430 eurot. Seega KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 9 ja § 180 lg 1 alusel tuleb N.J’l tasuda riigile sundraha summas 645 eurot. Kuivõrd muid menetluskulusid käesolevas kriminaalasjas tekkinud ei ole, peab N.J seega hüvitama riigile menetluskuludena vaid sundraha summas 645 eurot. KrMS §-st 423 ja § 417 lg-st 2 lähtuvalt tuleb menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Velmar Brett kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 27

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.