) § 9 lg 1 alusel kehtestatud kalapüügieeskirja § 53 lg 1 p 12 sätestatud nõudeid, mille kohaselt on keelatud püüda jõevähki alatest 1.septembrist kuni 31.juulini. 116 jõevähi püügiga vähipüügi keeluajal tekitasid Ramis Kuldkepp, Yury Plaskovitskiy ja Andrey Kudelinskiy
lg 1 p 3,
lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 67 „kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ § 1 ja lisa 1 ning
lg 6 sätestatu alusel keskkonnale olulise kahju summas 5 800 eurot (jõevähkide arv 116 x 10 eurot x 5), millest 2900 eurot moodustavad loendamise hetkeks surnud jõevähid ja 2 900 eurot loendamise hetkel eluvõimelised ning Keskkonnameti inspektorite poolt vabastatud jõevähid. Kalapüügiseaduse (edaspidi
) § 3 lg 1 kohaselt loetakse kalapüügiks tegevust, mille eesmärk on kala, jõesilmu ja teiste sõõrsuude, jõevähi, krevetiliste ning teiste kümnejalaliste, kalmaari ja teiste peajalgsete (edaspidi kõik koos kala) hõivamine nende kinnipüüdmise või surmamise teel.
lg 2 p 1 kohaselt loetakse harrastuskalapüügil tõsiseks rikkumiseks kalapüüki keeluajal.
lg 1 p 3 kohaselt loetakse kala- ja veetaimevarule kahju tekitamiseks sellise kalaliigi püüdmist, mille püük on
-s või selle alusel kehtestatud õigusakti kohaselt keelatud.
lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 67 „kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju hüvitamise määrad, arvutamise alused ja metoodika ning tekitatud kahju arvutamise akti vorm“ § 1 /kalavarudele ja veetaimedele tekitatud kahju, välja arvatud kalapüügiseaduse § 73 lõikes 5 nimetatud juhul, hüvitamise määrad on nimetatud lisas 1 – jõevähil on kahju hüvitamise määr isendi kohta 10 eurot/.
lg 6 1.lause kohaselt on kalavaru kahjustamise korral
nimetatud rikkumise toimepanemisel on kahjuhüvitis kalaliigi isendi või kilogrammi kohta
lõike 3 või 5 alusel määratud viiekordne määr. Seega Yury Plaskovitskiy, Ramis Kuldkepp ja Andrey Kudelinskiy kala püügi nõuete rikkumisega, kui sellega on tekitatud oluline kahju keskkonnale, panid toime KarS § 361 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOKKULEPPE SISU JA KOHTULIKU ARUTAMISE JÄRELDUSED Süüdistatava Yury Plaskovitskiy, tema kaitsja adv Aivar Ennok ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt KarS § 361 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 51 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 510 eurot, mille tasumine määratakse KarS § 66 alusel ositi 12 kuu jooksul. Süüdistatava Andrey Kudelinskiy, tema kaitsja adv Madis Mahlapuu ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt KarS § 361 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 51 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 510 eurot, mille tasumine määratakse KarS § 66 alusel ositi 12 kuu jooksul. Süüdistatava Ramis Kuldkepp, tema kaitsja adv Ahto Sirendi ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt KarS § 361 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 51 miinimumpäevamäära ulatuses, s.o 510 eurot, mille tasumine määratakse KarS § 66 alusel ositi 12 kuu jooksul. Kuriteoga keskkonnale tekitatud kahju summas 2900 eurot tuleb süüdistatavatelt välja mõista solidaarselt. Süüdistatavad tunnistasid ennast süüdi ja kinnitasid, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör ja kaitsjad jäid samuti sõlmitud kokkulepete juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus. Süüdistatavate käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning nad tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kokkuleppe kohaselt on kriminaalmenetluse kulud: sundraha 1329 eurot ja kaitsjatasu, mis mõista süüdistatavatelt Eesti Vabariigi kasuks välja ja määrata, et need võib tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.