) § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Arvestades hagiavalduses hagi alusena toodud asjaolusid, on kohtu hinnangul ilmne, et hagi ei ole võimalik rahuldada. Hageja nõuab kostjalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Hagi alusena tugineb hageja sellele, et kostja kohtutäiturina on täitemenetluses täitnud hageja raha arvel lapse elatise nõuet hageja vastu, samas kui riik on maksnud lapsele elatist. Kohtu hinnangul ei ole hagi alusena toodud asjaoludest tuvastatav hageja õiguste rikkumine. Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-st 1 on jõustunud kohtulahend, millega on hagejalt on lapse kasuks elatis välja mõistetud, täitedokument ja kui hageja seda kohtulahendit vabatahtlikult ei täitnud, oli sissenõudjal õigus nõuda lahendi sundtäitmist täitemenetluses ning kohtutäituril õigus ja kohustus nõuet täita. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 50 kohaselt makstakse alaealisele lapsele riigi poolt täitemenetlusaegset elatisabi, kui kohtulahendi alusel elatise sissenõudmiseks on täitetoimiku avamisest on möödunud üks kuu ja pärast seda on tekkinud võlgnevus selle perioodi eest. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus on kuni 200 eurot kuus, kuid mitte rohkem kui kohtulahendi alusel võlgniku elatise maksmise kohustus. Kui võlgniku makstud elatise summa on väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on elatisabi suurus 200 euro ja makstud elatise vahe. PHS § 57 lg 2 näeb ette, et täitemenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest alates väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses. Neid sätteid arvestades ei tähenda lapsele täitemenetlusaegse elatisabi maksmine seda, et vanem vabaneb kohtulahendi alusel lapsele elatise maksmisest või läheb elatise maksmise kohustus üle riigile nagu hageja seda ekslikult leiab. Vastavalt PHS §-ile 47 on elatisabi eesmärk toetada lapse ülalpidamist, kui kohustatud isik (võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust täitemenetluse ajal. Makstava elatisabi 2 arvutamisel võetakse arvesse ka võlgniku poolt makstud summasid. Seega ei saa tekkida olukorda, kus võlgnikult nõutakse elatist sisse topelt nii lapse kui ka riigi kasuks. Hagi asjaoludest ei nähtu kostja kui kohtutäituri õigusvastane tegu ega hagejal sellega seoses kahju tekkimine. Seetõttu on ilmne, et hagi on perspektiivitu ja seda ei ole võimalik rahuldada. Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi
Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, siis ei lahenda kohus hageja menetlusabi taotlust. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 loetakse hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral, et hagi ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses.
lg 4 järgi ei toimeta kohus hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral hagiavaldust kostjale kätte.
lg 5 kohaselt võib hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. 4.
lg 1 kohaselt märgib kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse võtmata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Antud juhul keeldub kohus hagi menetlusse võtmast ja seega tuleb
Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole tekkinud ka menetluskulusid, mida hageja peaks hüvitama. Seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.