Obsah (7)

§ 223§ 127§ 16§ 2§ 14§ 242§ 227

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 02. veebruar 2026, Tallinn Väärteoasja number 4-25-3787 (2301,25,000578) Kohtunik Mairi Heinsalu K

§ 223

lg 1 järgi rahatrahviga 175 trahviühikut, s.o 1400 eurot ja

§ 223

lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks Menetlusalune isik Mike Mägi isikukood 50310150865, elukoht xxx, töökoht: XXX xxx, e-post: xxx Kaitsja Silver Reinsaar Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri esindaja Jaak Paju RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus otsustas: 1. Jätta Mike Mägi kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 03.10.2025 otsus väärteoasjas nr 2301,25,000578, millega Mike Mägi karistati

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses, s.o 1400 eurot ja

§ 223

lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks muutmata. 4-25-3787

1. Rahatrahv 1400 eurot tuleb tasuda kohtuvälise menetleja poolt määratud tähtaja jooksul ja tingimustel hiljemalt 20.10.2026 Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank, EE891010220034796011 SEB pank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV Pank, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega, saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. Vastavalt

§ 127

sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Otsuse koopia edastada Mike Mägile, tema kaitsjatele Silver Reinsaarele ja Mileen Arbmale ning Politsei- ja Piirvalveametile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. MENETLUSE KÄIK JA VÄÄRTEO ASJAOLUD
2. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 03.10.2025 otsusega väärteoasjas 2301,25,000578 karistati Mike Mägi

§ 223

lg 1 alusel rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses, s.o 1400 eurot ning

§ 223

lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Otsuse kohaselt juhtis Mike Mägi 31.08.2025 kell 14.52 Tallinnas Vabaduse väljak 5 juures mootorsõidukit, oli hooletu ega hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara. Ta viis sõiduki meelelahutuslikel eesmärkidel tahtlikult külglibisemisse (driftis), mille tõttu kaotas sõiduki üle juhitavuse ja kaldus teelt välja vastu betoonrajatist. Oma tegevusega põhjustas varalist kahju Tallinna linnale ja Holm Bank AS-le, mis on fikseeritud vaatlusprotokollis ning fotografeeritud.

1. 20.10.2025 esitatud kaebuses Harju Maakohtule leidsid menetlusaluse isiku kaitsjad, et väärteootsus tuleb tühistada ja menetlus lõpetada, sest väärteoprotokolli pinnalt ei ole arusaadav, milles seisneb Mike Mägile etteheidetav rikkumine, st millise õigusnormi alusel on keelatud väärteoprotokollis nimetamata tegevus, mis viis sõiduki sattumise külglibisemisesse ning kahju tekkimiseni.
2. Menetleja on tõendeid eirates leidnud, et menetlusalune isik viis sõiduki külglibisemisse tahtlikult ning ei ole sellist seisukohta põhjendanud. Menetlusalune isik taotleb alternatiivselt karistuse kergendamist selliselt, et lisakaristus jääks kohaldamata ning vähendataks temale mõistetud rahatrahvi. Olukorras, kus isikule on määratud keskmisest suurem rahatrahv, ei ole põhjendatud ega õige võtta temalt juhtimisõigus. 2 4-25-3787
3. Mike Mägile koostatud väärteoprotokollis ei ole viidatud rikkumist sisustavale õigusnormile. Kuigi

§ 16

lõige 1 sätestab juhi kohustusena hoiduda oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara, on see norm liialt üldine, et sisustada rikutud hoolsuskohustust ning et see saaks olla aluseks väärteoetteheite tegemisel. Kohtupraktikas on varasemalt leitud, et

§ 16

lg 1 on abistava iseloomuga norm, milles ei sisaldu konkreetset käitumise juhist ning see ei kirjelda konkreetset rikkumist, olles abivahend teiste normide tõlgendamisel. Seega ei ole

§ 16

lg 1 rikkumise sedastamine piisavalt konkreetne, et ainult sellele viidates saaks sisustada rikutud õigusnormi. Väärteoprotokollis toodud teokirjeldus ei võimalda tuvastada, millise õigusnormi rikkumist Mike Mägile ette heidetakse. Kaebust lahendav maakohus on VTMS § 87 kohaselt seotud väärteoprotokolli piiridega, ent selles ei ole osutatud konkreetsele õigusnormile, mille rikkumist menetlusalusele isikule etteheidetakse. Seetõttu tuleb Mike Mägi suhtes koostatud väärteootsus tühistada ning väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

1. Kaebuses leitakse ka seda, et Mike Mägi ei ole liiklusreegleid rikkunud tahtlikult. Seetõttu on kohtuväline menetleja pidanud menetlusaluse isiku süüd põhjendamatult suureks. Vaidlustatavas Politsei- ja Piirivalveameti otsuses puudub igasugune vastulauses toodud argumentide ja seisukohtade ning esitatud tõendite analüüs. Kaitsja ei saa aru, milliste tõendite alusel peab Politsei- ja Piirivalveamet menetlusaluse isiku poolt liiklusreeglite rikkumist tahtlikuks. Nii on käsitlemata kaitsepoole esitatud tõendid, mis selgitavad sõiduki külglibisemisse sattumisega seonduvaid põhjuseid, mis viitavad kaalukalt tõenäosusele, et Mike Mägi poolt juhitud sõiduki külglibisemisesse sattumine ei pruukinud olla tahtlik. Seejuures on täielikult jäetud arvesse võtmata, et Mike Mägi sai kõnealuse sõiduki enda kasutusse kõigest kaks päeva varem ning tal puudus vilumus sellise sõidukiga liiklemiseks.
2. Sõiduk, millega menetlusalune isik sõitis, oli 375 kW võimsusega. Sellise võimsusega autode puhul on juhitavuse kaotus võimalik ka ilma tahtliku tegevuseta – iga väiksemgi gaasipedaali vajutus võib viia auto külglibisemisse. Välistatud ei ole võimalus, et sõiduk oli külglibisemisse sattumise hetkel menetlusalusele isikule teadmata tagaveo režiimis, mis suurendab külglibisemise riski ning muudab sõiduki tunnetuse oluliselt ettearvamatuks.
3. Kaitsja ei vaidle vastu põhimõttele, et juht, kes muudab sõiduki režiimi, peab arvestama oma sõidukikogemuse ja oskuste tasemega ning rakendama vastavat hoolsust. Samuti on mõistetav, et teadliku režiimivahetusel tuleb vältida liialt järsku gaasipedaali vajutamist, et mitte kaotada juhitavust. Menetluses kogutud materjalidest tahtlust ei nähtu, puuduvad objektiivsed tõendid, mis kinnitaks et menetlusalune isik muutis sõidurežiimi, tegi seda teadlikult ja teadis, et sõiduki süsteem oli sel hetkel tagaveolisel režiimis.
4. Põhjendamatult on omistatud tähendus juhi läbitud koolitustele. Koolituse läbimine tõendab üksnes seda, et isikul on üldine teadmiste ja osksute tase ohutuks liiklemiseks, mitte aga oskus vältida igat ootamatut ja tehniliselt keerulist ette tulla võivat olukorda. Seega ei saa järeldada, et kuna menetlusalune isik on nõutavad koolitused läbinud, suudab ta juhitavust kontrollida absoluutselt igas olukorras, eriti sõiduki puhul, mis oli tema jaoks uus, millel on 375kW võimsusega ning millega tal puudus varasem põhjalik sõidukogemus.
5. Kohtuistung toimus Harju Maakohtus 21.01.
6. Kaebuse esitaja jäi kohtuistungil esitatud kaebuse juurde. 3 4-25-3787 Kaitsja seisukoht kohtuistungil
7. Väärteoprotokollis ei ole osutatud õigusnormile, mis sisustaks rikkumist. Kaitsja taotleb lisakaristuse tühistamist. Videosalvestiselt on näha, et gaasi vajutati pöörde peal. Arvesse tuleb võtta seda, et sõiduk oli menetlusaluse isiku kasutada kõigest loetud päevad. See selgitab, arvestades sõiduki ebatavapäraseid parameetreid, miks sellises olukorras menetlusalusele isikule ootamatult sõiduk külglibisemisse sattus. Salvestiselt võib jääda mulje, et kiirendamine võis olla tahtlik. Video pealt ei saa hinnata, kas külglibisemisse sattumine oli isiku enda jaoks tahtlik. Videolt on objektiivselt näha, et kiirus suureneb ja külglibisemine tekib, aga on eraldi teema, kas isik gaasipedaali vajutamise hetkel sisemiselt tundis selle võimaluse ära, et sõiduk võib külglibisemisse sattuda. Kaitsja hinnangul kogutud tõendid ei kinnita, et tegevus oleks olnud tahtlik. Andmed puuduvad ka selle kohta, et kahju, mis sündmuse tagajärjel tekkis betoonpiirdele või avalikele vahenditele, oleks suur. Sõiduki lõhkumise osas on kaitsja seisukohal, et sõiduk kuulub Holm Bankile ning tegemist on sellise kahjuga, mis ei peaks põhistama suurt või ranget karistust ning see on liisinguvõtja ja liisinguandja omavahelise suhte küsimus. Menetlusalune isik on sõiduki korda pidanud tegema ning kandnud sellest tulenevalt äärmiselt suurt rahalist kulu. Suur finantsiline tagajärg on see, mis isikut mõjutab edaspidi analoogsetest olukordadest hoiduma. Menetlusalune isik on noor, tema väärtushinnangut ei pruugi olla tänaseks päevaks täielikult välja kujunenud. Kaitsja arvates võiks olla alust mõjutada teda õiguskuulekusele ka leebemate meetoditega. Rahatrahv 1400 eurot on suur ning noorele inimesele koormav. Menetlusalune isik tegeleb ettevõtlusega ning vajab juhtimisõigust igapäevaste tööülesanne täitmiseks. Olukord on isikut vaimselt mõjutanud, ta on kandnud rahalisi kohustusi ning 1400 euro suurune trahv on piisav, et teda õigele teele suunata ning seetõttu võiks juhtimisõiguse äravõtmise osas Politsei- ja Piirivalveameti otsuse tühistada. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht kohtuistungil
8. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on videosalvestiselt selgelt näha, et teised liiklejad ei satu külglibisemisse antud kohas. Nende käitumine on erinev kaebaja käitumisest. See ei ole tavapärane liiklusalane käitumine, kus poole kurvi pealt vajutatakse gaas põhja. Otsuse tegija on seda otsuses hästi selgitanud, miks selline käitumine ei ole sobilik. Kaebaja näol on tegemist algaja juhiga, staaž on vaid paar aastat. Kui ta võimsa sõidukiga asub sõitma, siis ta peab endale selgeks tegema, millised on sõiduki võimed, funktsioonid ja mis võib juhtuda, kui liiga palju gaasi vajutada. Tahtlus tuleb videost selgelt välja, eriti võrreldes kaebaja käitumist 3-4 liiklejaga tema ees – nemad sõidavad tavapäraselt ja ei satu libisemisse ega tekita liiklusõnnetust. Politsei ülesanne on kaitsta vähem kaitstud liiklejaid ja teisi liiklejaid. On väga suur õnn, et sellel hetkel ei liikunud seal teisi sõidukeid ja jalakäijaid, kui kaebaja sõiduki üle kontrolli kaotas. Menetleja on arvestanud ka sellega, et kaebajal on kehtiv karistus sõidukiiruse ületamise eest. Karistuspraktika järgi peab iga järgnev karistus olema eelnevast rangem. Arvestades rikkumise asjaolusid, varasemat karistust, siis sellest tulenevalt määrati karistusena rahatrahv veidi üle sanktsiooni keskmise määra ning lisakaristus. Kaebaja on liiklusest eemaldatud ajutiselt vähem kaitstud liiklejate kaitsmise eesmärgil. Oluline on, et kaebaja saaks aru, et tema käitumine on vale ja rohkem rikkumisi toime ei paneks. Kui isikut oleks karistatud vaid driftimise eest, siis ta võib-olla jätkaks seda. Olukorras, kus kaebaja on sõitnud oma auto ise puruks, kandnud väga suuri kulutusi, kindlustus ei ole seda hüvitanud, 4 4-25-3787 siis on kaalumise koht, kas kaebaja liiklusest eemaldada või mitte. Menetleja hinnang on otsuses selge, kuid kohus peab hindama, kas kaebaja kahetsus on siiras. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul ei ole rahatrahv ülemäära suur, arvestades, et isik on võimeline seda autot endale soetama, seda üleval pidama ja parandama. Arvestades, et auto parandamiseks on läinud kümned tuhanded eurod, siis 1400 euro suurune rahatrahv on proportsionaalne. MAAKOHTU SEISUKOHT
9. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.
10. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isiku süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvaliftseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).
11. Mike Mägile esitatud väärteoetteheide seisneb lühidalt selles, et ta viis mootorsõiduki meelelahutuslikel eesmärkidel tahtlikult külglibisemisse, mille tõttu kaotas sõiduki üle juhitavuse ja kaldus teelt välja vastu betoonrajatist, põhjustades varalist kahju Tallinna linnale ja Holm Bank AS-le. Kohtuvälise menetleja otsuse järgi on tegu kvalifitseeritud

§ 223lg 1 järgi.

Nimetatud sätte kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Väärteo protokolli ning vaidlustatud otsuse kohaselt rikkus Mike Mägi

§-s 16 lg 1 nõuet.

§ 16

lg 1 kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kohtu hinnangul on Mike Mägile esitatud väärteoetteheide tõendatud järgmiste tõenditega.

1. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, milles on 31.08.2025 vaadeldud Vabaduse väljak 5, Tallinn juures asuvat sõiduteed nähtub, et vaatluse ajal on väljas valge aeg, pilvine ilm ning teekate on kuiv. Vaatluse all oleval sõidutee lõigul on suurim lubatud kiirus 30 km/h. Vaadeldud on tee peal asuvaid parempoolse ja vasakpoolse ratta rehvijälgi, mis mõlemad lõppevad sõiduki BMW M4 Competition registreerimismärgiga XXX juures. Sõiduk ise seisab sõidusuunaga vabaduse väljak 5 hoone suunas. Sõiduki omanikuna on märgitud Holm Bank AS. Sõiduki juht Mike Mägi oli kaine, juhiluba oli temale välja antud 06.12.
2. Kahjudena on kirjeldatud betoonseina. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juures asub skeem sõiduki paiknemise ning mõõtmistulemustega, samuti fotod DVD-plaadil. Fotodelt nähtuvalt 5 4-25-3787 on kahjustada saanud ka betoonseina küljes olev lamp.
3. Sõiduki vaatlusprotokolli kohaselt on 31.08.2025 vaadeldud sõiduautot BMW M4 Competition M XDRIVE registreerimismärgiga XXX. Vaatlusega tuvastati, et sõiduki parem külg on tagaosas deformeerunud, tagatiivas metall purunenud ning rebenemisservadega läbiv ava küljeplekis. Rooli keeramisel pööravad esirattad keeratavas suunas. Piduripedaal avaldab vajutamisel vastusurvet. Rehvid on survestatud ja vastavad nõuetele. Valgustus, suunatuled, klaasipuhastajad ja peeglid on olemas. Vaatlusprotokolli juures on fotod sõidukist DVDplaadil.
4. Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt 31.08.2025 on tuvastatud Xi isikusamasus, kes osales kõrvalistujana liiklusõnnetuses sõiduautoga BMW M4 registreerimismärgiga XXX.
5. Videosalvestise vaatlusprotokolli salvestistest, mis on saadud Tallinna linnas asuva Politsei- ja Piirivalveameti Juhtimiskeskuse turvakaamerast, ilmub Pärnu mnt ja Estonia pst 31.08.2025 salvestise
6. sekundil kaadrisse tume sõiduk, mis kaotab juhitavuse ja sõidab teelt välja. Sõiduki juhi kohalt väljub helehallis riietuses meesterahvas. Vabaduse väljaku salvestiselt nähtuvalt ilmub salvestise
7. sekundil trammi tagant nähtavale tume sõiduk, mis aeglustab enne ristmikku ning siis kiirendab, kaotab juhitavuse ja sõidab teelt välja.
8. Sõiduki taustakontrolli andmete kohaselt on sõiduk BMW M4 Competition M XDRIVE registreerimismärgiga XXX musta värvi, mootori võimsus on 375kW, käigukasti on automaat, veoskeemina on märgitud nelikvedu, tehnoülevaatus on kehtiv kuni 30.04.
10. Sõiduki BMW M4 Competitioni kohta veebis leitud informatsiooni kohaselt on sõiduki omadusi ning jõudlust puudutavaid funktsioone võimalik muuta vastavalt eelistustele. Nii on sõidukil 4WD seadistus, ehk nelikveosüsteem, mis tagab maksimaalse veojõu ja täpse juhitavuse. Samuti 4WD Sport, mis muuhulgas võimaldab teostada kontrollitud külglibisemist (drift) ja 2WD, mille puhul on võimsus suunatud vaid tagumistele ratastele ehk tagavedu.
11. Patrullpolitseinike vormikaamera salvestisest nähtub sõiduki asukoht Tallinnas Vabaduse väljaku tänaval ning Mike Mägi selgitus, et kiirus võis olla enne liiklusõnnetust u 60-70 km/h.
12. Mike Mägi kohtuistungil antud ütluste kohaselt juhtis ta 31.08 mootorsõidukit BMW M4 Vabaduse väljaku juures, kui liiklusõnnetus juhtus. Mike Mägi selgitab, et tal on antud autoga vähene sõidukogemus ning 375kW sõiduk on suur hüpe sellest, millega ta eelnevalt sõitnud on. Ta ülehindas sõiduoskusi ning auto käitus tol momendil ootamatult. Ta on olukorda võtnud suure õppetunnina, see oli traumeeriv ning tekkisid vaimsed probleemid. Ta on väga õnnelik, et kaassõitja ei saanud vigastada ja tekkis vaid finantsiline kahju. Mike Mägi leiab, et ei pannud tegu toime tahtlikult – ta kaotas auto üle kontrolli ja üritas seda tagasi saada. Käesolevaks hetkeks ei ole temale kahjunõuet seoses betoonseina või lambiga esitatud, kuid on avatud seda maksma. Auto parandusele läks kümneid tuhandeid eurosid. Mike Mägi ettevõte tegeleb korterite renoveerimisega, mistõttu on tal autot ning juhtimisõigust vaja, et käia klientidega kohtumas nii Tallinnas kui ka Tallinnast väljas. Vastuseks kohtuvälise menetleja esindaja küsimusele selgitas Mike Mägi, et ei oska öelda, miks oli selles kohas gaasi vaja anda. Tal on üks kehtiv karistus kiiruse ületamise eest. Juhistaaž on 3-4 aastat. Vastuseks kohtu küsimustele selgitab, et ta on sõiduki kasutaja. Sõiduk oli tema kasutuses loetud päevad, kuid hinnanguliselt oli sellega 7 tundi sõitnud. Sõiduki tehnilistest aspektidest 6 4-25-3787 ta nii palju ei teadnud, kuid teadis, et see on võimsam kui keskmine. Meeldis sõiduki välimus, hääl, kuid sõiduki aspektidesse nagu mootori võimsus ei süvenenud. Autol oli kaskokindlustus, kuid kulu ei hüvitatud, sest leiti, et tegevus oli tahtlik. Remont läks maksma 30 000 euro kanti, mida maksis kinni firma alt ning enda säästudest. Mõned tunnid hiljem jõudis kohale, mis juhtus – pani ohtu inimeste elud, mis kõrvalistujaga oleks juhtunud ning millised on parandamiskulud. Ei oska öelda, kas kontrollis, mis režiimis sõiduk oli. Teadis, et mingid nupud teevad sõiduki valjemaks ja see on peamine – roolil oli 2 punast nuppu. Tähelepanu sellele ei pööranud, millised veosüsteemid sõidukil olid. Kokkuvõttes oli see Mike Mägi jaoks auto, millega sõita punktist A punkti B.
13. Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis, on võimalik tulla ühesele järeldusele, et 31.08.2025 kella 14.52 ajal Vabaduse väljak 5, Tallinn juures juhtis menetlusalune isik Mike Mägi mootorsõidukit BMW M4 Competition M XDRIVE, andis kurvis parempööret tehes gaasi, kaotas juhitavuse ning sõitis selle tagajärjel vastu betoonrajatist. Menetlusalune isik on eeltoodut ise tunnistanud ja selles puudub vaidlus.
14. Väärteotoimiku materjalide kohaselt on mootorsõiduki BMW M4 Competition M xDRIVE omanikuks Holm Bank AS. Arvestades menetlusaluse isiku poolt kohtus antud ütluseid sõiduki parandamisele kulunud summa kohta ning fotodelt nähtuvaid sõidukile tekitatud kahjustusi, samuti purunenud betoonrajatist ning rajatise küljes juhtmetel rippuvat lampi, on üheselt tuvastatud varalise kahju tekkimine nii sõiduki omanikule kui ka Tallinna linnale. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega

§ 2p 32 mõttes.

25.

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule varalise kahju tekitamisega. Väärteo protokolli ning vaidlustatud otsuse kohaselt rikkus Mike Mägi

§-s 16 lg 1 nõuet. 26. Kaitsja seisukoha järgi on kohtupraktikas varasemalt leitud, et

§ 16

lg 1 on abistava iseloomuga norm, milles ei sisaldu konkreetset käitumise juhist ning see ei kirjelda konkreetset rikkumist, olles abivahend teiste normide tõlgendamisel. Seega ei ole

§ 16

lg 1 rikkumise sedastamine piisavalt konkreetne, et ainult sellele viidates saaks sisustada rikutud õigusnormi. Kohus kaitsja sellise käsitlusega ei nõustu. 27. Nimelt on Riigikohtu kriminaalkolleegium 03.03.2016 kohtuotsuses asjas nr 3-1-1-12-16 leidnud, et

§ 14

lg-s 2 ja

§ 16

lg-s 1 sisalduv nõue ohtliku ja teisi liiklejaid kahjustava käitumise vältimiseks on piisavalt konkreetne, et teha arusaadavaks süüdistusaktis sisalduv karistusõiguslik etteheide ning tagada süüdistatava kaitseõigus. Seda seisukohta on Riigikohtu kriminaalkolleegium 03.12.2025 lahendis n 4-25-631 korranud märkides, et menetlusaluse isiku vastutust

§ 242

lg 1 järgi ei välista ka asjaolu, et talle tehtud etteheide sisaldas viidet üksnes n-ö üldistele liikleja kohustustele (

§ 16lg 1).

Kuigi viimati mainitud Riigikohtu lahendiks oli menetlusalusele isikule etteheidetav

§ 242

lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu, siis leiab kohus, et ka Mike Mägile etteheidetava

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo puhul tuleb lähtuda Riigikohtu seisukohast, et

§ 16lg 1 sisalduv käitumisnõue on küllaldane ja piisavalt konkreetne.

Seega on kohtu hinnangul menetlusalune isik rikkunud

7 4-25-3787 § 16 lg 1 kohustust. Juhul, kui kaebuse esitaja oleks eelviidatud kohustust järginud, oleks liiklusõnnetuse tekkimine olnud välditav.

1. Kohus leiab, et Mike Mägi põhjustas liiklusõnnetuse vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 alusel paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Nii on turvakaamera salvestistelt nähtav, kuidas menetlusalune isik esmalt enne ristmikku aeglustab, kuid siis kiirendab parempöörde tegemise ajal ning kaotab seejärel koheselt sõiduki juhitavuse. Ka kaitsja möönis kohtuistungil, et gaasi vajutati pöörde ajal. Kohtu hinnangul on igale inimesele, kes on autokooli läbinud ja omandanud juhtimisõiguse selge, et kurvis olles ja samal ajal sõidukit kiirendades võib see hõlpsasti sattuda külglibisemisse isegi suviste teeolude puhul, kui teekate on kuiv. Seda enam, et Mike Mägile oli teada, et tema kasutuses on keskmiselt võimsama, kui mitte öelda, et väga võimsa (375kW) mootoriga sõiduauto. Kohtuistungil selgitas Mike Mägi, et tema jaoks oli tegemist autoga, millega sõita punktis A punkt B ning et sõiduki tehnilistest aspektidest nii palju ei teadnud, kuid teadis, et tegemist oli keskmiselt võimsama sõidukiga. Samuti oli talle teada, et roolil oli kaks punast nuppu, mis tegid sõiduki valjemaks. Samas ei osanud ta öelda, kas kontrollis, mis režiimis sõiduk oli.
2. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et niivõrd võimsa ja keskmiselt kallima auto kasutajana ei tundnud Mike Mägi huvi selle vastu, millised on sõiduki funktsioonid, mis puudutavad sõidudünaamikat, sh sätted esi- ja tagaveo kohta, mida on antud sõiduki puhul võimalik valida ja muuta. Kohus märgib, et ka mootorsõiduki kindlustusettevõtte keeldus mootorsõiduki parandamisele kulunud rahasumma hüvitamisest, sest leidis, et Mike Mägi on käitunud tahtlikult kahjustuste tekitamisel. Arvestades sõiduki märkimisväärselt suuremat liikumiskiirust võrreldes videosalvestiselt nähtavate teiste sõidukitega, kurvis kiiruse lisamist ning Mike Mägi teadlikkust sõiduki võimusest, pidi ta võimalikuks pidama, et tema käitumise tagajärjel, s.o gaasi vajutamisel kurvis, võib sõiduk sattuda külglibisemisse ning seeläbi ohustada nii inimesi kui ka vara.
3. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ühtlasi on Mike Mägi süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul pole alust kahelda tema süüdivuses.
4. Kohtu hinnangul ei hoidunud Mike Mägi ilmselgelt sõidukit juhtides kõigest, mis võiks kahjustada vara, rikkudes sellega

§ 16lg-s 1 sätestatud kohustust.

Kokkuvõtlikult on kohtuväline menetleja Mike Mägi poolt toimepandu õigesti kvalifitseerinud

§ 223

lg 1 järgi ehk mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, millega tekitati teistele isikutele varalist kahju. Kuivõrd alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 või § 30 lg 1 alusel ei esine, tuleb Mike Mägile mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus. Karistus 32.

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Ühe trahvühiku suurus vastavalt KarS §-le 47 lg 1 on 8 eurot. Seega võib maksimaalne mõistetav rahatrahv olla 2400 eurot.

§ 223

lg 2 alusel võib nimetatud süüteo eest kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. 8 4-25-3787

1. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
2. Kohtuväline menetleja on karistanud Mike Mägi

§ 223

lg 1 eest rahatrahviga 175 trahviühikut, s.o 1400 eurot ja

§ 223lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks.

Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et Mike Mägi puhul ei esine kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja 58 mõttes. Kohus nõustub sellega. Mike Mägi on kohtuistungil avaldanud, et sündmus on teda vaimselt mõjutanud, ta on olukorda võtnud suure õppetunnina ning on õnnelik, et tekkis vaid finantsiline kahju ja et kaassõitja ei saanud vigastada. Tagasi mõeldes oli see väga ebameeldiv ning toob halbu emotsioone üles. Ta mõistab, et seadis inimeste elud ohtu ning tegi kahju Tallinna linnale. Sellegipoolest ei esine avaldatus kohtu hinnangul puhtsüdamlikku kahetsust kui karistust kergendavat asjaolu, mis väljendub kohtu hinnangul eelkõige selles, et ka kohtuistungil üritas Mike Mägi oma süüd pisendada teadmatusega sõiduki võimekusest ja funktsioonidest. Ka teisi kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes antud juhul ei esine. 34. Lisaks karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele peab kohus hindama ka teisi Mike Mägi süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Nii on karistusandmetest nähtuvalt Mike Mägi Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 27.05.2025 otsusega asjas nr 26302500207 (jõustus 12.06.2025) karistatud

§ 227lg 2 järgi rahatrahviga 59 trahviühikut ehk 472 eurot.

Süüteo toimepanemise kuupäevaks on märgitud 27.05.

1. Seega süüdistatakse Mike Mägi vaid umbes kolm kuud pärast seda, kui ta ületas mootorsõidukijuhina suurimat sõidukiirust 21-40 kilomeetrit tunnis, uue väärteo toimepanemises. Seega eripreventiivsetel kaalutlustel ei saa karistus olla alla sanktsiooni keskmise määra, arvestades et Mike Mägi on oma korduvate õigusrikkumistega üles näidanud hoolimatust ühiskonnas ning liikluses kehtivate reeglite suhtes.
2. Teine oluline süü suurust mõjutav asjaolu on see, et Mike Mägi pani väärteo toime pühapäeval kell 14.52 Tallinna kesklinnas Vabaduse väljak 5 juures. Videosalvestiselt nähtuvalt oli liiklus aktiivne ning on ka eluliselt usutav, et antud piirkonnas võib liikuda nimetatud ajal rohkem inimesi. Videosalvestiselt nähtuvalt liikles mitmeid inimesi Vabaduse väljaku kõrval kõnniteel. Lisaks seisis inimesi Vabaduse väljaku tn ääres olevas bussipeatuses, mille suunas sõiduk külglibisemise ajal hoogsalt liikus. Kohtu hinnangul põhjustas kõige märkimisväärsema ohu Mike Mägi nii endale kui ka kaasreisijale, kuid see oht oli olemas ka teiste liiklejate suhtes. Mootorsõiduk on liikluses suurema ohu allikas, mistõttu on sõiduki juhtimine allutatud kindlatele reeglitele. Juhtimisõiguse saamiseks peab isik vastama liiklusseaduses sätestatud mootorsõidukijuhile esitatavatele nõuetele ning juhtimisõiguse säilitamiseks täitma sõidukijuhi kohustusi. Üheks selliseks kohustuseks on

§ 16

lg-s nimetatu, et sõidukijuht peab arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib mh ohustada või kahjustada inimesi või vara. Hoolimatu suhtumine sellistesse kohustustesse võib viia traagiliste tagajärgedeni. Mike Mägi kui suurema ohu allika valdaja süüd ei vähenda kuidagi asjaolu, et ta ülehindas oma sõiduoskust, sõiduk käitus ootamatult tundlikult või et tal oli antud sõiduki juhtimise kogemus lühiajaline, vaid pigem vastupidi. Mootorsõiduki juht peab enne sõitu olema teadlik sõiduki omadustest ja 9 4-25-3787 funktsioonidest ning veenduma, et ta suudab sõidukit ohutult juhtida. Ka kaitsja ei vaielnud kaebuses vastu põhimõttele, et juht, kes muudab sõiduki režiimi, peab arvestama oma sõidukikogemuse ja oskuste tasemega ning rakendama vastavat hoolsust. Samuti on kaitsja hinnangul mõistetav, et teadliku režiimivahetusel tuleb vältida liialt järsku gaasipedaali vajutamist, et mitte kaotada juhitavust. Seega oli Mike Mägi, kui sõiduki juhi kohustus olla veendunud sõiduki omadustest, funktsioonides ning võimekusest ja ta oli kohustatud valima sõidukiga liiklemiseks sobiva sõiduviisi ja – kiiruse vastavalt ka oma sõidukogemusele. Neid nõudeid Mike Mägi ei järginud. Kokkuvõttes oli teoga põhjustatud oht nii Mike Mägile endale kui ka tema kaasreisijale, samuti oli olemas potentsiaalne oht kaasliiklejatele ning see omakorda suurendab Mike Mägi süü suurust.

1. Süü suurust hinnates arvestab kohus ka sellega, et nii Tallinna linnale kui ka Holm Pank AS-le on Mike Mägi käitumise tagajärjel tekitatud kahju. Kuigi kohtuistungil kõlanud selgituste kohaselt ei ole Tallinna linna poolt Mike Mägi suhtes kahju hüvitamise nõuet esitatud, ei tee see olematuks seda, et kahju sellegipoolest tekitati. Lisaks sellele otsustatakse VTMS § 7 kohaselt väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine tsiviilseadustes sätestatud alusel ja korras. Seega ei ole välistatud, et kahju hüvitamise nõue esitatakse Mike Mägile hiljem.
2. Kaitsja hinnangul puuduvad andmed selle kohta, et kahju, mis sündmuse tagajärjel tekkis betoonpiirdele või avalikele vahenditele, oleks suur. Sõiduki lõhkumise puhul on tegemist sellise kahjuga, mis ei peaks põhistama suurt või ranget karistust, sest see on liisinguvõtja ja liisinguandja omavahelise suhte küsimus.
3. Kohus märgib, et vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-le 5 peab varalise kahjuga seotud väärteoasjas koostatav väärteoprotokoll sisaldama ka teavet põhjustatud kahju kohta (RKKK 05.04.2013, 3-1-1-32-13, p 7). Väärteoprotokollis tuleb näidata, milles kõnealune kahju seisnes. See ei tähenda kahju rahalise suuruse kindlaksmääramist, reegeljuhtumil piisab tekkinud kahjustuste äranäitamisest (RKKK 10.12.2004, 3-1-1-117-04, p 7). Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik sõiduki meelelahutuslikel eesmärkidel tahtlikult külglibisemisse, mille tõttu kaotas sõiduki üle kontrolli ning kaldus teelt välja vastu betoonrajatist, millega tekitas varalise kahju Tallinna linnale ja Holm Bank AS-le. See on fikseeritud vaatlusprotokollis ning on fotografeeritud. Seega on teisele isikule tekitatud kahjule väärteoprotokollis ja selle lisaks olevates materjalides selgelt viidatud. Seejuures ei pea

§ 223

lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu realiseerimiseks tekitatud kahju olema suur, piisab sellest, et varaline kahju on tekitatud. Arvestades sõidukile tekitatud kahju, selle parandamisele kulunud summat ning ka betoonääre purustusi võib öelda, et kahju on tekitatud kahele eraldisesivale isikule sellisel määral, mis suurendab Mike Mägi süü suurust.

1. Menetlusalune isik taotleb alternatiivselt karistuse kergendamist selliselt, et lisakaristus jääks kohaldamata ning vähendataks temale mõistetud rahatrahvi. Olukorras, kus isikule on määratud keskmisest suurem rahatrahv, ei ole põhjendatud ega õige võtta temalt juhtimisõigus.
2. Kohus sellega ei nõustu. Kohtu hinnangul ei oleks vaid põhikaristuse kohaldamine Mike Mägi puhul piisav, et mõjutada teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Seda just 10 4-25-3787 sellepärast, et ta pani kolme kuu jooksul toime kaks liiklusalast rikkumist. Kuigi käesolevalt ei ole Mike Mägile kiiruse ületamist ette heidetud, siis iseloomustab Mike Mägi käitumist ka tema poolt patrullpolitseinikele öeldu, mis nähtub vormikaamera salvestisel, et tema poolt juhitud sõiduki kiirus oli umbes 60-70km/h. Ka linnakaamerate salvestustelt nähtub, et Mike Mägi poolt juhitaval sõidukil on teiste autodega võrreldes suurem sõidukiirus. Kohus märgib, et antud kohas oli maksimaalne lubatud sõidukiirus 30 km/h. Arvestades, et kiiruse ületamise eest oli Mike Mägi ka hiljuti enne käesolevat tegu karistatud, ei pea kohus otstarbekaks lisakaristuse kohaldamisest loobumist. Täiendavalt märgib kohus, et KarS § 48 1 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et Mike Mägil oleks liikumispuue, mistõttu on tema suhtes võimalik karistusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.
3. Kohus peab oluliseks ka märkida, et põhjendatud ei ole ka rahatrahvi vähendamine. Üksnes asjaolu, et Mike Mägi on pidanud kandma varalist vastustust sõiduki remontimise eest, ei saa mõjutada kuidagi määratavat karistust liiklusnõuete rikkumise eest, mis sellise lisakahju menetlusalusele isikule endale täiendavalt kaasa tõi. Seda enam, et Mike Mägi enda sõnade kohaselt tasus osaliselt remondi eest tema ettevõte ehk juriidiline isik. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul ka rahatrahv 175 trahviühiku ulatuses ehk 1400 eurot ebaproportsionaalne, mis käiks menetlusalusele isikule üle jõu. Arvestades, et maksimaalne rahatrahv nimetatud süüteo toimepanemise eest on 2400 eurot, siis jääb Mike Mägile määratud rahatrahv sanktsiooni keskmise määra lähedale, mis vastab kohtu hinnangul tema süü suurusele.
4. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus, et normi kehtivust ja järgimise vajadust näitab teistele ühiskonnaliikmetele juba see, kui isiku toimepandud tegu avastatakse, menetletakse ning teda teo toimepanemise eest ka vastavalt süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt mõjutab liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju, karistamine ka kõiki teisi juhte olema liikluses kohusetundlikumad ja hoolikamad. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud karistus proportsionaalne toimepandud teoga. Karistuse kergendamiseks alus puudub. Seega jätab kohus muutmata Politsei- ja Piirivalveameti otsuse Mike Mägi karistamises

§ 223

lg 1 järgi 175 trahviühiku ulatuses ehk 1400 eurot suuruse rahatrahviga ning

§ 223

lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks.

1. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.
2. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Mike Mägi 07.10.2025 esitanud kohtuvälisele menetlejale taotluse lükata rahatrahvi täitmisele pööramine edasi seoses raske majandusliku olukorraga. Sellega seoses on Mike Mägi rahatrahvi täitmisele pööramine edasi lükatud alates 20.11.2025 kuni 20.10.
3. Kuivõrd kohus jätab Mike Mägi kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi 03.10.2025 otsuse väärteoasjas nr 2301,25,000578 muutmata, tuleb 11 4-25-3787 määratud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja poolt määratud tähtaja jooksul ja tingimustel hiljemalt 20.10.
4. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 12