KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. detsembril 2025, Tallinnas Väärteoasja number 4-25-3590 (2317,24,007772) Kohtunik Andra Sild Kohtuistungi sekretär

) § 132 p-st 1, §-dest 133–134, § 135 lg-st 2 maakohus otsustas:

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 26.09.2025 otsus väärteoasjas 2317,24,007772 muutmata ning Mihhail Stavrovitši kaebus rahuldamata.
2. Mihhail Stavrovitšile KarS § 266 lg 1 alusel määratud rahatrahv summas 180 eurot, s.o 45 trahviühikut, tuleb 45 päeva jooksul tasuda kohtuvälise menetleja otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri
3. 1 3.

§ 204

lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks (s.o arvates 17.12.2025), saadab vastavalt

§-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus, s.o kohtuväline menetleja, 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

1. Kohtuotsuse lõpposa teha teatavaks menetlusosalistele. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsus on kuulutatud lõpposana. Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteatise saamisel on põhistusi sisaldav tervikotsus kättesaadav Harju Maakohtus
2. veebruaril
3. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Vastavalt 27.08.2025 koostatud väärteoprotokollile väärteoasjas nr 2317,24,007772 (tl 2) tungis Mihhail Stavrovitš 31.08.2024 kell 03:27 valdaja tahte vastaselt ja ebaseaduslikult öisel ajal läbi töökoja värava aadressil: Paldiski mnt 100a, Haabersti linnaosa, Tallinn, Harju maakond, asuvasse Audi Tallinna esinduse hoonesse ja auto müügisalongi siseruumidesse, käies läbi kõik kabinetid, kontrollides selle käigus lauasahtlite sisu. Sellise käitumisega pani Mihhail Stavrovitš toime karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
5. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi uurija Heleri Haiba 26.09.2025 otsusega (tl 1) karistati M. Stavrovitšit KarS § 266 lg 1 alusel rahatrahviga 45 trahviühikut ehk 180 eurot.
6. M. Stavrovitš esitas 02.10.2025 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, mille kohaselt eitab ta süüteo toimepanemist. Esitatud kaebuses leidis M. Stavrovitš, et tal puudus teadmine selle kohta, et Audi Tallinna esindus öösiti ei tööta. Arvas, et remondimees on kohal ja otsis teda, kuna vajas tehnilist abi. Kaebuse esitaja leidis, et ta ei tunginud ega murdnud Audi salongi sisse, kuna uks oli lahti. Seega ei ole ta rikkumist toime pannud, mistõttu palub M. Stavrovitš väärteoasjas koostatud otsuse tühistamist.
7. 17.12.2025 toimunud kohtuistungil jäi M. Stavrovitš tema poolt esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et Audi esindusse sisenes ta öisel ajal põhjusega leida töötaja, kes aitaks teda tema abikaasa jalgratta parandamisega, laenaks kasvõi mingit tööriista. Kaebuse esitaja sõnade kohaselt sisenes ta hoonesse töökoja uksest, mis oli lukustamata, kuid suletud asendis. Ukse peal sisenemist keelavat märget ei olnud. Enne hoonesse sisenemist ta koputas uksele ja hüüdis, lootes et keegi talle vastaks. Kuivõrd ta ühtegi töölist ja tööriista ei leidnud, läks ta uurima, kas tööruumides laudade peal võib leiduda kellegi kontakte. Samuti püüdis ta leida kontakte lauasahtlitest, mis aga olid lukustatud. Kohtuvaidluste käigus taotles kaebuse esitaja otsuse tühistamist. Alternatiivselt palus ta rahatrahvi vähendamist.
8. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta väärteoasjas koostatud otsus muutmata, leides et väärtegu on kvalifitseeritud õigesti ning karistus vastab seadusele, pigem on väiksemapoolne. Kohtuvälise menetleja esindaja sõnul puudub kaebuse esitaja selgitustes eluline usutavus, miks ta sisenes öösel pool neli Audi esindusse. Lisaks leiab kohtuvälise menetleja esindaja, et KarS § 2 266 lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu ei näe ette eeldust, et sissetungimisel peaks olema uks ilmtingimata lukustatud. Piisab, kui ala, millesse on valdaja tahte vastaselt sisenetud, oleks selgelt piiratud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 6.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§ 2

järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi.

1. Menetlusalusele isikule oli väärteomenetluses etteheidetud KarS § 266 lg-s 1 sätestatud süüteo toimepanemist. KarS § 266 lg 1 näeb ette vastutuse valdaja tahte vastaselt hoonesse, ruumi, sõidukisse või piirdega alale ebaseadusliku tungimise või valdaja poolt esitatud sealt lahkumise nõude ebaseadusliku täitmata jätmise eest. Seadus sätestab kaks süüteo koosseisu objektiivsete tunnuste alternatiivi: 1) valdaja tahte vastaselt ebaseadusliku sissetungimise või 2) valdaja lahkumisnõude ebaseadusliku täitmata jätmise. Nii väärteoprotokollis kui selle alusel koostatud otsuses, on teokirjeldused üheselt arusaadavad ja omavahel kattuvad. Nende sisu hinnates on üheselt võimalik aru saada, et ette heidetakse just ebaseaduslikku sissetungi, so esimest KarS § 266 lg 1 teoalternatiivi.
2. Vaatamata sellele, et kaebuse esitaja leidis, et ta ei ole toime pannud õigusrikkumist, sest Audi Tallinna esinduse uks ei olnud lukustatud, vaid üksnes suletud, on kohtu hinnangul M. Stavrovitši poolt KarS § 266 lg-s 1 sätestatud väärteo toimepanemine täielikult tõendamist leidnud ning seda kinnitavad kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid.
3. Kohtu hinnangul on väärteoasjas kogutud materjalidega leidnud tõendamist, et 31.08.2024 kella 03:27 paiku sisenes M. Stavrovitš Tallinnas, Paldiski mnt 100A paiknevasse Audi Tallinna esinduse hoonesse, samuti müügisalongi siseruumidesse, avades muuhulgas ka lauasahtleid. Audi esindusse sisenemise fakti kinnitab väärteomaterjalide hulgas olev videosalvestis, millelt on näha, kuidas kaebuse esitaja liigub öisel ajal aiaga piiritletud alal ning suletud autoesinduses, otsides läbi esinduses olevaid lauasahtleid. Kuvatõmmiste, mis on leitavad andmekandjalt kui ka väärteotoimiku materjalidest (fotod tl 8-10), põhjal saab järeldada, et isik, kes on sisenenud Audi Tallinna esindusse, on kaebuse esitaja M. Stavrovitš. Videofailidest „Audi 1A_202“ lõpuga „415.avi“ ning „Audi 7A_202“ lõpuga „341.avi“ on näha, kuidas tumedates riietes isik, kelleks on M. Stavrovitš, liigub aiaga piiratud alal. Videofailist pealkirjaga „Audi A7_202“ lõpuga „800.avi“ nähtub, kuidas kaebuse esitaja viibib pikemat aega talle mittekuuluvas sõidukis, liikudes salvestise ajahetkel 04:49 töökoja ukseni, millest ta viimaks siseneb Videofailid pealkirjaga „AUDI Tallinn_ch2“ lõpuga „229.avi“ ning „AUDI Tallinn_ch5“ lõpuga „351.avi“ kinnitavad, et alates kella 03:31 kuni 03:33 liigub M. Stavrovitš ringi müügiesinduse siseruumides, otsides läbi Audi müügiesinduses olevaid lauasahtleid. Videofailidelt pealkirjaga „AUDI Tallinn_ch4“ lõpuga „057.avi“ ning „AUDI Tallinn_ch6“ lõpuga „054.avi“ on nähtav, kuidas kaebuse esitaja liigub töökoja siseruumis.
4. Seega ei ole antud juhul vaidlust asjaolus, et M. Stavrovitš viibis väärteoprotokollis märgitud ajavahemikul Audi Tallinna esinduses, vaid selles, kas tal oli sinna sisenemiseks õigus ehk kas tema teos esineb õigusrikkumist. Kaebaja on seisukohal, et kuna uks oli lukust lahti ja ta vajas abi oma elukaaslase jalgratta parandamisel, ei pannud ta Audi esindusse sisenedes toime õigusrikkumist. Kohus kaebaja seisukohta ei jaga ja märgib, et kuigi traditsiooniliselt peetakse valdaja tahte vastaseks sissetungimist, so sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud õiguspäraseks sisenemiseks 3 (nt füüsilise takistuse kõrvaldamise, pettuse vms teel), kuid KarS § 266 tähenduses loetakse valdaja tahte vastaseks sisenemine ka sel juhul, kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud, nt sisenemise hetkel pole teda kohalgi (RKKK 3-1-1-104-05). On ilmne, et öösel 03.30 paiku ei tööta üldjuhul ükski autoesindus ja isegi juhul kui mõni uks oli jäänud kogemata lukust lahti (antud juhul töökoja uks), ei saa kaebaja eeldada, et tal on olemas valdaja luba sinna sisenemiseks.
5. Tõenditest ning kaebuse esitaja ütlustest ei nähtu, et M. Stavrovitšil oleks olnud õigustatud isiku eelnev luba siseneda öisel ajal hoonesse – seda tegi ta omaalgatuslikult, koputades tema väitel uksele ning hüüdes eesmärgiga leida kedagi enda lähedusest. Et sellekohane luba M. Stavrovitšil puudus, tuleneb ka Reval Auto Esindused OÜ juhatuse liikme X poolt politseile esitatud süüteoteatest (tl 11-13).
6. Kohus ei jaga kaebuse esitaja seisukohta, et M. Stavrovitši sisenemine müügiesindusse töökoja kaudu öisel ajal, kui müügiesindus oli juba suletud, oleks lubatav seetõttu, et töökojal puudus tema hinnangul vastav aed, mis sisenemist keelaks ning et uks oli lukustamata. Kohus leiab, et tõkkepuu ja jalgvärava olemasolu enne töökoja ust on juba piisav asjaolu, miks inimene, kes parasjagu antud asutuses ei tööta, peaks aru saama, et tema sisenemine sellesse kohta ilma loata on keelatud. Eelmise kahe puhul on tegemist füüsiliste takistustega, mis on loodud hoidmaks ära mitteõigustatud isikute sissetungimist. Isegi kui antud kohas oleks tõkkepuu või jalgvärav puudunud, oleks siiski tegemist piiratud alaga psüühilis-sotsiaalse barjääri näol – igale keskmisele inimesele peaks olema arusaadav, et klientide sisenemine müügiesindusse toimub eesuksest ehk avalikult poolelt, mitte kohast, mis on mõeldud vaid töötajatele. Seetõttu leiab kohus, et kaebuse esitaja väide on asjakohatu ning seda ka osas, kus isik väitis, et sisenemine töökoja uksest talle kui kliendile oli lubatav, kuna uksel puudus silt selle kohta, mis keelaks klientidel sisenemist. Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et täidetud on KarS § 266 lg 1 objektiivne koosseis. 13.Subjektiivsest küljest on M. Stavrovitš väärteo toime pannud vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja ta tahab või vähemalt möönab seda. M. Stavrovitš sisenes hoonesse ja siseruumidesse öisel ajal kohast, mis ei olnud klientidele ettenähtud, eesmärgiga otsida läbi kabinettides olevad lauasahtlid, teades, et tal ilmselgelt puudub selle jaoks õigustatud isikute luba. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja esindaja seisukohaga, et puudub eluline usutavus selles, et kaebuse esitaja soovis müügiesindusse siseneda sooviga parandada tema abikaasa jalgratast ning seda öisel ajal. Iga keskmine inimene on teadlik, et öösel kella poole nelja paiku tavapäraselt on enamus asutused suletud. Kaebuse esitaja oleks pidanud eelnevalt kindlaks tegema, kas nimetatud asutus pakub ööpäevaringset teenust või mitte. Samuti kahtleb kohus elulises usutavuses ka osas, et kaebuse esitaja pöördus Audi esindusse sooviga parandada tema abikaasa jalgratast. Nõustudes kohtuvälise menetleja esindajaga, oleks tõenäolisem olukord, kus inimene sooviks auto müügiesinduses öisel ajal parandada kiireloomuliselt temale kuuluvat mootorsõidukit, mitte jalgratast. Tulenevalt eeltoodust on täidetud ka subjektiivne koosseis.
7. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole toimepandud väärteos tuvastatud. M. Stavrovitš on süüvõimeline ning KarS § 2 ptk
8. jaos sätestatud süüd välistavad asjaolud puuduvad.
9. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4
10. Väärteootsuse kohaselt puuduvad M.Stavrovitši käitumises vastutust kergendavad ja raskendavad asjaolud, kuigi M. Stavrovitš on temale koostatud väärteoprotokolli allkirjastamisel väljendanud ka omakäeliselt kahetsust (tl 2-3). Seega kohus märgib, et kaebaja käitumises esineb vastutust kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus. Tema süü hindab kohus keskmiseks.
11. M.Stavrovitš omab Politsei- ja Piirivalveameti teatise (tl 15-16) kohaselt kolme kehtivat väärteokaristust. Lisaks on teda on kolmel korral karistatud ka kriminaalkorras, viimati 11.02.2025 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 7,8,9 ja § 215 lg 2 p 1 alusel. Karistuseks määrati talle vangistus 3 aastat 8 kuud 11 päeva. Seega on M. Stavrovitši näol tegemist isikuga, kes on toime pannud varasemalt nii sissetungimisega varguseid kui ka mootorsõiduki ärandamise.
12. KarS § 266 lg-s 1 kirjeldatud väärteo toimepanemise eest on seadusandja karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Väärteomenetleja määras M. Stavrovitšile KarS § 266 lg 1 järgi karistuseks rahatrahvi 45 trahviühikut ehk 180 eurot, seega tunduvalt allapoole sanktsiooni keskmäära.
13. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse argumentides ei esine asjaolusid, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja niigi leebe otsuse muutmine või tühistamine ning M.Stavrovitši kaebus kui põhjendamatu tuleb jätta rahuldamata. Andra Sild Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) 5