← Eesti

2-25-16244/13

Obsah (5)§ 29§ 30§ 39§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Harju Maakohus Priit Lember Määruse tegemise aeg ja koht 10.03.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-25-16244 Tsiviilasi JULIAS FOOD OÜ pankrotiavaldus Menetlusosalised ja nend

§ 29lg 6).

ASJAOLUD Võlgnik esitas 29.09.2025 kohtule pankrotiavalduse. Kohus võttis esitatud avalduse menetlusse 29.10.

  1. Ajutine pankrotihaldur esitas 23.11.2025 kohtule aruande, mille kohaselt võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohustusi on võlgnikul 11 452,05 eurot; vara puudub. Kohus määras raugemise vältimiseks ning pankrotiavalduse menetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 4 000 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 09.12.
  2. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Kohus tegi maksejõuetuse teenistusele ettepaneku kaaluda kohtule avalduse esitamist pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Maksejõuetuse teenistus teatas, et ei esita antud asjas ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutise halduri kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on üle 11 000 euro, kuid arvelduskonto jääk on 0 eurot ning muu vara puudub. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varalistest vahenditest ei piisa ka pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Raugemise vältimiseks määras kohus

§ 30

alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud. Maksejõuetuse teenistus ei esitanud ettepanekut pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada

§ 29

lõigete 1 ja 2 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (

§ 29

lg 4) ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (

§ 39lg 1).

Kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta ja esitab avalduse juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus seda tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (

§ 29lg 8).

ÄRS § 23 lg 1 p 1 alusel määrab kohus dokumentide hoidjaks juhatuse liikme V. T.i. Menetluskulud

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 150lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).

Kohus jätab menetluskulud, sh ajutise halduri tasu, võlgniku kanda. Ajutine haldur esitas taotluse tasu määramiseks. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (

§ 23lg 1).

Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (

§ 23lg 2).

Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 2 500 eurot (sisaldab käibemaksu). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (

§ 23

lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13,5 tundi, sh päringute koostamine krediidiasutustele 2 h; muude registrite analüüs 2,5 h; päringu koostamine juhatuse liikmele 2 h; saadud vastuste analüüs 2 h; ajutise halduri aruande koostamine 5 h. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, ajutise halduri kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu 150 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Haldur on tasu ümardanud allapoole kuni 2 500 euroni. Kohus rahuldab taotluse ja määrab ajutise halduri tasuks 2 500 eurot (koos käibemaksuga). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (

§ 23lg 6).

Kohus mõistab ajutise halduri tasu välja võlgniku osanikult. Kui osaühingu puhul, mis on asutatud sissemakseid tegemata, lõpetab kohus käesoleva paragrahvi kohaselt menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning kohus on jätnud ajutise halduri tasu ja kulutused pankrotivõlgniku kanda, on ajutisel halduril õigus nõuda osaühingu osanikult, kes ei ole täitnud sissemakse tegemise kohustust, tegemata sissemakse ulatuses tasu ja kulutuste hüvitamist, kui ajutisel halduril ei õnnestu oma nõuet rahuldada võlgniku muu vara arvelt (

§ 29lg 9).

Julias Food OÜ on äriregistri andmetel asutatud osakapitaliga 2 500 eurot, kuid reaalset osakapitali sissemakset tegemata. Osaühingu ainus osanik on V. T.. Seega tuleb ajutise halduri tasu välja mõista V. T.ilt. /allkirjastatud digitaalselt/ Priit Lember Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.