KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Janar Jäätma Määruse tegemise aeg ja koht 12.03.2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-296 Haldusasi O.R-i kaebus Tallinna puudutava tegevuse peale Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10.02.2026 määrus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja O.R Menetluse alus ringkonnakohtus O.R-i määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus linna toimetulekutotust Vastustaja Tallinna linn RESOLUTSIOON
- Võtta O.R-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.02.2026 määruse peale menetlusse.
- Jätta O.R-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 10.02.2026 määruse muutmata.
- Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga EDASIKAEBAMISE KORD Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1 ja § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- O.R (kaebaja) esitas Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale taotluse
- a jaanuarikuu eest toimetulekutoetuse saamiseks.
- Nõmme Linnaosa Valitsus määras 21.01.2026 otsusega kaebajale toimetulekutoetuse 169,08 eurot. 3-26-296
- Kaebaja esitas halduskohtule kaebuse, milles soovib tuvastada Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna väite, et XXX ei ole elatav, õigusvastasuse. Samuti on kaebaja soovinud kaebuses linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kohustamist kaebajaga suhtlema, et aru saada kaebaja elulistest vajadusest, sh võimalustest elementaarseks elamiseks. Kaebusega soovib kaebaja ka linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kohustamist arvestama XXX elektrikulusid toimetulekutoetuse määramisel. Koos kaebusega on kaebaja esitanud esialgse õiguskaitse taotluse, milles soovib Nõmme Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna kohustamist tagama kaebaja elukorraldusvabaduse ning lõpetama kaebaja töötlemise ja huvi tundmise kaebaja tegelike vajaduste kohta. Samuti esitas kaebaja riigi õigusabi taotluse talle esindaja määramiseks ja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.
- Tallinna Halduskohus jättis 10.02.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse, riigi õigusabi ja menetlusabi taotlused rahuldamata. Kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma ja selle tõttu ei tule talle riigi õigusabi anda. Uurimispõhimõtte kohaselt saab kohus vajadusel kaebajat menetluses aidata. Kohus saab omal algatusel tagada asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise. On piisav, kui kaebaja toob välja asja lahendamiseks vajalikud faktilised asjaolud. Kaebaja on olnud võimeline esitama linnale toetuse taotluseid ning linna haldusaktide vaidlustamiseks esitama kohtule kaebuseid, mistõttu ei ole kohtul põhjust eeldada, et kaebaja ei suudaks esitada menetlusdokumente või iseseisvalt menetluses osaleda. Kaebaja võimekust iseseisvalt kohtumenetluses orienteeruda kinnitavad ka tema varasemad kohtumenetlused. Kohtul puudub alus arvata, et kaebaja õigused jääksid ilma professionaalse esindajata kohtumenetluses kaitseta. Kuna kaebus on riigilõivuvaba, siis menetlusabi ei tule anda. Esialgse õiguskaitse taotlus ei kattu kaebuse esemega. Kaebaja soovib kaebusega saavutada seda, et tema elukoha aadressil asuvat eluaset ei peetaks elamiskõlbmatuks ja et vastustaja tunnistaks asjaolu, et kaebaja tegelikult taotluses näidatud aadressil elab. See tagaks kaebaja hinnangul tema
- a jaanuarikuu toimetulekutoetuse taotluse menetlemisel kõnealuse eluaseme elektrikulude arvestamise eluasemekulude hulka. Samuti on kaebaja kaebuses soovinud linna kohustamist kaebajaga suhtlema, et aru saada kaebaja elulistest vajadusest, sh võimalustest elementaarseks elamiseks. Esialgse õiguskaitse korras soovib kaebaja aga Tallinna linna kohustamist tagama kaebaja elukorraldusvabadus ning lõpetama kaebaja töötlemise ja huvi tundmise tema tegelike vajaduste kohta. Ühtlasi puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajale määrati toimetulekutoetus. Kaebajat pole abita jäetud. Kaebaja pole isik, kellele saabuksid pöördumatud tagajärjed, kui kohus esialgset õiguskaitset ei kohalda. Toimetulekutoetuse eesmärgikesi ole hüvitada kõikvõimalikke kulusid, mida inimene kannab. Sotsiaaltoetused on piiratud avalik ressurss, mida tuleb jaotada pigem konservatiivselt hädavajalikel juhtumitel. Kuna kaebaja on avaldanud soovi saada sotsiaaltoetuseid ja esitanud selleks vastavad taotlused, siis tuleb kaebajal arvestada muu hulgas sellega, et kaebaja kohustub linnale esitama tõeseid ja terviklikke andmeid ning linnal on kohustus kaebaja taotluste lahendamisel tema abivajadust terviklikult hinnata. Kohaliku omavalitsuse üksusel on otsustus- ja kaalutlusruum kaebaja 2
(3)3-26-296 toetamiseks sobivaima meetme valikul, lähtudes kaebaja tegelikust abivajadusest. Seega puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda linnalt kaebaja tegelike vajaduste väljaselgitamise lõpetamist olukorras, kus kaebaja on ise linnalt sotsiaaltoetusi taotlenud. Kaebajal tuleb sotsiaalteenuste ja -toetuste saamise soovi korral arvestada tema vajaduste ja elukorralduse vastu huvi tundmisega selleks, et saada terviklik ülevaade tema sotsiaalmajandusliku olukorra kohta ja tagamaks kaebaja vajadustele vastav abi. Kuivõrd kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kaebaja abivajaduse hindamise lõpetamist, siis puudub kaebajal ka esialgse õiguskaitse vajadus. Esmahinnangul ei ole kaebusel kuigi suured väljavaated. Kaebajaga seotud varasemates haldusasjadest nähtuvalt ei ole tõendatud kaebaja elamine taotluses märgitud aadressil (vt nt haldusasi nr 3-25-1383).
- Kaebaja palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses toodud seisukohtadega selle kohta, miks kaebaja esitatud taotlused tuli jätta rahuldamata. Kohus ei korda neid põhjendusi (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2). Kuna kaebaja pole määruskaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid halduskohtu põhjendustele, siis täiendavaid põhjendusi kohus ei esita.
- Eelneva põhjal jääb kaebaja määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 3
(3)