Obsah (9)

§ 29§ 23§ 1§ 28§ 22§ 108§ 30§ 150§ 65

2-25-19806 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 6. märts 2026. a. Tallinnas Tsiviilasja number 2-25-19806 Tsiviilasi Central Kitchen OÜ (likvideerimisel

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2) Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus Harju Maakohtule on esitatud Central Kitchen OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse ja selle lisade kohaselt on võlgniku majandustegevus lõppenud, kõik lepingud on lõpetatud. Võlgnikul on tasumata kohustusi ca 47 000 eurot, vara on kokku summas 3835 eurot, debitoorsete nõuete laekumine on ebatõenäoline. Ettevõttel ei ole vara, mille arvelt tasuda tekkinud võlgasid. Võlgnik on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik palub kohtul algatada Central Kitchen OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus ja kuulutada välja osaühingu pankrot. 8.12.2025. a. määrusega võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Indrek Lepsoo. Kohtumääruse põhjendused 1. Kohus, tutvunud pankrotiavaldusega, selle lisade ja ajutise halduri aruandega, leiab, et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. 2.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. 3. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 46 990,63 eurot, vara on ca 1200 eurot (so köögiseadmed). Võlgniku tegevus on lõppenud, võlgniku kohustused ületavad vara kordades, seega puudub võlgnikul võimalus võlausaldajate ees kohustusi täita. Võlgniku makseraskused on püsiva iseloomuga ja välja on kujunenud maksejõuetus

§ 1lg 2 ja lg 3 tähenduses.

4.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

1. Ajutise halduri hinnangul muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks hiljemalt
2. aasta suve teisel poolel. Ajutine haldur ei ole tuvastanud senises ajutises pankrotimenetluses võlgniku selget rasket juhtimisviga või kuriteotunnustega tegusid. Ajutise halduri käsutuses oleva informatsiooni kohaselt on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks seega muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

6. Pankrotivara moodustamise aluseks saab

§ 108kohaselt olla vara tagasivõitmine või tagasinõudmine.

Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineks selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. 7.

§ 30

alusel kohustas kohus võlausaldajaid tasuma pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. 8.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. 9. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 13,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 2 025 eurot (lisandub käibemaks 486 eurot). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasunõue on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt ja

§§ 29

lg 9, 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 2 025 eurot (lisandub käibemaks 486 eurot) Indrek Lepsoo kasuks. 10. Võlgnikul ei ole piisavalt vara, mille arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid.

§ 23

lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks).

§ 23

lg 3 ja

§ 65

sätestatu kohaselt on ajutise ja pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 124 ”Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2025 886 eurot, millest 1/5 on 177,2 eurot. Ajutine haldur lähtub tunnitasust summas 150 eurot. Ajutine haldur palub riigi vahenditest välja mõista 1 098,64 eurot (sh käibemaks).

§ 23

lg 6 alusel kohus võib tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. 11. Äriregistri seaduse § 23 lg 8 ja TsÜS § 46 lg 1 alusel tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule K. M.ile. (allkirjastatud digitaalselt)