1-13-6232/209

1-13-6232 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22.10.

1. a Tallinn, Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-13-6232 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova Kohtuasi Tallinna Vangla esitatud materjalid H.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu H.T (ik: XXX; viibib Tallinna Vanglas) Kohtuistungi toimumise aeg, koht 15.10.
2. a Tallinna kohtumaja, avalik kaugkohtuistung RESOLUTSIOON
3. Vabastada H.T karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 19.12.
4. a ning määrata ta selleks tähtajaks Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esinduse juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
5. KarS § 76 lg 5 alusel allutada H.T katseaja lõpuni KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
6. Kohaldada H.T suhtes käitumiskontrolli ajal vastavalt KarS § 75 lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida narkootikumidevastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohase tõendi; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist.
7. H.T-le määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
8. H.T vabastada määruse jõustumisel. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna Rapla esindusele ja H.T-le. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 13.09.
9. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava H.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. H.T tunnistati süüdi Riigikohtu 26.11.
10. a otsusega KarS § 424, § 184 lg 2 p 1,2 ja § 183 lg 2 p 2 - § 26 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 ja § 68 lg 1 alusel karistati teda vangistusega 7 (seitse) aastat 5 (viis) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva. Karistuse kandmise algus oli 20.06.
11. a ja lõpp on 19.12.
12. a. H.T kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning ka vangistuses ei viibi ta esimest korda. Käesolevalt süüdi mõistetud suures ja väikses koguses narko käitlemise ning joobes juhtimise eest. Kuritegude toimepanemise põhjusteks on sõltuvusainete tarvitamine, grupi mõju, impulsiivsus, puudulikud probleemilahendusoskused, kuritegelikud hoiakud, majanduslikud raskused. Ajendiks enamuse kuritegude puhul peamiselt soov saada majanduslikku kasu ning narkoaineid ka enda tarbeks, soov realiseerida oma tahtmist. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“, omandanud puhastusteenindaja elukutse, omandanud põhihariduse ning lõpetanud xxx
13. ja
14. klassi. Alates 2017 on ta osalenud tööhõives koolivaheaegadel, kui õpingutega hõivatud ei olnud. Isik ei ole kõike ITK-s märgitut läbinud, kuna ITK on koostatud vajadusega hõivata kinnipeetavat kogu vangistuse vältel. Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi asuda elama aadressile xxx. Kriminaalhooldaja andmetel on nimetatud aadressil oleva korteri omanik andnud kirjaliku nõusoleku, et isikul on vabanemisel võimalik nimetatud aadressile elama asuda. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vanglale esitanud garantiikirja, mille kohaselt ettevõtte xxx garanteerib isikule töökoha xxx, kuid kriminaalhooldus ei ole korduvate proovimiste peale saanud kontakti ettevõtte juhatuse liikmega, et kinnitada informatsioon üle. Kohtuistungil isik avaldas, et soovib siiski jääda tööle edasi ettevõttesse xxx. Vangla andmetel seisuga 22.08.2019 on isikul vabanemisfondis xxx eurot ning rahalisi nõudeid 6 925,43 euro ulatuses. Vangistuses viibimise ajal on isiku ema poega majanduslikult võimaluste piires toetanud. H.T taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Leelo Känd esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha H.T vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava arvamuse, leiab, et H.T võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik H.T isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 6 aastat ja 4 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava poolt kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda narkootikumide tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks sõltuvusainete tarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam narkootikumide kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab H.T tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas H.T-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Prokurör ei ole enda seisukohta täiendavalt põhjendanud, mille tõttu jääb arusaamatuks, miks täpselt on selline seisukoht üldse kujunenud. Kohus on arvamusel, et käesolev vangistus on täitnud enda eesmärgid ja isiku vabastamine on põhjendatud. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on seadnud endale realistlikud eesmärgid, milleks on keskhariduse omandamine ning tööle asumine. Vangistuses on ta suhtumine ametnikesse viisakas ning ta väljendab motivatsiooni edaspidi seaduskuulekalt hakkama saada. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kinnipeetav viibib käesoleval hetkel avavanglas ning ta on osalenud aktiivselt enda täitmiskava täitmisel. Eelnevast lähtudes ei nõustu kohus vangla ega prokuröri seisukohaga ja leiab, et isik on pikast vanglakaristusest teinud vajalikud järeldused edaspidiseks õiguskuulekaks käitumiseks. Pärast vabanemist on H.T-l olemas ka kindel elukoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka H.T , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele seaduskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/