KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 22. november 2013 Kriminaalasja number 1-12-10643 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas, Paavo Randma Sekretär Liina T

§ 184lg 2-1 p 1 mõttes.

Lisaks sellele pani P.N oma ülalkirjeldatud tegudega toime eriluba nõudva kauba – narkootilise aine – suures koguses, ilma nõutava eriloata ning isikute grupis ebaseadusliku sisse- ja väljaveo üle Hollandi, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti Vabariigi riigipiiri, s.

§ 392lg 2 p 2 mõttes.

1.2 Maakohtus ülekuulatud P.N tunnistas ennast süüdi osaliselt. Kohtuistungil P.N selgitas, et ta oli oktoobris 2011.a toimunud Hollandi reisi ajal nö „turist“. Hiljem leidis P.N, et ta ei olnud kuriteo organisaator, kõik juhised andis D. Elksninš. Süüdistatava sõnade järgi, ta võttis osa ainult narkootilise aine transportimisest. Tunnistaja T.N. , Peremaakler OÜ maakler, andis ütlusi, et tema juurde pöördus 2009 novembris N.F. seoses sellega, et müüa temale kuuluv korter /XXX, Narva/. Ta alustas korteri müümist. A.B. vaatas selle korteri üle, üks kord käis A.B. korterit vaatamas sõbra või tuttavaga. Korteri uueks omanikuks sai A.B. ja ütles, et sõbrad aitasid rahaga, maksis sularahas /80 tuhat krooni/. See ei olnud muidugi tavaline asi. Tunnistaja N.F. andis ütlusi, et ta pöördus maakleri T.N. juurde seoses sellega, et müüa korterit /XXXX, Narva/. A.B. vaatas selle korteri üle P.N-iga . A.B. ei olnud raha, et osta korterit. Vaatamata sellele, korteri uueks omanikuks sai A.B. . Hiljem N.F. sai teada, et korteris /XXX, Narva/ elab P.N. Tunnistaja A.G. andis ütlusi, et tal oli 2010.a alguses Narvas garaaž, GÜ XXX, boks nr. XX. G. alustas garaaži müümist. Garaaži käis vaatamas võib olla Deniss Elksninš. Garaaži ostumüügi vormistamisel notari juures olid ka teised isikud. Tunnistaja V.L. andis ütlusi, et ostis 2010.a alguses garaaži GÜ-s XXX, boks nr. XX, olid säästud ca 40000 krooni, millest 20000 eest ostis garaaži ja siis tahtis osta ca 10000 eest auto, mida ei ole tänase päevani ostnud, garaaži praktiliselt ei kasutanud, käis seal kord poole aasta jooksul, kuid samas olid elektriarved, võtmed unustas Deniss Elksninši elukaaslase autosse juhuslikult. 3 Tunnistaja J.B. andis ütlusi, et müüs Mercedes Benz A170 /reg.nr XXX/ augustis 2011.a Tallinnas P.N-ile (kuna too andis raha), oli 3 isikut (sh Deniss Elksninš ja P.N ), temaga võeti ühendust telefoni teel, autot vaatas üle Deniss Elksninš, kolmas mees (D.M. ) oli kogu aeg eemal, isikud sõitsid ringi hõbedase suure kerega Mercedesega, auto müüs ca 3400 euro eest, raha andis üle P.N , raha oli P.N-i rahakotis, seda mäletab hästi, raha sai tänaval, näitas neile ka aku asukohta, kohapeal vormistati ostu-müügi leping, lepiti kokku, et J.B. ARK-sse ei tule, siis sõideti kolmel autol (J.B. oma autoga, keegi meestest Mercedes Benz A-ga, ja hõbedase Mercedes-iga) Tallinnas ARK suunas, J.B. näitas, kus see on ning sõitis minema. Tunnistaja S.S. andis ütlusi, et tunneb ära Deniss Elksninši ja P.N-i fotolt, need isikud ostsid tema juurest rehvid väiksele Mercedes Benzile ja lasid ära vahetada, isikud ütlesid, et neil on vaja kaugele sõita, auto oli halvas seisukorras, veljed kõverad. P.N vaikis, Deniss Elksninš rääkis, maksis 100 eurot, Deniss Elksninš rääkis Euroopast. Tunnistaja V.M. andis ütlusi, et sügisel 2011.a töötas parklas valvurina, oli tööl 12.10.2011, talle tutvustatud dokument pärineb parkla žurnaalist, selgitas, et P.N-i nimeline isik oli 11.10.2011 auto Mercedes Benz parklasse toonud ja tema vahetuse ajal 12.10.2011.a võttis auto ära. Kohtuistungil avaldati muuhulgas A. Golovanov’i kasutuses olnud sõiduauto läbiotsimise protokoll (kd 1, tl 3-29), mis tõendab narkootilise aine leidmist A.Golovanov’i kasutuses olnud autost. Samuti uuriti maakohtu poolt veel arvukalt mitmesuguseid asitõendite vaatlusprotokolle, fotode järgi äratundmiseks esitamise protokolle, jälitusprotokolle, ekspertiisiakte, Hollandist ja Saksamaa Liitvabariigist saabunud õigusabipalve vastuseid, erinevate pankade ja ettevõtete vastuseid, tõendeid sissetulekute kohta, mis tõendavad asjaolu, et süüdistatava valdusest on leitud ja äravõetud esemeid, mida seostatakse narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemisega. 1.3 Uuritud tõendite alusel jõudis kohus arvamusele, et P.N-i süü on tõendatud. Maakohus ei kahelnud süüdistatavate A. Golovanovi, D. Elksninši, tunnistajate T.N. , A.G. i, S.J. , S.Z., V.M. , N.F. , S.S. i, J.B. i ütluste usaldusväärsuses, sest need on loogilised, järjepidevad, ei ole vastuolulised ja on kooskõlas omavahel ning teiste kriminaalasja materjalidega. Vaatamata sellele, et süüdistatav P.N ei tunnistanud oma süüd, leidis maakohus, et süüdistatava süü kuriteo toimepanemises Kars § 184 lg 2-1 p 1, § 392 lg 2 p 2 järgi on tõendatud kohtus uuritud ja avaldatud kriminaalasja materjalidega. Tõenduslikult olulisena nimetas maakohus tõendite kogumis A. Golovanovi kinnipidamise ja sõidukist narkootikumide avastamisega seotud asjaolusid Maakohus tuvastas, et situatsiooni, kus august kuni oktoober 2011.a sõiduautot Mercedes Benz kasutasid D. Elksninš ja P.N, mitte aga A.Golovanov, kinnitavad oma ütlustega tunnistajad S.J. , A.Z., S.S. . Kohus pidas oluliseks rõhutada, et A.Golovanov selgitas läbiotsimisel, et soovib välja anda marihuaana, mis asub autos olevas peidikus (kuna A.Golovanov teadis, kus asub peidik, siis pidid P.N ja D. Elksninš seda talle Hollandis näitama). 1.4 Narkootikumi liigi ja koguse tuvastamisega seoses osundas maakohus narkootilise aine ekspertiisiaktile nr 11E-AN0955 (kd 1, tl 122-125), mis tõendab asjaolu, et 21.10.2011.a leiti 4 A. Golovanovi poolt juhitud sõiduautost Mercedes Benz A170, reg.nr XXX, suur kogus narkootilist ainet, s.o 4816 grammi marihuaanat (kanepiõisikuid). Õiendist narkootiliste ainete hindade kohta nähtub, et Keskkriminaalpolitsei andmetel oli kanepi jaehind

1. aastal Eestis 20 eurot gramm (4816 gr maksis seega 96320 eurot) või hulgihind 10 grammi ja rohkem 12-13 eurot gramm (4816 gr maksis seega 57792-62608 eurot, mis ületab suurelt suure varalise kasu alammäära 29000 eurot). Toksikoloogiast nähtub, et kanepi suur kogus on 5-10 grammi. 1.5 Kogutud tõenditest tulenevalt viis maakohus läbi detailsema analüüsi Hollandi sõiduks ettevalmistamise ja D.M. i nimele sõiduki fiktiivse ostu osas. Maakohus järeldas, et D.M. andis vastuolulisi ütlusi ja jättis need ütlused tõendite kogumist välja. Samuti on maakohus sissetulekute järgi põhjendanud, miks ei pea ei pea kohus usaldusväärseks versiooni, et just D.M. ostis oma raha eest auto Mercedes Benz A170, reg. nr XXX. Tunnistaja J.B. ütlustest järeldus, et D.M. i isa autot / VW Sharan/ B. ei näinud, D.M. auto ostu vastu huvi ei tundnud, auto sisuliselt ostsid P.N ja D. Elksninš, kes hiljem veel helistas. J.B. tundis maakohtus ära P.N-i. Maakohus, analüüsides tõendeid (D.M. i, P.N-i ütlused, jälitusprotokoll (kd 1, tl 5059), J.B. i ütlused), tuli järeldusele, et D.M. ja P.N valetavad - kes ja millega Tallinnast Narva sõitis jne, kõik on seotud sellega, et astuda kõrvale auto ostust. Analüüsides E.O. ütlusi, et ta ostis telefoni oma raha eest ja kohe peale ostmist andis telefoni P.N-i kasutusse ning ei küsinud telefoni P.N-ilt tagasi, sest nad kavatsesid kahekesi käiku lasta küünalde tootmise, tuli kohus järeldusele, et E. O. ütlused on paljasõnalised ja ei ole eluliselt usutavad /kohe peale ostmist andis telefoni P.N-i kasutusse ning ei küsinud telefoni tagasi/. E. O. ütlused on ebausaldusväärsed. Seoses sellega leidis kohus, et E. O. andis paljasõnalisi ütlusi ning jättis need ütlused tõendite kogumist välja. 1.6 Maakohus analüüsis tõendeid, mis kinnitavad P.N-i ja D. Elksninši poolt enne Hollandi sõitu sõiduauto Mercedes Benz A170, reg.nr XXX , kasutamist. Tunnistaja S.S. andis kohtus ütlusi, et tunneb ära P.N-i. P.N, ja D. Elksninš ostsid tema juurest rehvid väiksele Mercedes Benz-ile ja lasid ära vahetada, isikud ütlesid, et neil on vaja kaugele sõita, D. Elksninš rääkis Euroopast, auto oli halvas seisukorras, veljed kõverad, P.N vaikis, D. Elksninš rääkis ja maksis 100 eurot. S.S tundis kohtus ära P.N-i , kui isiku kes käis koos D. Elksninšiga tema juures remontimas sõiduautot Mercedes Benz A
2. Seega tunnistaja S.S. i ütlused tõendavad P.N-i seost sõiduautoga Mercedes Benz /reg.nr XXX/. Tunnistaja A.G. andis kohtus ütlusi, et tal oli 2010.a alguses Narvas garaaž, GÜ XXX, boks nr. XX, seda käis vaatamas D. Elksninš, kuid ostu-müügi vormistamisel notari juures olid teised isikud. Tunnistaja ütlused kogumis teiste tõenditega kinnitavad seda, et just D. Elksninšil ja P.N oli vaja garaaži, D. Elksninš valis välja objekti, P.N kontrollis boksi ostu ja leidis isiku kelle nimele see kirjutada (hiljem 2011.a kasutasid garaaži D. Elksninš ja P.N ning hoidsid seal enne Hollandi sõitu ümberehitatud autot Mercedes Benz A170). Tunnistaja V.L. ütluste osas leidis maakohus, et V.L. annab teadlikult valeütlusi, et mitte näidata P.N-i ja D. Elksninši seost garaažiga, kus hoiti Mercedes Benzi. V.L. ütlused on ebausaldusväärsed, kuna nad on vastuolulised (vastuolu A. G ütlustega) ja ei ole kooskõlas 5 kogutud tõenditega. Selliste oma ütlustes olevate oluliste vastuolude põhjusi tunnistaja V.L. veenvalt selgitada ei suutnud. Seoses sellega leidis kohus, et V.L. andis vastuolulisi ütlusi ja jättis need ütlused tõendite kogumist välja. Tõendist V.L. sissetulekute kohta aastatel 2009-2011.a järeldas maakohus, et ei saa pidada usaldusväärseks versiooni, mille kohaselt V.L. oma raha eest ostis garaaži GÜs XXX, boks nr. XX. Tunnistaja V.M. andis maakohtus ütlusi, et 2011 aasta sügisel töötas parklas valvurina, oli tööl 12.10.2011.a, talle tutvustatud dokument pärineb parkla žurnaalist, selgitas, et P.N-i nimeline isik oli 11.10.2011 auto Mercedes Benz parklasse toonud ja tema vahetuse ajal 12.10.2011.a võttis auto ära. Seega tunnistaja V.M. ütlused tõendavad P.N ’i seost sõiduautoga Mercedes Benz /reg.nr XXX/. 1.7 Tunnistajad T.N. ja N.F. ütlused tõendavad P.N-i seost korteriga aadressil XXXX, Narva. Nende tunnistajate ütluste abil võib teha järelduse, et P.N omas enne kuriteo toimepanemist oluliselt suuri rahasummasid. Erineva vara ostmisel kasutas kolmandaid isikuid, varjates oma tegelikku rolli erinevate omandite ja esemete omandamisel. P.N elas selles korteris sel ajal, kui ta kinni peeti. Maakohus põhjendas MTA õiendist tulenevalt, miks kohus ei pea usaldusväärseks versiooni, et Svetlana ja A.B. oma raha eest ostsid korteri /XXX, Narva/. 1.8 Maakohus esitas tõenditest tulenevalt ülevaatlikult süüdistatava osalusel Eestist Hollandisse ja tagasi sõidu teekonna ajavahemikus 16-22.10.
3. Siinjuures on osundatud AS Eesti Statoil vastusele, erinevate riikide õigusabipalvete vastustele, asitõendite vaatlusprotokollidele, A. Golovanovi ja D. Elksninši kohtus antud ütlustele. 1.9 Jälitusprotokollist tulenevalt (kd 4, tl 16-46) järeldas maakohus, et P.N ei kasutanud oma tavapärast abonenti nr XXX peale 16.10.2011.a kella 19.
4. P.N, soovides välistada oma telefoni kaudu tema asukoha tuvastamist ja võimalikku pealtkuulamist, jättis kuriteo toimepanemise ajaks telefoni ja abonendi Eestisse ning lõpetas koheselt peale Hollandist saabumist 22.10.2011 oma tavapärase abonendi nr XXX kasutamise, kuna sai teada A. Golovanovi kinnipidamisest ning hakkas kõrvaldama võimalikke tõendeid. P.N ei kasutanud oma teist tavapärast abonenti nr XXX peale 16.10.2011.a kella 19.
5. Seega P.N , soovides välistada oma teise telefoni kaudu tema asukoha tuvastamist ja võimalikku pealtkuulamist, jättis kuriteo toimepanemise ajaks telefoni ja abonendi Eestisse ning lõpetas koheselt peale Hollandist saabumist 22.10.2011 oma tavapärase abonendi nr XXX kasutamise, kuna sai teada Anton Golovanovi kinnipidamisest ning hakkas kõrvaldama võimalikke tõendeid. 1.10 DNA- ekspertiisidest tulenevalt järeldas maakohus, et P.N kasutas sõiduautos Mercedes Benz A170, reg.nr XXX, olnud kilekindaid, kuna eksperdi arvamuse kohaselt kahelt kilekindalt võetud kolme proovi puhul saadi DNA täisprofiilid, mille tulemuste puhul ei saa välistada P.N-i bioloogilise materjali sisaldumist nendes proovides. Antud järeldus haakub D. Elksninši ja A. Golovanovi ütlustega selle kohta, et nemad ei tegelenud narkootilise aine pakendite peitmisega sõiduautos olnud peidikusse ning kohtu järelduse kohaselt tegi seda P.N, kasutades selleks kilekindaid. Sõiduauto on väga väike ning sinna peidikuga tegelema üle 1 inimese ei mahu. Ei ole eluliselt usutav, et P.N kasutas kilekindaid auto diiselkütusega tankimisel ning jättis kogemata kindad kinnaste pakki. 1.11 P.N-i arvutist leitud Skype logidest tegi maakohus järelduse, et P.N on pikemat aega seotud narkootilisi aineid käitlevate isikutega, ta on huvitatud narkootilise aine 6 suurtes kogustes vahendamisest ning realiseerimisest, samuti salakaubaveost läbi EL riikide. Kõnedest võib teha järelduse, et P.N pikema aja jooksul plaaneris suure varalise kasu saamise eesmärgil suure koguse narkootilise aine sissevedu Eestisse (ajal mil D. Elksninš veel kandis karistust Saksamaal) ning muud tõendid kogumis kinnitavad seda, et P.N valmistus selleks (auto ost, remont, peidiku tegemine, garaažide omamine jne) mitu kuud enne narkootikumide tarnet. Seetõttu on põhjendatud väide, et just P.N oli kuriteo toimepanemisel suure varalise kasu saamise eesmärk ning D. Elksninš ja A. Golovanovi roll oli võtta vastu Hollandis narkootiline aine ja toimetada see P.N-i jaoks Eestisse. 1.12 Samuti lükkas maakohus ümber P.N-i versiooni, et tema oli oktoobris 2011.a toimunud Hollandi reisi ajal nö „turist“, kuna see ei haaku teiste kohtus uuritud tõenditega. P.N-i ütlused on vastuolus A. Golovanovi ütlustega. A. Golovanov ütles kohtuistungil, et P.N andis talle raha ja juhised tagasisõiduks, ning kuidas ta narkootikumidega tagasi Eestisse jõudis. P.N oli raha, selle eest nad tankisid. P.N kasutas navigaatorit, sisestas aadresse. D.U ütles Golovanovile, et kui tekib probleeme autoga, siis kirjuta. D. Elksninš ei andnud juhiseid Golovanovile (kd 1, tl 43-45). Kuid P.N-i sõnade järgi, kõik juhiseid andis D. Elksninš. 1.13 Maakohus järeldas asjas olemasolevate tõendite kogumist tulenevalt, et P.N oli kuriteo organiseerija roll, järelikult, P.N osales mitte ainult narkootiliste ainete veos, vaid ka nende omandamises, valdamises, edasiandmises. P.N-i poolt maakohtus antud ütlused toimunu kohta ei ole kooskõlas teiste kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega. Peale selle on P.N-i ütlused iseenesest vastuolulised, kuna eitades esialgselt oma süüd kuritegevuses, näitas ta kohtus küsitlemise ajal, et käis Hollandis turistina, kuid kohtuliku uurimise lõpus tunnistas narkootilise aine veo fakti. Kui isik annab erinevates menetlusetappides diametraalselt erinevaid ütlusi, tuleb selline tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. P.N ei ole usutavalt suutnud selgitada oma ütlustes esinevaid vastuolusid ning tema ütlused tuleb tõendite kogumist tervikuna välja jätta. P.N-i ütlused on ebausaldusväärsed, kuna nad ei ole kooskõlas teiste kriminaalasja materjalidega ja kohus jätab need ütlused tõendite kogumist välja. Kohus jõudis järeldusele, et P.N andis kohtuliku uurimise käigus ütlusi, millede eesmärgiks oli soov vabaneda kriminaalvastutusest ning sellega kaasnevast pikaajalisest vangistusest. Kohtuliku uurimise käigus maakohus tuvastas, et P.N tegutses otsese tahtlusega. Kuritegude toimepanemise detailne planeerimine ja kõikide kuriteo etappide täpne paikapanemine tagas kuriteo läbiviimise edu, kuni A. Golovanovi kinnipidamiseni Sillamäe linnas. Süüdistatavad teadsid, milline saab olema kuritegude toimepanemise tagajärg, s.o kanepiõisikute toimetamine Narva linnani. Ajavahemikul august 2011.a kuni 16.10.2011.a leppisid süüdistatavad kokku, et sõidavad koos Hollandisse ning P.N omandab seal ca 5 kilogrammi kanepiõisikuid, mille P.N-i poolt antud juhistele A. Golovanov peab toimetama sõiduautoga Mercedes-Benz Alkmaarist Narva. Seega kogu narkootilise aine käitlemisele ja salakaubaveole suunatud süüdistatavate tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest alates kuriteo toimepanemises kokkuleppimisest ja osade jaotamisest kuni A. Golovanovi poolt narkootilise aine toimetamiseni 21.10.2011.a Sillamäe linnani. Iga süüdistatava osategu oli vajalik ühtse kuriteoplaani realiseerimiseks ning selliselt see reaalselt ka toimus. Süüdistatavad on neile inkrimineeritavate kuritegude puhul käsitletavad kui kaastäideviijad funktsionaalse teovalitsemise teooria kohaselt. 1 1.14 P.N-i käitumine vastab KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteokoosseisule ja ta tuleb nendes kuritegudes süüdi tunnistada. Maakohus leidis, et subjektiivsest küljest oli antud kuritegu toime pandud otsese tahtlusega. P.N 7 teadvustas, et ta realiseerib asjaolu, mis vastab süüteo koosseisule ja soovis seda. Nagu maakohus narkootilise aine ekspertiisiakti ja õiendi narkootiliste ainete hindade kohta põhjal välja selgitas, oli kuriteo motiiviks ja eesmärgiks suure varalise kasu saamine. Antud kuriteo objektiivne külg väljendus narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemises (s.o omandamises, valdamises, edasiandmises ja veos), mis oli toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil ja grupi poolt, mis on tõendatud A. Golovanov’i kasutuses olnud sõiduauto läbiotsimise protokolliga, asitõendite vaatlusprotokollidega, narkootilise aine ekspertiisi aktiga, DNA ekspertiisi aktidega, jälitusprotokollidega, tunnistajate ütlustega. Omandamise, valdamise, edasiandmise ja veo eesmärk on tõendatud A. Golovanovi (kd 1, tl 43) ja D. Elksninši (kd 1, tl 45) ütlustega. Seega süüdistatava poolt toimepandud kuriteo objektiivne ja subjektiivne pool on tuvastatud kõikide kohtuliku uurimise käigus uuritud toimiku materjalidega nende kogumis. 1.15 Maakohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis, leidis, et P.N , D. Elksninš ja A. Golovanov, tegutsedes eelneva kokkuleppe alusel ja koos tuvastamata isikutega, ajavahemikul 16.10.2011.a kuni 21.10.2011.a toimetas ebaseaduslikult riigipiire ületades Hollandist läbi Saksamaa, Poola, Leedu ja Läti Eestisse 4816 grammi narkootilist ainet (kanepitaime õisikuid, mille THC sisaldus on üle 0,2% (6,5-22%)), selle edasise ebaseadusliku turustamise ja suure varalise kasu saamise eesmärgil. P.N-i teopanus toimepandud kuriteos seisnes järgmises: P.N ja D. Elksninš omandasid eelnevalt 10.08.2011.a mootorsõiduki Mercedes-Benz /reg nr XXX /, vormistasid selle teise isiku - D.M. ’i nimele ja organiseerisid eelnimetatud mootorsõiduki sõiduks ettevalmistamist ning sõidukisse narkootilise aine vedamiseks mõeldud peidiku sisseehitamist. Pärast seda, tegutsedes vastavalt kokkuleppele D. Elksninši ja A. Golovanoviga, sõitis P.N koos A. Golovanoviga 16.10.2011.a kaasjuhina mootorsõidukiga Mercedes Benz A170 /reg.nr XXX / Hollandisse, kus kohtuti eelnevalt eraldi kohale saabunud D. Elksninšiga. Seejärel omandasid P.N , D. Elksninš ja A. Golovanov tuvastamata isiku käest Hollandis 4816 grammi narkootilist ainet (kanepitaime õisikuid). Üheskoos jagati aine osadeks, pakendati 26 kilepakendisse, misjärel pakendid peideti Mercedes Benz A170 /reg.nr XXX / kaasreisija esiistme alla sisseehitatud peidikusse. Eelnimetatud sõiduautoga pöördus Eestisse üksinda tagasi autojuhina A. Golovanov, kes sai P.N-i ja D. Elksninši käest tagasisõiduks Hollandist Eestisse raha, GPS-navigaatori ja korraldused-juhised narkoaine käitlemiseks. Pärast seda pöördusid P.N ja D. Elksninš tagasi Eestisse eraldi A. Golovanovist, kes vastavalt kaasosaliste juhistele toimetas eelnimetatud sõiduautoga narkootilise aine salakaubana sõidukisse peidetult Hollandist Eestisse, ületades selleks Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti piiri. 21.10.2011.a kell 21.00 peeti Sillamäe linnas kinni mootorsõiduk Mercedes Benz /reg nr XXX /, mille roolis oli A. Golovanov. Mootorsõiduki läbiotsimisel avastati Maksu- ja Tolliameti uurimisosakonna töötajate poolt ning võeti ära pakendatud ja peidikusse peidetud narkootiline aine. Kanepi keskmise hulgimüügi hind Eestis oli kuriteo toimepanemise ajal ca 18,3 eurot grammi eest. P.N ja D. Elksninš kulutasid sõiduki ostmiseks ja sõidukit salakaubaveo toimepanemise ettevalmistamiseks tuhandeid eurosid ning lubasid tasuda A. Golovanovile narkootilise aine salakaubaveo toimepanemise eest mitte vähem kui 20000 krooni. Tellides, omandades, andes narkootilise aine vedamiseks üle ja soovides hiljem Eestis saada enda käsutusse 4816 grammi kanepit (ca 88 132,8 euro väärtuses narkootilist ainet), mida kavatseti maha müüa rohkem kui 29000 euro eest, tegutsesid P.N ja D. Elksninš suure varalise kasu saamise eesmärgil, kattes seejuures kuriteo toimepanemise peale kulutatud summad. Oma tegudega pani P.N toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise (s.o omandamise, valdamise, edasiandmise ja veo), mis oli toime pandud suure 8 varalise kasu saamise eesmärgil ja grupi poolt, s.

§ 184lg 21 p 1 mõttes.

Lisaks sellele pani P.N oma ülalkirjeldatud tegudega toime eriluba nõudva kauba – narkootilise aine – suures koguses, ilma nõutava eriloata ning isikute grupis ebaseadusliku sisse- ja väljaveo üle Hollandi, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti Vabariigi riigipiiri, s.

§ 392lg 2 p 2 mõttes.

1.16 Karistuse mõistmisel arvestas maakohus järgmisi asjaolusid. P.N ei ole varem kohtulikult karistatud. Tema süüd raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. P.N on pikemat aega olnud seotud narkootilisi aineid käitlevate isikutega /Saksamaa Liitvabariigist saabunud õigusabipalve vastuse materjalid (kd 2 lk 81-194; kd 3 lk 1-110), mis tõendavad asjaolu, et D. Elksninš tegeleb pikemat aega erinevate EL riikide territooriumitel ebaseaduslikult narkootiliste ainete käitlemisega ja Skype logid/. Süüdistatav P.N pani toime raske esimese astme kuriteo, ühiskonnale eriti ohtliku tegevuse sfääris. Võttes arvesse tema juhtivat ja aktiivset rolli kuritegelikus grupis, tuleb tal karistus ära kanda reaalselt ja täies ulatuses. Kohus leidis, et P.N-i karistuse eesmärgi saavutamiseks, st mõjutada teda edaspidi hoiduma taoliste kuritegude toimepanemisest, tuleb mõista talle karistuseks 7 aastat vangistust. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu

1. Maakohtu otsuse vaidlustas apellatsiooni korras kaitsja O. Gorškaljov, kes palub maakohtu otsuse osaliselt tühistada ja kvalifitseerida P.N-i kuritegu ümber KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi, mõista uus karistus KarS § 63 sätteid kohaldades ja kergendada P.N-i karistust ning lugeda, et tema poolt kohtuotsuse kuulutamiseni vahi all viibitud aeg faktiliselt ärakantud karistuseks ning ülejäänud karistus määrata tingimisi, kohaldades KarS § 74 lg-d 1 ja
2. 2.1 Kaitsja leiab, et kohtuotsus kuulub tühistamisele KarS § 338 p-de 2, 4 rikkumise tõttu – s.o materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja mõistetud karistuse mittevastavuse tõttu süüdimõistetu isikule. Käesoleva kriminaalasja raames oli süüdistus esitatud P.N-ile , A. Golovanovile ja D. Elksninšile. P.N-i osas kriminaalasja materjalid eraldati. 08.11.2012 otsusega karistas kohus D. Elksninši ja A. Golovanovit KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi vastavalt nelja aasta ja kuue kuu pikkuse ning nelja aasta pikkuse vangistusega. Kohaldades KarS § 73 sätteid, määras kohus neile koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks nende seni eelvangistuses viibitud päevade arvu ning ülejäänud osas jäi karistus täitmisele pööramata. P.N tunnistab oma süüd osaliselt, s.o narkootikumide vedamises. Ta eitab kuriteo organisaatoriks olemist, suure varalise kasu saamise eesmärki, aga samuti narkootikumide omandamist, hoidmist ja panemist auto Mercedes Benz, reg. nr XXX, peidikusse. Kaitsja ei ole nõus P.N-i tegevuse kvalifitseerimisega KarS § 184 lg 2¹ p 1 järgi, vaid leiab, et P.N ei olnud kuriteo organisaator ja tema tegevus tuleb kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi. 2.2 Kaitsja märgib, et maakohus tuvastas P.N ja S. Elksninšil suure varalise kasu saamise eesmärgi uuritud tõenditest ekslikult narkootilise aine suure koguse ja selle hulgihinna põhjal, milline järeldus ei ole aga kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Nimelt on Riigikohus lahendis 3-1-1-38-11 p-s 30 öelnud, et KarS § 184 lg 21 p-s 1 sätestatud suure varalise kasu 9 saamise eesmärk kujutab endast süüteokoosseisu subjektiivset tunnust, mis iseloomustab toimepanija käitumise sihte ja näitab kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. 2.3 Kaitsja leiab, et alusetu oli P.N-i süüditunnistamist rajada suhtlussüsteemist tulenevale infole ning märgib, et -e vestlused (kd 4 lk 179-214) isikuga kasutajanimega Sanchelo veebruarist aprillini 2011 kandsid pigem abstraktset iseloomu erinevatel teemadel. 2.4 Veel leiab kaitsja, et P.N kui kuriteo organisaatorit ei näita ka maakohtu poolt nimetatud P.N-i valmistumine kuriteo toimepanemisele (auto ostmine, selle remont, peidiku tegemine, garaažide omandamine). Kaitsja märgib, et sõiduauto MB-170 omandamine D.M. i nimele, selle remont ja sõitmine Hollandisse võivad kinnitada vaid kuriteo toimepanemise ettevalmistamise fakti, kuid mitte suure varalise kasu saamise eesmärki. Kaitsja leiab, et lugedes kuriteo toimepanduks grupi poolt, on vaja kindlaks teha iga isiku roll selles. P.N on kohtus selgitanud, et Hollandisse sõitmise ettepaneku tegi temale D. Elksninš, kes oli lubanud maksta temale selle eest 500 eurot. P.N-i, D. Elksninši ja A. Golovanovi eesmärgiks oligi raha saamine. D. Elksninši 05.11.2012 kohtus antud ütlustest nähtub, et D. Elksninš läks Alkmari linna enne P.N ja A. Golovanovit. Just tema tellis külalistemajas toa kolmele inimesele. Asjas puuduvad tõendid, mis näitaksid, et P.N pakendas narkootikumid kotikeste sisse ja peitis need autosse. Vastavalt 14.03.2012 ekspertiisiaktile nr 12E-GE0063 ei tuvastatud kotikestelt P.N-ile kuuluvaid bioloogilisi jälgi, küll aga tuvastati D. Elksninši jäljed. Õige ei ole kohtu järeldus, mille kohaselt P.N-i eesmärgiks oli saada suurt varalist kasu, aga D. Elksninši ja A. Golovanovi rollid seisnesid vaid narkootikumide P.N-i jaoks Eestisse vedamises. Esineb vastuolu kohtu järelduses, mille kohaselt kohus leidis, et P.N , D. Elksninš ja A. Golovanov tegutsesid eelneval kokkuleppel koos tuvastamata isikutega 16.-21.10.2011 edasiseks müügiks suure varalise kasu saamise eesmärgil. Sellest aga järeldub, et kohus nägi suure varalise kasu saamise eesmärgi olemasolu kõikidel isikutel. Kaitsja ei nõustu sellega, et P.N-i ütlused kui vastuolulised tuleb tõendite hulgast välja jätta. Enda süüd narkootikumide vedamises ta tunnistas ja tema ütlused on suuremal määral kooskõlas D. Elksninši ja A. Golovanovi 05.11.2012 kohtus antud ütlustega. Kaitsja leiab, et P.N-i roll antud kuriteos on väiksem võrreldes D. Elksninši omaga. Prokurör ei olnud aga nõus temaga kokkulepet sõlmima samadel tingimustel kui D. Elksninši ja A. Golovanoviga, kuna just P.N olevat selle kuriteo organisaator. Kaitsja leiab, et kuna kuritegu oli toime pandud grupi poolt, siis vähemalt P.N-i ja D. Elksninši eesmärgid kattusid. D. Elksninši tegevus aga kvalifitseeriti KarS §-de 184 lg 2 p 1 ja 392 lg 2 p 2 järgi. Samasugune kvalifikatsioon tuleks anda ka P.N-i käitumisele, kuna tema süü on tõendatud vaid narkootilise aine veos. 2.5 Kaitsja palub P.N-ile karistuse mõistmisel arvestada, et ta on varem kriminaalkorras karistamata, viibimine vahi all alates 15.12.2011 on talle mõju avaldanud ja ta kahetseb oma süüd. 2012 sügisel suri ta ema ning maha jäid väiksemad õde ja vend. Kaitsja leiab, et käesolevalt mõistetud karistus on ebaõiglane ning seitsme aasta pikkune vangistus on võrreldes D. Elksninšile ja A. Golovalovile mõistetud karistusega ülemäära range. 10 2.6 Süüdistatav P.N palub enda apellatsioonis kuriteo ümberkvalifitseerimist KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, tema suhtes KarS § 74 lg 1 ja 2 sätete kohaldamist, ekspertiisikulude maksmisest vabastamist, talle sülearvuti tagastamist ja tema suhtes reaalse vangistuse kohaldamisel menetluskulude maksmise tähtaja pikendamist üheks aastaks. P.N leiab, et mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja on ebaõiglane. Ta ei ole selle kuriteo organisaator. Asjas puuduvad tõendid, mis näitaks, et just tema omandas, hoidis ja andis edasi narkootikume. 2.7 Narkootilise aine suure koguse tõendamisel on prokurör lähtunud narkootikumide hindadest. See sõltub, millise hinnaga neil õnnestus saada narkootilisi aineid. Mis omakorda sõltub müüa ja ostja omavahelistest suhetest, omandatava aine kogusest ja kvaliteedist ja mis hinnaga nad kavatsesid seda edasi müüa. Süüdistuses ei ole välja toodud, kui suurt materiaalset kasumit nad saada tahtsid. Seetõttu polevat toimepandud kuritegu võimalik kvalifitseerida KarS § 184 lg 21 p 1 järgi. Suure materiaalse kasumi saamine on võimalik ainult narkootilise aine müümisega. Asja materjalides ei ole ühtegi toendit selle kohta, et ta sellise müügiga tegeles. 2.8 P.N pole nõus maakohtu poolt A. Golovanovi ütlustele antud hinnanguga. A. Golovanov on selgitanud, et autos olnud peidukoha avastas ta tagasisõidul Hollandist Eestisse, kui kuulis istme all mingit lärmi. Maakohus hindas A. Golovanovi sellised ütlused tõesteks, kuna A. Golovanovil ei ole põhjust valetada. Tegelikult on A. Golovanovil aga põhjus valetada, kuna ta soovis kuriteost distantseeruda. 2.9 Veel pole süüdistatava arvates õige kohtu järeldus, et tema ja kaassüüdistatavad jagasid narkootilise aine 26 pakikese sisse. Süüdistatav leiab, et ekspertiisi kohaselt oli kokkupuude ainega vaid D. Elksninšil. Tema pole pakendamises osalenud. P.N ei nõustu kohtu järeldusega, et tema kasutas narkootikumide käitlemisel kindaid. Ta küll kasutas neid, aga auto tankimisel ja kindad ei olnud kindlasti mitte kindalaekas, vaid lihtsalt autos. Kohus on tema ütlusi moonutanud. 2.10 Skype vahendusel läbi viidud vestluste osas leiab süüdistatav, et need olid läbi viidud mitu kuud enne kuriteo toimepanemist, neis ei olnud juttu Hollandist, kanepiõisikutest ega suurest kasumist. See jutt pole sisaldanud konkreetset kokkulepet. Ekslik on maakohtu seisukoht süüdistatava ütluste vastuolulisusest ja et alguses ta eitas oma süüd, öeldes, et käis Hollandis turistina ja lõpus tunnistas narkootikumide vedamise fakti. Tegelikult ei ole tema oma süüd eitanud, vaid tunnistas seda osaliselt. Õige ei ole kohtu väide, et garaažiboks kuulub temale ja tema kasutas seda. Tema seda ei ostnud. Samuti on maakohus põhjendamatult märkinud, et tema osales sõiduautosse Mercedes Banz A170 peidiku tegemises. Süüdistatav kahetseb toimepandud kuritegu. Ta tegi seda kogenematusest, noorusest ja rasketest majanduslikest ja isiklikest asjaoludest lähtuvalt. Teda ei ole varem kriminaalkorras karistatud, tal on haige vanaema, kes kasvatab kolme alaealist last – tema õed-vennad -, töökoht. Ta on oma käitumisest järeldused teinud ja ta ei ole paadunud kurjategija. Ringkonnakohtule saadetud apellatsiooni lisas P.N rõhutab eelnimetatud asjaolusid. Lisaks kirjeldab süüdistatav oma rasket perekondlikku elu-olu. 11 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohtu istungil toetasid süüdistatav ja kaitsja esitatud apellatsioone nendes toodud motiividel. 3.1 Prokurör leidis, et apellatsioonid on nende põhitaotluses põhjendamatud ja selles osas tuleb maakohtu süüdimõistev otsus süüdistatava osas jätta muutmata. Samas pidas prokurör võimalikuks vähendada P.N-ilt maakohtu otsusega väljamõistetud menetluskulusid ekspertiisitasude osas. 3.2 Ringkonnakohus, olles uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kohtuistungite protokolle, kuulanud ära süüdistatava P.N-i , kaitsja ja prokuröri, leiab, et maakohtu otsus põhiosas esitatud süüditunnistamise motiivide osas tuleb jätta muutmata, kuid KrMS § -de 337 lg 1 p 3, 4; 338 p 2, 340 lg p 6 alusel tuleb maakohtu otsus osaliselt tühistada. Lähtuvalt apellatsioonis taotletust ja prokuröri seisukohast ringkonnakohtus, peab ringkonnakohus põhjendatuks tühistada maakohtu otsus P.N-ilt väljamõistetud DNA ekspertiisi tegemist kulude osas 1387 ja 589 eurot, jättes neist KrMS § 180 lg 3 alusel poole riigi kanda. Samuti tuleb muuta maakohtu otsust osas, mida ringkonnakohus käsitleb edasiselt motiveerivas osas punktis 3.
4. Tõendite hindamise ja süüdistatava süüditunnistamise põhimõttelises järeldustes tuleb maakohtu otsus jätta seega muutmata selle põhiosas esitatud asjaoludel, milliseid ringkonnakohus ei pea vajalikuks kõiges korrata vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le
5. 3.3 Ringkonnakohus käsitleb esmalt apellatsioonide väiteid, milles seatakse kahtluse alla süüdistatavale etteheidetava kuriteo tõendatus KarS § 184 lg 21 p 1 tunnustel, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil. Seejärel hindab arvuti konfiskeerimise põhjendatust, kaalub süüdistatavalt välja mõistetud kriminaalmenetluse kulude vähendamise taotlust ja lõpuks võtab seisukoha süüdistatavale mõistetud karistuse määra vähendamise taotluse osas. 3.4 Kaitsja ja süüdistatava apellatsioonide vastuväited enamikus kordavad maakohtus esitatut. Sellest tulenevalt peab ringkonnakohus vajalikuks peatuda apellatsioonides väljatoodus olulisemal. Menetlusõigusest tulenevalt kohus märgib, et apellatsioonimenetlus ei ole sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsiooni piires (RKKKo nr 3-1-1-115-04). Ringkonnakohus ei pea oma otsuses andma vastuseid kõigile apellatsioonides toodud väidetele, millele maakohtu otsuses on ammendavalt ja põhistatult vastatud ning millega ringkonnakohus nõustub (RKKKo-d 3-1-1-23-11, p 18; 3-1-1-92-11). 3.5 Kuigi kriminaalasja arutamisel apellatsiooni korras on ringkonnakohus KrMS § 15 lg 1 ja § 335 lg 1 kohaselt õigustatud tõendeid uurima ja hindama põhimõtteliselt samas mahus kui maakohus, lubab KrMS § 15 lg 2 ringkonnakohtul erinevalt maakohtust oma lahendi rajada ka üksnes maakohtus uuritud ja teise astme kohtumenetluses avaldatud tõenditele (RKKKo nr 31-1-48-11). 3.6 Apellantide väited, et maakohtu otsus on motiveerimata, on alusetud. Riigikohus on lahendites korduvalt märkinud, et kohtuotsuses toodud põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav põhistuse puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes (RKKKo nr 3-1-1-139-05). 12 Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu otsuses selliseid kriminaalmenetlusnormide rikkumisi, mis tooks kaasa asja tagasisaatmise maakohtule uueks arutamiseks. Kui kohtuotsuse resolutiivosa on loogilises kooskõlas põhiosast tulenevate järeldustega, ei saa rääkida KrMS § 339 lg 1 p-s 8 toodud menetlusõiguse olulisest rikkumisest, olenemata sellest, kas kaebaja nende järeldustega nõustub või mitte (RKKKo-d 3-1-1-90-09, 3-1-1-39-11). 3.7 P.N-i süüdistuse sisuks on narkootilise aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine suure varalise kasu saamise eesmärgil, s.o KarS § 184 lg 21 p 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Maakohtus uuritud tõenditest tulenevalt on P.N-i puhul tegemist piiriüleselt narkokuriteo toime pannud isikuga, kes kriminaalasjas kogutud tõendusteabest tulenevalt püüdis kuritegu kavandades igati minimaliseerida kuriteo avastamist ja võimalike tõendite olemasolu ning tõendusteabe säilimist. 3.8 Süüdistatava ja kaitsja apellatsioonide kohaselt on vaidlusaluseks materiaalõiguslikuks 1 põhiküsimuseks, kas süüdistatav P.N on toime pannud kuriteo KarS § 184 lg 2 p1 tunnustel, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil või on tegemist kergemaliigilise narkokuriteoga KarS § 184 lg 2 p 1 tunnustel. Seetõttu tõusetub ringkonnakohtu jaoks küsimus, kas maakohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav ja kas otsusest avaldub, millised asjaolud kohtuliku arutamise tulemina tõendatuks loeti ja millistele tõenditele tugineti. Apellatsioonides ei vaidlustata süüdistatava süüdistust KarS § 392 lg 2 p 2 järgi, s.o narkootilise aine ebaseaduslikku sisse- ja väljavedu Hollandist Eestisse üle mitmete riigipiiride. Maakohus on otsuse põhiosas leidnud, et uuritud tõendid kinnitavad P.N-i käitumises kuritegu KarS § 184 lg 21 p 1 tunnustel (kd 2 lk 11). Siinjuures on maakohus osundanud tõenditest muuhulgas narkootilise aine ekspertiisiaktile, õiendile narkootiliste ainete hindade kohta, millest järeldub, et kuriteo motiiviks ja eesmärgiks oli suure varalise kasu saamine. Tõenditebaasis on süüdistatava P.N-i süü tõendatusel muuhulgas põhjendatult oluline kaal arvukates jälitusprotokollides fikseeritud tõenduslikul teabel (kd 1 lk 207-237, kd 4 lk 240-245, kd 5 lk 1-72, 85-94). Nimetatud protokollid kajastavad kuriteo toimepanemist ja süüdistatava P.N-i omavahelist seotust D. Elksninši ja A. Golovanoviga. 3.9 Maakohus järeldas õigustatult, et ekspertiisiakt ja õiend tõendavad asjaolu, et 21.10.2011.a leiti A. Golovanovi poolt Hollandist Eestisse juhitud sõiduautost Mercedes-Benz A170, reg.nr XXX , suur kogus narkootilist ainet s.o 4816 grammi marihuaanat (kanepiõisikuid) ja kanepi jaehind
6. aastal Eestis oli 20 eurot gramm (4816 gr maksis seega 96320 eurot) või hulgihinnana 10 grammi ning rohkema koguse puhul 12-13 eurot gramm (4816 gr maksis seega 57792-62608 eurot, mis ületab suurelt suure varalise kasu alammäära 29 000 eurot). Maakohus on P.N-i süü tuvastamisel tõendite kogumis leidnud, et suure varalise kasu saamise eesmärki tõendavad veel A. Golovanovi kasutuses olnud sõiduauto läbiotsimise protokoll, asitõendite vaatlusprotokoll, DNA ekspertiisi aktid, jälitusprotokollid, tunnistajate ütlused ja A. Golovanovi ja D. Elksninši ütlused. Ringkonnakohus tutvus samuti kriminaalasja materjalidega. Sellest tulenevalt kinnistus kohtul veendumus P.N-i poolt põhjalikult ettevalmistatud mastaapses narkootilise aine toimetamises välisriigist Eestisse. Sõidukisse hoolikalt ja raskelt avastatavalt ehitatud peidik ning sinna ladustatud arvukad pakid (26 tk) narkootilise ainega, millised avastati sõiduki 13 läbiotsimisel, ei anna alustki mõelda, et tegemist oli lihtsakoelise narkootilise aine käitlusega ja sooviga selle müügist teenida tuluna ainult väike „taskuraha“ primitiivse tänavamüügi mõistes (sõiduki MB A 170 CDI r/n XXX vaatlusprotokoll, kd 1 lk 82-94). 3.10 Süüdistatava P.N-i poolt ei vaidlustatud apellatsioonides ega ringkonnakohtus narkokuriteo toimepanemist, kuid vastuväitena süüdistusele leidsid süüdistatav ja kaitsja, et P.N ei olnud nimetatud narkokuriteo toimepanemisel juhtivat rolli ning narkokuriteo toimepanemise motiiviks ja eesmärgiks ei olnud suure varalise kasu saamine. P.N on oma süüd tunnistanud osaliselt, s.o kergemas kuriteos KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. 3.11 Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse järelduste kujunemine on jälgitav ja selles on arusaadavalt näidatud, miks ning millistele tõenditele tuginevalt süüdistatav suure koguse narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise motiivil süüdi tunnistati. Maakohus on süüdistatava P.N-i narkokuriteo tõendatusele hinnangu andmisel muuhulgas tuginenud jälitustoimingutega kogutud teabele, mida on kõrvutatud teiste tõendite, sealhulgas asjaga puutumuses olevate isikuliste tõenditega. Tutvunud kogutud tõendite, sealhulgas jälitusprotokollidega, kujunes ringkonnakohtul sarnaselt maakohtuga veendumus ja arusaam, miks ei loeta süüdistatava kaitseversiooni temast kui tavalisest suures koguses narkootilise aine lihtkäitlejast eluliselt usutavaks ning usaldusväärseks. Kohtupraktikas on omaksvõetud arusaam, mille kohaselt mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (RKKKo nr 3-1-1-8-10 p 8). 3.12 Ringkonnakohus märgib käesoleva kriminaalasja kuriteoliigist (narkokuritegu) tulenevat eripära. Sellele on osundanud tähelepanu ka Riigkohus oma praktikas, leides, et just tõendite kogumis hindamise pinnalt on tehtud tõsikindlad järeldused süüdistatava süü tõendatuse kohta. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuriteoliigi eripära ja kuritegude tehiolusid ei ole asjakohane menetlejale ette heita seda, et kuriteosündmuse tõendamine on osutunud teatud kuriteosündmuse asjaolude puhul võimalikuks vaid kaudsete tõendite abil, kuivõrd see, kas konkreetse kuriteosündmuse asjaolud jäädvustuvad otseste või kaudsete tõenditena, ei sõltu alati menetleja tahtest (RKKKo nr 3-1-1-38-11 p 20). 3.13 Kaitsja leiab, et maakohus tuvastas P.N suure varalise kasu saamise eesmärgi uuritud tõenditest ekslikult narkootilise aine suure koguse ja selle hulgihinna põhjal, milline järeldus ei ole aga kooskõlas Riigikohtu praktikaga. Ringkonnakohus leiab, et maakohus pole suure varalise kasu saamise eesmärki tuvastanud ainult narkootilise aine suure koguse ja selle hulgihinna põhjal. Riigikohtu lahendis 3-1-1-38-11 p-s 30 on märgitud, et KarS § 184 lg 21 p-s 1 sätestatud suure varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast süüteokoosseisu subjektiivset tunnust, mis iseloomustab toimepanija käitumise sihte ja näitab kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Kuivõrd tegemist on mittekongruentse süüteokoosseisu tunnusega, millele koosseisu objektiivsete tunnuste hulgas vaste puudub, ei ole tähtis, kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilist ainet käideldes tegelikkuses sai ja kas tema poolt soovitu realiseerus, vaid kui suurt varalist kasu ta taotles (samuti RKKKo nr 3-1-1-18-08 p 17). 14 Samas lahendis nr 3-1-1-38-11 punktis 31 on tõdetud, et käideldud narkootilise aine kogus võib kogumis teiste tõenditega olla oluliseks suure varalise kasu saamise eesmärgi olemasolule viitavaks faktoriks. Punktis 31.1 märgitakse, et narkootilise aine suures koguses käitlemisena suure varalise kasu saamise eesmärgil on alust süüdistatava tegevust kvalifitseerida juhul, kui asjas on leidnud tuvastamist, et käitlemise tulemusena soovisid süüdistatavad teenida mitte ainult rahalist kasu, vaid saada seda vähemalt KarSRS § 8 p-s 2 sätestatud määras. 3.14 Maakohus on P.N-i osas tuvastanud organiseeriva keskse rolli narkootilise aine käitlemisel, kuna on tuvastamist leidnud, et just tema oli isikuks, kes koordineeris logistiliste detailideni narkootilise aine vedu välisriigist. Kriminaalasjas kogutud ja maakohtus uuritud tõenditest avaldub ilmekalt süüdistatava tegevus augustist 2011 oktoobri lõpuni 2011, kus süüdistatav organiseeris ja korraldas ca 4816 grammi kanepiõisikute omandamise ja toimetamise Hollandist Eestisse. Organiseerides taolises mahus ja asjaoludel narkootilise aine käitlemist sai P.N suurepäraselt aru ja teadvustas endale sellega vastava süüteokooseisu realiseerimist. Kaitsja ei nõustu sellega, et P.N-i ütlused kui vastuolulised tuleb tõendite hulgast välja jätta, kuid maakohus on põhistanud, milliste vastuolude tõttu tuleb P.N-i ütlused tõendite hulgast välja jätta. P.N ei ole siiski usutavalt selgitanud vastuolusid tema enda ütluste ja teiste tõenditega (sealhulgas isikulised tõendid) ning juhinduvalt Riigikohtu lahendist nr 3-1-1-13-12 tuleb tema ütlused tõendite kogumist tervikuna välja jätta. P.N on erinevates menetlusetappides andnud diametraalselt erinevaid ütlusi. Algselt eitanud süüd, siis väitnud, et käis Hollandis turistina, kohtuliku uurimise lõpus aga tunnistanud narkootilise aine veo fakti. 3.15 Uuritud tõenditest tulenevalt on õige järeldus, et süüdistuses näidatud koguses narkootilist ainet ei käidelnud P.N oma tarbeks, vaid edasiandmise, s.o narkokaubanduse eesmärgil, ning seetõttu leidis maakohus põhjendatult, et P.N-i käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 184 lg 21 p 1 järgi. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et narkootilise aine käitlemisele ja salakaubaveole suunatud süüdistatavate tegevus oli kantud ühtsest tahtlusest alates kuriteo toimepanemises asjaolude kokkuleppimisest ja rollijaotusest kuni A. Golovanovi poolt narkootilise aine toimetamiseni 21.10.2011 Sillamäele. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et P.N-i roll antud kuriteos on väiksem võrreldes D. Elksninši omaga. 3.16 Kohtupraktikas on enimarutatavate narkosüütegude (KarS § 184 lg 2 tunnustel) kriminaalasjad seotud nn. narkootilise aine tänavakaubandusega. Käesoleval juhul tõendavad aga kuriteo toimepanemise spetsiifilised tehiolud (mootorsõiduki eesmärgipärane ost, et sinna ehitada narkootilise aine veoks spetsiaalne peidik; sõit välisriiki suure koguse narkootilise aine järele jne.) ilmselgelt suuremamahulist hoolikalt kavandatud narkootilise aine käitlemist nii koguseliselt kui ka saadava tulu mõttes rahaliselt. Tegemist ei olnud lihtsakoelise narkootilise aine käitlemisega tänaval, vaid narkootilise aine ebaseadusliku toomise eesmärgiks välisriigist oligi teenida sellelt tulu, et korvata sellega ka logistilistelt tehtud kulutused (transpordivahendi ost, erinevad kulud töömeestele, kulud sõiduki hoidmisega pikema aja vältel, sõidukulud erinevates riikides jne.). Tõenduslikult omavad kaalu maakohtus uuritud P.N-i Skype võrgustiku kõned (asitõendi vaatlusprotokoll, kd 3 lk 140-175). Nimetatud kõnede sisu kohaselt on süüdistatav alates 2011 aasta algusest aktiivselt tegelenud mittelegaalse tulu teenimise võimaluste otsimisega (võimalik prostitutsiooni äriga tegelemine, narkokaubandus), mis ilmselgelt kinnitab süüdistatava orientatsiooni kriminaalsele tegevusele ja soovile kiirelt rikastuda. Vesteldes võrgustikus varjatud tekstiga erinevatest narkootilistest ainetest on süüdistatav samas püüdnud jääda võimalikult konspiratiivseks, et teda huvitavat 15 teemat avalikult mitte arutada (näit. nimetades „šokolaadi“ – hašiš, „anesteesia“ – narkootiline aine, eelduslikult kokaiin). Nimetatud kõnede sisu kinnitab P.N-i kasvamist kriminaalses mõttes ja sisemist valmisolekut suuremahulise narkootilise aine käitlemisega seotud kuriteo toimepanemiseks. Kõnedest saab järeldada, et P.N planeeris pikema aja jooksul suure varalise kasu saamise eesmärgil narkootilise aine partii sissevedu Eestisse (seda ka ajal, mil D. Elksninš kandis Saksamaal karistust). Ringkonnakohus leiab, et tõenditest tulenevalt on P.N püüdnud ennast mitmesugustest narkootilise aine käitlusega seotud otsetegevustest juba varakult distantseerida (sealhulgas sõiduki ostust, millesse ehitati peidik, garaažide omamine), et võimaliku kuriteo avastamise korral oleks tema kui juhtrolli täitva isiku vastu keerukas tõendeid leida ja esitada. Süüdistatav on maakohtus uuritud tõendite pinnalt püüdnud jätkuvalt enda seost tõenduslikult olulises osas eitada, kuid maakohus on sellekohased kaitseväited kummutanud. P.N-i sooviks oli minimaliseerida tõendite olemasolu tema käimisest ja viibimisest seoses narkootilise aine hankimisega Hollandis, kokkupuute vältimine narkootilist ainet vedanud sõidukiga. Seega ei vastanud tema reaalne tegevus kuidagi lihtsakoelise narkootilise aine tänavadiileri käitumismustrile nagu P.N ise püüab esitada. Jälitusprotokollist ja mobiiltelefoninumbrite eristustest (kd 5 lk 1 – 72) avaldub, kuidas P.N, A. Golovanov ja D. Elksninš omavahel tihedalt suhtlesid ning sellest järeldub, et nad olid väga hästi teadlikud, millisel eesmärgil Hollandisse sõideti. Samuti nähtub jälitusprotokollist (kd 4 lk 240 – 245) P.N-i seotus sõidukiga MB A 170 reg nr. XXX . Maakohus on P.N-i seotusele nimetatud sõidukiga osundanud mitmetele isikulistele tõenditele. Narkootilise aine käitlemisega seotud ettevalmistuse, konspiratiivsuse ja tegude mastaapsust kinnitab asjaolu, et P.N ei kasutanud pärast 16.10.2011 oma tavapäraseid telefoninumbrite abonente, soovides sellega välistada oma asukoha tuvastamist ja võimalikke pealtkuulamisi. Sõidukis MB A 170 reg nr. XXX olnud kilekindaid kasutas narkootilise aine pakendamisel P.N . Selle järelduse aluseks on DNA ekspertiisi akti eksperdi arvamuses avaldatu, mille kohaselt kahelt kilekindalt võetud kolme proovi puhul saadi DNA täisprofiilid, mille põhjal ei saa välistada P.N-i bioloogilise materjali sisaldumist nimetatud proovides. Nimetatud järeldus riimub A. Golovanovi ja D. Elksninši ütlustega, et nemad ei tegelenud suures koguses narkootilise aine pakendamise ja peitmisega sõiduki peidikusse ja seda tegi P.N, kasutades selleks kilekindaid. P.N-i väide, et tema võis kinnastega kokkupuutes olla ainult siis, kui kütust tankis, on seega ainetu. Tõepoolest on Riigikohus märkinud, et käideldud narkootilise aine kogus iseenesest ei tõenda veel seda, et kuritegu on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil. Samas lahendis (RKKKo nr 3-1-1-38-11) on siiski leitud, et küll võib see kogumis teiste tõenditega olla oluliseks suure varalise kasu saamise eesmärgi olemasolule viitavaks faktoriks, sest reeglina ei ole eluliselt usutav, et narkootilist ainet, mille kogusest piisaks narkojoobe tekitamiseks sadadele ja tuhandetele inimestele, valmistatakse või omandatakse enda tarbeks või varalist kasu taotlemata. Käesolevas kriminaalasjas aga organiseeriti just suure varalise kasu saamise eesmärgil narkootilise aine järgi sõit välisriiki. On ilmselgelt eluliselt usutav, et kui A. Golovanovi juhitud sõidukit poleks Hollandist toodud narkootilise ainega kinni peetud, oleks aine paisatud P.N-i juhtimisel laiali narkootilise aine müügikanaleid pidi edasimüüduna narkoturule ja sealolevatele arvukatele 16 sadadele tarbijatele. Sellise tegevuse eesmärk sai olla ainult üks - kiire ebaseaduslik suure varalise kasu saamine. Seega kinnitavad kriminaalasjas kogutud tõendid ja süüdistatava pikemaajaline eeltöö selle nimel, et P.N-i eesmärgiks oli välisriigist suures koguses narkootilise aine toimetamine Eestisse ning selle müügist teenida võimalikult suurt rahalist tulu. Abipakkuvaks kriteeriumiks on siinjuures süüteokoosseisu subjektiivsete tunnuste tuvastamisel juba ka eelpool nimetatud P.N-i teoeelne- ja järgne käitumine. Faktiliste asjaolude individualiseerimisel ja P.N-i tegevusele hinnangu andmisel tuleb rõhutada asjaolu, et narkokuriteo toimepanemine oli detailideni kavandatud alates suures koguses narkootilisele ainele järgisõidust välisriiki kuni selle transportimiseni Eesti Vabariiki. Kavandatud kuriteo hoolikas läbimõeldus tagas ka kuriteo toimepanijatele narkootilise aine „eduka“ jõudmise Eestisse, kuni kinnipidamiseni Sillamäel. Hollandist Eestisse toodud 4816 grammi kanepi osas on maakohus põhjendatult tuvastanud, et narkootilise aine käitlemise tulemusena soovis P.N teenida mitte ainult rahalist kasu, vaid saada seda vähemalt KarSRS § 8 p-s 2 sätestatud määras. Maakohus on märkinud, et kuriteo toimepanemise ajal oli kanepi keskmine müügihind Eestis 18,3 eurot 1 grammi eest. Narkootikumi liigi ja koguse tuvastamisega seoses osundas maakohus narkootilise aine ekspertiisiaktile nr 11E-AN0955 (kd 1, tl 122-125), mis tõendab asjaolu, et 21.10.2011.a leiti A. Golovanovi poolt juhitud sõiduautost Mercedes Benz A170, reg.nr XXX, suur kogus narkootilist ainet, s.o 4816 grammi marihuaanat (kanepiõisikuid). Toksikoloogiast nähtub, et kanepi suur kogus on 5-10 grammi. Süüdistatava apellatsioonis sisaldub etteheide riiklikule süüdistusele, justkui pole kohtueelne menetlus tuvastanud, millise hinnaga nad narkootilise aine Hollandis omandasid. Ringkonnakohus leiab, et taoline väide on ainetu, kuna süüdistatavad pole ise mingit infot selles osas andnud ega ka seega võimalust narkootilise aine algallikat välisriigis paljastada. 3.17 Maakohus järeldas, et tellides, omandades, andes narkootilise aine vedamiseks üle ja soovides hiljem Eestis saada enda käsutusse 4816 grammi kanepit (ca 88 132,8 euro väärtuses narkootilist ainet), mida kavatseti maha müüa rohkem kui 29 000 (suure varalise kasu alammäär) euro eest, tegutsesid P.N ja D. Elksninš suure varalise kasu saamise eesmärgil, kattes seejuures kuriteo toimepanemise peale kulutatud summad (kohtuotsus lk 22). Ringkonnakohus leiab, et maakohus on siinkohal põhjendatult viidanud P.N-i isikule, kuid ekslikult nimetanud D. Elksninši isikut, kelle osas on Viru Maakohus teinud 08.11.2012 süüdimõistva otsuse kokkuleppemenetluses süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ning nimetatud otsuses (lk 5) on märgitud, et prokurör taotles süüdistuse kvalifikatsiooni muutmist KarS §-le 184 lg 2 p 1, kuna kokkuleppe sõlmimise hetkeks oli selgunud, et D. Elksninš ei tegutsenud narkootilise aine käitlemisel suure varalise kasu saamise eesmärgil. Seega tuleb D. Elksninši nimi eelnimetatud maakohtu motiveerivas lõigus välja jätta KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel. Samuti esineb vastuolu kohtu järelduses, mille kohaselt kohus leidis, et P.N , D. Elksninš ja A. Golovanov tegutsesid eelneval kokkuleppel koos tuvastamata isikutega 16.21.10.2011 edasiseks turustamiseks suure varalise kasu saamise eesmärgil. Sellest aga järeldub, et kohus nägi suure varalise kasu saamise eesmärgi olemasolu kõikidel isikutel. Õigeks tuleb lugeda aga et P.N tegutses eelneval kokkuleppel koos tuvastamata isikutega 16.-21.10.2011 ja käitles suures koguses narkootilist ainet grupis D. Elksninši ja A. Golovanoviga. 17 3.18 Seega nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et süüdistatava P.N-i süü on tõendamist leidnud KarS § 184 lg 21 p 1 järgi, samuti KarS § 392 lg 2 p 2 järgi, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus sisse-ja väljaveos üle Hollandi, Saksamaa, Poola, Leedu, Läti ja Eesti riigipiiride isikute grupi poolt. Süüdistatava P.N-i süü tuvastamisel on maakohus õigustatult rajanud tõenditebaasi mitte süüdistatava ütlustele, vaid asjas kogutud muudele objektiivsetele tõenditele, sealhulgas dokumentaalsetele tõenditele, samuti D. Elksninši ja A. Golovanovi ütlustele. Õigustatult tuleb järeldada, et P.N-i narkootilise aine käitlemisele ja salakaubaveole suunatud tegevus oli ajendatud kindlast tahtlusest alates kuriteo toimepanemise tehiolude kavandamisest, rollijaotusest kuni A. Golovanovi poolt narkootilise aine toimetamiseni läbi mitmete riikide 21.10.2011 Sillamäele. Tuvastamist on leidnud, et P.N järgis narkootilise aine käitlemisel võimaluse piires maksimaalselt konspiratsioonireegleid, et tema kuritegelikust käitumisest jääks võimalikult vähe tõenduslikult olulisi jälgi. On mõistetav, et P.N kui narkootilise aine käitlemise juhtfiguur, püüdis juba ennetavalt varakult füüsiliselt oma isikus võimalikult eemale hoiduda sõidukiga seotud arvete maksmisest, selle remondist ja kuriteoks ettevalmistamisest. Samuti vältis hotellide broneerimisest Hollandis ning tagasisõitu sõidukiga, milles oli narkootiline aine. Kriminaalasja materjalid kinnitavad samuti asjaolu, et P.N oli narkoaine käitlemise hierarhias või käsuahelas D. Elksninšist ja A. Golovanovist kõrgemal astmel. Väljavõtted P.N-i suuremate sissetulekute puudumisest kinnitavad, et igapäevaelus käisid tema käest läbi tundmatutest allikatest pärit suured rahasummad. 3.19 Tulenevalt KarS § 184 lg 5 p-st 2 kohaldab kohus nimetatud paragrahvis sätestatud kuriteo eest kuriteoga saadud vara laiendatud konfiskeerimist vastavalt KarS § 832 sätestatule. Mõistes isiku süüdi kuriteos ja karistades teda üle kolmeaastase vangistusega, konfiskeerib kohus vastavalt KarS § 832 lg 1 karistusseadustikus ettenähtud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. KarS § 832 lg 1 kohaldamisel ei oma tähtsust asjaolu, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse. Riigikohus on oma praktikas osutanud, et KarS § 832 sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades võib aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi. Apellatsioonides taotletud sülearvuti Acer Aspire 7745G konfiskeerimise tühistamise ja tagastamise taotlusega seoses märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohus konfiskeeris arvuti õigustatult KarS § 832 lg 1 alusel, mis kuulus kohtulahendi tegemise ajal toimepanijale. Kogutud tõendusmaterjalist kujunes ka ringkonnakohtu jaoks veendumus, et viimaste aastate jooksul puudusid süüdistataval legaalsed sissetulekud, mis lubaksid tal omandada vastavat vara. Nimetatud arvuti tuli turule mais 2010 ja MTA õiendist P.N-i tulude kohta aastatel 2009-2011 nähtub, et 2009 aastal P.N tuludeklaratsiooni ei esitanud, 2010 aastal deklareeris tulu summas 4636 krooni, 2011 aastal deklareeris tulu summas 1973 eurot. Maakohus ongi põhjendanud pikas loetelus (otsus lk 24), et P.N-ile i olnud võimalik 2011 lõpus ametlikult saadud tuludest 1973 eurot, omada sülearvutit maksumusega ca 765 eurot, kuna ta elatus kuritegelikul teel saadud rahalistest vahenditest, olles omandanud mitmesuguseid esemed, sularaha ja teenuseid üle oma reaalsete rahaliste võimaluste. Seega jääb süüdistatava apellatsiooni taotlus sülearvuti tagastamiseks tagajärjetuks. 18 3.20 Ringkonnakohtu istungil esitas P.N kohtule taotluse maakohtu otsusega temalt väljamõistetud sundraha ja menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks. Siinkohal on vajalik märkida, et maakohus on kohtulahendi tegemisel nimetatud küsimust juba vaaginud ja määranud otsuse resolutiivosas, et P.N on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul. Ringkonnakohus peab aga põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 alusel P.N-i apellatsiooni taotlust ekspertiiskulude maksmisest vabastamiseks, seda aga osaliselt. Prokurör nõustus samuti süüdistatavalt väljamõistetud menetluskulude vähendamisega 50% ulatuses. Siinjuures tuleb arvestada asjaolu, et süüdistatav viibib ilmselt pikemat aega vangistuses, tema resotsialiseerumisväljavaated on kesised ja menetluskulude tasumine on raskendatud. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud otsustust ei saa teha täies mahus selliselt nagu seda soovib süüdistatav. Sel juhul saaks ebavõrdse kohtlemise osaliseks süüdistatavad, kellel on tõesti sisukohane põhjendus menetluskulude osaliseks riigi kanda jätmiseks ja väheoluline pole, et tegemist on vanuselt noore meesisikust süüdistatavaga ning puudub mõistlik põhjendus arvata, et menetluskulude hüvitamine käib talle üle jõu ning tegemist on siiski isikuga, kes kavandas ja pani teadlikult toime rahvatervisevastase süüteo suure varalise kasu saamise eesmärgil. Lähtuvalt apellatsioonis taotletust ja prokuröri seisukohast ringkonnakohtus, peab ringkonnakohus põhjendatuks tühistada maakohtu otsus P.N-ilt rahaliselt kaalukamate väljamõistetud DNA ekspertiiside (11E-GE1081, 12E-GE0063, kd 1 lk 77,144) tegemiste kulude osas 1387 ja 589 eurot, jättes neist poole riigi kanda. DNA ekspertiiside tegemise eest mõisteti maakohtu otsusega riigituludesse menetlukuluna kokku 1976 eurot. Ringkonnakohus peab põhjendatuks juhinduvalt KrMS §-st 180 lg 3 jätta pool sellest, s.o 988 eurot riigi kanda. Ülejäänud 988 eurot (693.50 eurot ja 294.50 eurot) tuleb hüvitada P.N endal. Teiste ekspertiisiliikidega seotud menetluskulude osas ei pea ringonnakohus põhjendatuks süüdistatavalt väljamõistetavaid summasid vähendada. 3.21 Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja ja süüdistatava seisukohaga, et süüdistatavale mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele ja karistuse mõistmise eripreventiivsetele eesmärkidele, sest maakohus on põhistanud, millised tegurid tingivad süüdistatavale karistuse mõistmise just sellises vangistuse määras ning milliste asjaolude tõttu tuleb karistus jätta tingimisi täitmisele pööramata. Vajalik on jaatada maakohtu seisukohta, et P.N-ile süüks arvatud raskusastmega kuriteo puhul ei tule kaalumisele KarS § 74 sätete kohaldamine, s.o karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi vabastamine. Mõistetud karistusega seoses märgib ringkonnakohus, et see on mõistetud niigi alammäära lähedaselt (KarS § 184 lg 21 sanktsiooni alammäär on 6 aastat vangistust). Ringkonnakohus möönab, et P.N-ile mõistetud esmane karistus 7 aasta vangistuse näol on piisavalt pikk aeg, kuid seadusandja ongi pidanud vajalikuks nimetatud rahvatervisevastase kuriteo kui ühe äärmuslikuma narkokuriteo toimepanijate suhtes olla range. Mõistetava karistuse karmus peab nimetatud kuritegude puhul omama ennetavat üldpreventiivset toimet ja andma kindla signaali võimalikele analoogsete, s.o suure kasu ajendil narkokuritegude kavandajatele ja toimepanijatele. Ringkonnakohtus selgitas P.N , et on nüüdseks aru saanud oma olukorra tõsidusest, leiab, et oli valinud vale tee ja lubab tulevikus kuritegusid mitte toime panna, kuid nimetatud asjaolud ei saa süüdistatava süü suurust arvestades olla koheselt maakohtu poolt niigi sanktsiooni alammäära lähedase karistuse kergendamiseks. Samuti ei saa karistuse kergendamise aluseks olla süüdistatava apellatsioonis märgitud koduse olukorra halvenemine. 19 Perekonnaelu tingimuste võimalike oluliste piirangutega tulevikus pidi süüdistatav arvestama juba narkokuriteo toimepanemist kavandades. Kaitsja väide, et P.N-i karistus on ebaõiglane ning seitsme aasta pikkune vangistus võrreldes D. Elksninšile ja A. Golovanovile mõistetud karistustega on ülemäära range, ei ole asjakohane, sest eelnimetatud isikud mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses, kus toimivad teised menetluslikud reeglid, sealhulgas ka mõistetava karistuse suuruse osas. Tiit Lõhmus Paavo Randma 20 Aarne Sarjas