1-17-8326/25

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Prokurör Kaitsja Tallinna Ringkonnakohus

1. detsember 2017, Tallinn 1-17-8326 Andres Parmas, Julia Katškovskaja ja Urmas Reinola Y.O süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi Harju Maakohtu
2. novembri
3. a otsus, kokkuleppemenetlus Süüdistatav Y.O (ik: XXX); elukoht: XXX (viibib vahistatuna Põhja Prefektuuri arestimajas); varem kriminaalkorras korduvalt karistatud; vahistatud alates
4. juulist 2017 Ringkonnaprokurör Toomas Tomberg Vandeadvokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON
5. Tühistada Harju Maakohtu
6. novembri
7. a kokkuleppemenetluses tehtud otsus Y.O-lt menetluskulude kaitsjatasu väljamõistmise osas ja talle mõistetud karistuse osas ning saata kriminaalasi neis osades maakohtule uue otsuse tegemiseks.
8. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Toomas Bekkeri Advokaadibüroo kasuks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot (sh käibemaks) vandeadvokaat Toomas Bekkeri poolt Y.O-le apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. oktoobril 2017 sõlmisid süüdistatav Y.O , tema kaitsja vandeadvokaat Toomas Bekker ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Tomberg kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus Y.O süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ja tema karistamist ühe aasta ja kuue kuu vangistusega, samuti tema süüditunnistamist KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ja tema karistamist ühe aasta vangistusega. Kokkuleppe kohaselt tuleb liitkaristuseks Y.O-le mõista kaks aastat vangistus, mille hulka tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg. Vangistusest pööratakse kokkuleppest nähtuvalt koheselt täitmisele kuus kuud, jättes ülejäänud osa karistusest tingimis kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata. Kokkuleppes on märgitud ka see, et Y.O-lt kuuluvad riigi tuludesse välja mõistmisele menetluskulud, s.o sundraha 705 eurot ja tasu riigi õigusabi eest: 144 eurot kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, millele lisandub kokkuleppe kohaselt tasu kaitsja abi eest kohtumenetluses. Samuti on kokkuleppes märgitud, et Y.O-lt tuleb S AS tsiviilhagi katteks välja mõista 293,3 eurot ja R AS tsiviilhagide katteks välja mõista 603,84 eurot.
11. Harju Maakohtu
12. novembri
13. a otsusega tunnistati Y.O kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ja tema karistamist ühe aasta ja kuue kuu vangistusega, samuti tema süüditunnistamist KarS § 274 lg 2 p 3 järgi ja tema karistamist ühe aasta vangistusega. Kokkuleppe kohaselt tuleb liitkaristuseks Y.O-le mõista kaks aastat vangistus, mille hulka tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg. Vangistusest pööratakse kokkuleppest nähtuvalt koheselt täitmisele kuus kuud, jättes ülejäänud osa karistusest tingimis kolmeaastase katseajaga täitmisele pööramata. Kokkuleppes on märgitud ka see, et Y.O-lt kuuluvad riigi tuludesse välja mõistmisele menetluskulud, s.o sundraha 705 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 504 eurot. Samuti on kokkuleppes märgitud, et Y.O-lt tuleb S AS tsiviilhagi katteks välja mõista 293,3 eurot ja R AS tsiviilhagide katteks välja mõista 603,84 eurot.
14. Maakohus märkis, et süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Maakohtu hinnangul on kokkuleppe sõlmimine olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja asja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav kuulub KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 ning § 274 lg 2 p 3 järgi süüdimõistmisele. Edasiselt märkis maakohus, et teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 1,5 kuupalga alammäära, s.o 705 eurot. Samuti tuleb süüdistatavalt tsiviilhagide katteks välja mõista kokkuleppes märgitud summad. Kaitsjatasuga seonduvalt märkis maakohus, et süüdistavale on selgitatud menetluskulude tasumise kohustust. Süüdistatavale oli kaitsja määratud riigi poolt. Kaitsja on esitanud taotlused riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises. Kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleb Y.O-lt välja mõista kaitsjatasu. 2
15. Y.O on maakohtu otsuse peale esitanud apellatsiooni, taotledes seda et 22.-23.05.2017 ja 14.-15.06.2017 eelvangistuses viibitud aeg võetaks maha tema kohesele ärakandmisele kuuluvast karistuse osast, mitte aga mõistetud karistusest tervikuna. Samuti ei ole süüdistatav nõus 504 euro kaitsjatasu väljamõistmisega temalt, leides, et kokkuleppe kohaselt pidanuks ta tasuma üksnes 120 eurot kaitsjatasu.
16. Ringkonnakohtu eelistungil
17. detsembril 2017 leidis kaitsja, et maakohus on ebaõigesti jätnud kohesele täitmisele pööratud karistuse osa puhul arvestamata osade Y.O eelvangistuses viibitud päevadega. Kaitsja hinnangul oli väljamõistetud kaitsjatasu põhjendatud. Prokurör leidis, et eelvangistuses viibitud aja arvestamine koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka toimus vastavalt KarS 68 lg 5 sätetele. Kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu osas oli prokurör seisukohal, et see on kokkuleppes kajastatud õigesti ja maakohus on vastava summa välja mõistnud põhjendatult. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
18. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et selles esitatud väited väärivad tähelepanu ja apellatsioonis märgitud puuduste tõttu kohtuotsuse tegemisel tuleb maakohtu otsus tühistada ning saata samale kohtule samas koosseisus uue otsuse tegemiseks. Enda niisugust seisukohta põhjendab kolleegium alljärgnevalt.
19. Arutatavas asjas on prokurör, kaitsja ja süüdistatav sõlminud
20. oktoobril 2017 kokkuleppe, milles muu hulgas käsitletakse kriminaalmenetluse kulusid. Kokkuleppes on selle kohta märgitud, et kuludena tuleb tasuda 144 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, millele lisandub määratud kaitsjale makstav tasu kohtumenetluses õigusabi osutamise eest. Samuti kuulub väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 705 eurot. Maakohtu vaidlustatud otsusega on Y.O-lt kohtukuludena välja mõistetud 504 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja poolt riigi õigusabi osutamise eest ja sundraha 705 eurot. Kriminaalasja toimikust nähtuvalt on kaitsja esitanud ühe taotluse kohtumenetluses riigi õigusabi osutamise eest tasu kindlaks määramiseks
21. septembril
22. Selle taotluse kohaselt on kaitsja taotlenud kohtuistungiks valmistumise eest tasu 10 pooltunni eest, s.o 200 eurot, millele lisandub km. Samuti on ta taotlenud tasu kahe pooltunni kohtuistungil riigi õigusabi osutamise eest 40 eurot, millele lisandub km, seega kokku 240 eurot, millele lisandub km. Oma teises,
23. novembril 2017 esitatud taotluses on kaitsja taotlenud tasu kahe pooltunni riigi õigusabi osutamise eest kokkuleppe sõlmimisel ja ühe pooltunni riigi õigusabi osutamise eest maakohtu
24. novembri
25. a kohtuistungil. Seega kokku taotleb ta tasuna 60 euro kindlaksmääramist, millele lisandub km.
26. Saanud ülalnimetatud taotlused riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks, oli maakohus kohustatud võtma nende suhtes põhjendatud seisukoha. Arutataval juhul on maakohus aga otsuse märkinud üksnes järgmist: „süüdistavale on selgitatud menetluskulude tasumise kohustust. Süüdistatavale oli kaitsja määratud riigi poolt. Kaitsja on esitanud taotlused riigi 3 õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises. Kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleb Y.O-lt välja mõista kaitsjatasu.“ Ühtki taotlust ega selles sisalduvat ei ole maakohtu otsuse põhjendavasse ossa üldse märgitud ning sellest on võimalik üldse mindagi aru saada üksnes kriminaalasja toimiku ja otsuse paralleelsel lugemisel. Sellelt pinnalt on maakohus teinud resolutiivosas järelduse, et täies mahus taotletud kaitsjatasud Y.O-lt välja mõista. Kolleegium märgib, et niisugune pealiskaudsus ja hoolimatus menetluskulude kindlaksmääramisel on kokkuleppemenetluses lubamatu. Osas, milles praktiliselt põhjustel ei ole kokkuleppe sõlmimisel võimalik menetluskulusid numbriliselt veel kindlaks määrata (märkides üksnes ära, et ka kohtumenetluses võivad veel tekkida täiendavad kulud), on maakohus kohustatud esitatud tasutataotlusi sisuliselt hindama, kajastama nii seda hinnangut kui ka hinnangu tulemusi enda lahendi põhiosas ja alles eelneva põhjal tegema resolutiivosas põhjendatud järelduse. Arutataval juhul midagi sellist toimunud ei ole. Ka maakohtu istungil, kus kokkuleppe kinnitamist arutati, ei ole maakohus pööranud vähimatki tähelepanu kaitsjatasu taotlustega seonduvatele küsimustele. Kujunenud olukord on ringkonnakohtu hinnangul käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, sest ühe maakohtu menetluses arutamisel kuulunud keskse küsimuse kohta puuduvad maakohtu vaidlustatud lahendis igasugused põhjendused. Seetõttu tuleb nimetatud osas kriminaalasi saata maakohtule uue otsuse tegemiseks.
27. Mis puutub süüdistatava väitesse eelvangistuse viibitud aja ebaõige karistusaja hulka lugemise kohta, siis leiab kolleegium, et selles osas on maakohus irdunud süüdistatava, kaitsja ja prokuröri
28. oktoobril 2017 sõlmitud kokkuleppest ning on materiaalõigust ebaõigesti kohaldades põhjendamatult jätnud osad Y.O eelvangistuses viibitud päevad karistusaja hulka lugemata. Vaidlustatud otsuses märgib maakohus, et
29. oktoobril 2017 sõlmitud kokkuleppes on märgitud, et vastavalt KarS § 68 lg-le 1 tuleb karistuse hulka lugeda eelvangistus 22.-23.05.2017, 14.-15.06.2017, 22.-24.07.2017 ja alates 24.07.
30. Maakohtu vaidlustatud otsuses märgitakse aga, et KarS § 68 lg 1 alusel loetakse eelvangistuses viibitud aeg 22.-23.05.2017, 14.-15.06.2017 karistusaja hulka ja seetõttu jääb Y.O-l kandmisele üks aasta üksteist kuud ja kakskümmend kuus päeva vangistust. Edasi on aga kohus märkinud, et kohesele ärakandmisele kuulub kuus kuud vangistust, mille alguseks loetakse vastavalt KarS § 68 lg-l 1
31. juuli
32. Vähe sellest, et niisugune lahendus on ebaloogiline, on see ka otseses vastuolus arutatava asjas sõlmitud kokkuleppega. Asjas uue otsuse tegemisel peab maakohus ka mõistetava karistuse viima kooskõlla kokkuleppega või kui kohus ei pea seda võimalikuks, siis jätma kokkuleppe kinnitamata.
33. Eelnevast lähtuvalt ning tuginedes KrMS § 337 lg 2 p-le 2 ja § 339 lg 1 p-le 7 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu vaidlustatud otsuse osaliselt, s.o Y.O-lt menetluskulude kaitsjatasu väljamõistmise osas ja talle mõistetud karistuse osas ning saadab kriminaalasja neis osades maakohtule uue otsuse tegemiseks.
34. Kaitsja esitas eelistungil taotluse määrata eelistungil osalemisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 72 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane, kuid põhjendatud üksnes osaliselt ning tuleb seetõttu rahuldadagi osaliselt. Kaitsja on taotlenud ringkonnakohtu eelistungiks valmistumise eest tasu kindlaksmääramist kahe pooltunni eest. 4 Arvestades arutatava küsimuse väikest mahtu ja seda, et kaitsja on olnud asjaga tuttav juba varasemast, pole nii pikk ajakulu eelistungiks valmistumisel kuidagi põhjendatud. Seetõttu tuleb kohtu eelistungiks valmistumise eest tasu kindlaks määrata vaid ühe pooltunni ulatuses. Kuivõrd kokkuleppemenetluse reeglite rikkumine on arutatavas asjas aset leidnud riigi eksimusena ja süüdistataval on õigus eeldada, et tema kohtuasi leiab õige lõpplahenduse juba maakohtus, siis tuleb käsitletav menetluskulu jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 5