) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada S.X süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub S.X-il kohasele ärakandmisele 2 (kaks) kuud vangistust ning ülejäänud karistus, s.o 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust jääb tingimisi kohaldamata. Määrata S.X-ile katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud ei pöörata täitmisele, kui S.X ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata S.X-ile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi. Määrata S.X-ile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on liiklussüütegude ärahoidmine. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta S.X-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Tulenevalt
lg 1 saadab kohus S.X-ile kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma.
lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt
lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes
Menetluskulude hüvitamine:
lg 1 alusel välja mõista S.X-ilt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot, riigi õigusabi tasu 60 (kuuskümmend) eurot ja joobeseisundi tuvastamise tasu 14 (neliteist) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 824 (kaheksasada kakskümmend neli) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2018.a. detsembrikuust igakuise menetluskulu osa 68 (kuuskümmend kaheksa) eurot 67 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna. Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata
§-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127). Kui isik ei ole LS §-s 127 kehtestatud tähtaja jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1). Ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2). Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel. 2 ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on S.X toime pannud kuriteona korduvalt mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 lg 2 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, keda on karistatud Tartu Maakohtu 12.01.2016 otsusega joobeseisundis juhtimise eest ja mille eest saadud karistus ei ole kustunud, juhtis uuesti 06.08.2018 kella 19:39 paiku Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Võhma linnas Tallinna tn 28a asuva hoone lähistel mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes, kui etanoolisisaldus tema ühes grammis veres oli vähemalt 2,47 milligrammi. Nimetatud tegevusega rikkus S.X kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel kuulub S.X-i kohesele ärakandmisele 2 kuud vangistust ning 1 aasta ja 10 kuud vangistust jätta S.X-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui isik ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid. Määrata S.X-i S.X katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas; • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et S.X on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et S.X on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ära hoidmine. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta S.X-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks ja LS § 127 järgi kohustada S.X-i 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes
§-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile 3 kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt
Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni nelja-aastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks
Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2017 määrusest nr 189 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 500 eurot kuus.
lg 1 kohaselt on sundrahateise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot.
lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava S.X-i kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 60 eurot.
lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas joobeseisundi tuvastamisega tekkinud kulud – 14 eurot (tl 7).
lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (
lg 2).
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse
§-s 182 sätestatud erandeid.
lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 824 eurot: sundraha 750 eurot, riigi õigusabi tasu 60 eurot ja joobeseisundi tuvastamise tasu 14 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused
lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 4 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.