Obsah (6)
§ 238§ 326§ 175§ 180§ 337§ 1851-17-8963 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2017, Tallinn Kohtuasja number 1-17-8963 Kohtukoosseis Meelika Aava, Ivi Kesküla, Urmas Reinola Apelleerit
§ 238lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. Kar
S § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu
- juuli
- a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 7 kuu 16 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 7 kuud 16 päeva vangistust algusega
- oktoobrist
- M.I tunnistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi süüdi selles, et ta süstemaatiliselt vargusi toime paneva isikuna pani uuesti ajavahemikul
- märtsist kuni
- aprillini 2017 toime neli vargust. Ta varastas alkohoolseid jooke, raha ja majapidamistarbeid. Kolmel korras olid kannatanuteks tema isiklikud tuttavad (kasuisa, vanaema). Ühel korral varastas ta baari kassast raha, kus töötas tema klassivend.
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava M.I kaitsja vandeadvokaat T. Vaske, kes vaidlustab kohtuotsust mõistetud karistuse osas, sest mõistetud karistus ei vasta tema süü suurusele. Taotleb vangistuse tähtaja lühendamist. Apellatsiooni motiivide kohaselt on tegemist väga noore inimesega, kellele vanglas viibimine ei mõju hästi. Kuritegude toimepanemist soodustas asjaolu, et isik oli kodust praktiliselt välja visatud. Vaatamata oma noorusele on M.I töötanud kahes kaupluses ning saanud töötasu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsiooniga, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ning tuleb jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Esmalt märgib kohtukolleegium, et Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites korduvalt selgitanud, et ringkonnakohtu lahend peab üldjuhul kujunema kriminaalmenetluse seadustiku
- peatükis sätestatud apellatsioonimenetluse kui terviku tulemina ja apellatsiooni läbi vaatamata jätmine selle ilmse põhjendamatuse tõttu
§ 326lg 3 alusel kujutab endast erandit.
Ilmselt põhjendamatu on apellatsioon, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, st need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Kohtukolleegium leiab, et praeguses asjas tehtud maakohtu otsuses selliseid eksimusi ei esine. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on vangistuse keskmine määr 2 aastat 6 kuud. 2
(3)Apelleeritud kohtuotsusega mõisteti M.I-le nelja vargusepisoodi eest vangistus 1 aastaks 6 kuuks, s.o alla sanktsiooni keskmist määra. Tegemist ei olnud mitte ühe, vaid nelja lõpuleviidud vargusega. Isik paneb kuritegusid toime vaatamata sellele, et teda on varem samaliigiliste kuritegude eest karistatud. Viimase kohtuotsusega asendati talle mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, kuid seda ta ei sooritanud, vaid asus katseajal uuesti toime panema vargusi. Seega ei ole varasemad karistused süüdistatava käitumisele mõju avaldanud, mistõttu teda tuleb karistada rangema karistusega. Kohus on karistuse mõistmisel arvesse võtnud karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Samuti oli maakohtule teada tekitatud kahju suurus ning ta on karistuse mõistmisel sellega arvestanud. Kuna kriminaalasi vaadati läbi lühimenetluses, siis vähendas maakohus mõistetud liitkaristust KarS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ja mõistis liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Kuivõrd M.I pani uued kuriteod toime katseajal, siis on maakohus kohaldanud tema suhtes põhjendatult KarS § 65 lg 2 sätteid ja suurendanud mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Apellatsioonis ei esitatud asjaolusid, mis võimaldaksid M.I-le mõistetud vangistuse tähtaja lühendamist. Selliseid asjaolusid ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Seega on süüdistatava M.I kaitsja vandeadvokaat T. Vaske apellatsioon karistuse mõistmise peale ilmselt põhjendamatu ning ringkonnakohus jätab selle juhindudes
§ 326lg-st 3 läbi vaatamata.
5. Viimasena peatub kohtukolleegium apellatsioonimenetluse kuludel.
§ 175
lg 1 p 4 näeb ette, et menetluskuluks on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
§ 180
lg 11 kehtestab, et menetluskulude määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. M.I kaitsja vandeadvokaat T. Vaske esitas taotluse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks apellatsioonimenetluses koos käibemaksuga 48 eurot. Taotluse kohaselt seisneb kaitsja tasu apellatsiooni koostamises 2 pooltunni ulatuses. Kohtukolleegiumi hinnangul on taotluses märgitud toiming riigi õigusabi osutamiseks vajalik ja selle tegemisele kulunud aeg põhjendatud, mistõttu kohtukolleegium määrab M.I riigi õigusabi tasu suuruseks 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Kuna kohtukolleegium teeb
§ 337
lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, tuleb eelmärgitud menetluskulu
§ 185lg 2 kohaselt süüdistatavalt riigi kasuks välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
(3)