Obsah (6)

§ 76§ 199§ 65§ 64§ 75§ 751

1-17-8963 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.10.2018. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–17-8963 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kristin

§ 76lg 7 alusel pöörata täitmisele K.K-le Harju Maakohtu 10.10.2017.

a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus – 9 (üheksa) kuud ja 13 (kolmteist) päeva vangistust.

1. Kohustada K.K-d ilmuda kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna (Magasini 35 Tallinn). Vanglasse
2. K.K karistuse kandmise algust lugeda alates tema karistuse kandmisele ilmumisest või kinnipidamisest. tema
3. K.K suhtes valida tõkendiks – elukohast lahkumise keeld kuni kohtumääruse jõustumiseni. Kohtumääruse jõustumisel tõkend tühistada. Määrus väljastada K.K-le , p rokurörile, Tallinna Vanglale ja Viru Vangla kolmanda üksuse Harju piirkonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 1 5 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 10.10.
4. a kohtuotsusega tunnistati K.K süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ja karistati teda Kr

MS § 238 lg 2,

§ 65

lg 2,

§ 64lg 1 alusel 1 aasta 7 kuu ja 16-päevase vangistusega.

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 26.07.

1. a kohtumäärusega vabastati K.K tingimisi ennetähtaegsaelt vangistusest katseajaga kuni 26.05.
2. a, millest esimeseks 3kuuks kohaldati tema suhtes elektroonilist valvet ja määrati ta Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustati teda täitma

§ 75

lg 1 p 1 – 6 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid.

§ 75

lg 2 p 2, 2 1, 2,

§ 751

lg 4 alusel kohustati teda – mitte tarvitada alkoholi ; mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; asuma tööle või võtma arvele Töötukassas 2 nädala jooksul peale vabanemist; alluma elektroonilisele valvele 3 kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest. K.K määrati kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kohtumäärus jõustus 11.08.

1. a. Viru Vangla kolmanda üksuse Harju piirkonna kriminaalhooldusametnik esitas 21.09.
2. a Harju Maakohtule erakorralise ettekande K.K karistuse täitmisele pööramiseks. Erakorraline ettekanne on esitatud seetõttu, et K.K on rikkunud elektroonilise valve nõudeid: 1) 06.09.
3. a oli isikule ajakava kohaselt märgitud kriminaalhoolduses viibimise aeg kella 16.06-16.50 koju jõudmise ajaks kell 17:
4. Isik jõudis koju kell 17:
5. Kell 17:04 võttis ta kontakti valveametnikuga ning teavitas, et kuna buss hilineb, siis jõuab koju hiljem kui ajakavas ettenähtud. Kell 17:54 teavitas valveametnikku, et jõudis koju; 2) 07.09.
6. a oli isikule ajakava kohaselt märgitud tööl viibimise aeg kella 6.55 -16.30, koju jõudmise ajaks kell 17:
7. Kell 17:38 teavitas valveametnikku, et hilineb mõne minuti, kuna on ummikud, kell 17:45 teavitas, et jõudis koju; 3) 08.09.
8. a kell 00:09 andis 3M süsteem häire, et isik lahkus liikumiskeelu ajal. Kell 00:17 ei vastanud valveametniku kõnele koduseadme peale. Kell 00:20 ei vastanud 2 koduseadmele ega mobiilile helistamise peale. Kell 00:18 on 3M süsteem registreerinud isiku tagasituleku pärast lahkumiskeelu rikkumist; 4) 08.09.
9. a kell 9:21-9.43 ajal on 3M süsteem registreerinud kolm toitekatkestuse teadet. Isikuga võttis kontakti valveametnik kolmel korral (kell 9.25,9:37,9.56), kellele hooldusalune teavitas, et on kodus ja ei olnud teadlik voolukatkestusest; 5) 08.09.
10. a kell 15:05 andis 3M süsteem keha häire ja kohe mõned sekundid hiljem rihma rikkumise häire. Valveametnik helistas kell 15:10 koduseadmele, isik väitis, et jalavõru läks puruks; 6) 13.09.
11. a oli isikule ajakava kohaselt märgitud kriminaalhoolduses viibimise aeg kuni kella 15.00, koju jõudmise ajaks kell 15:
12. Kriminaalhooldusalune helistas valveametnikule kell 15:17 ja teatas, et bussi ei tulnud ja jääb hiljaks. Samuti teavitas hilinemisest ka kriminaalhooldusametnikku. Kell 15:44 helistas valveametnikule, et jõudis koju; 7) 14.09.
13. a kell 02:22 andis 3M süsteem võruhäire. Valveametnik helistas kell 02:37 koduseadmele, kuna oli võru häire, hooldusalune vastas kõnele, et magas ja võruga on kõik korras; 8) 14.09.
14. a oli isikule ajakava kohaselt märgitud tööl viibimise aeg kella 6.55 -16.30, koju jõudmise ajaks kell 17:
15. Kell 17:14 teavitas kriminaalhooldusalune valveametnikule, et hilineb u. 15 minutit. Kell 17.49 teavitas hooldusalune valveametnikku, et naasis koju; 9) 16.09.
16. a kell 3:03 andis 3M süsteem võruhäire. Kell 03:20 helistas valveametnik koduseadmele, millele hooldusalune vastas ja ütles, et tal on jala ümber võru lõdvalt ja, et hooldaja vaatab selle neljapäeval üle. Teavitas valveametnikku, et varasemalt on neid häireid veel olnud ja hooldaja on kursis; 10) 16.09.
17. a kell 21:20 andis 3M süsteem võruhäire. Valveametnik helistas koduseadmele kell 21:50, hooldusalune vastas seadmele ja ütles, et kõik on korras; 11) 20.09.
18. a kell 20:36 andis 3M süsteem häire, et isik lahkus liikumiskeelu ajal, kell 21:18 andis süsteem teada, et isik pöördus tagasi pärast äraolekut. Valveametnik helistas kriminaalhooldusalusele kell 20:42 koduseadmele, isik ei vastanud. Mobiilile vastas ja ütles, et on pesemas ja ei kuulnud koduseadet. Kuna kriminaalhooldusalune ei ole vanglast vabanedes täitnud talle kohtu poolt määratud elektroonilise valve kohustusi nõuetekohaselt, teeb ametnik ettepaneku pöörata K.K-le mõistetud karistus täitmisele. Kriminaalhooldusametnik teatas kohtuistungil, et ta jääb erakorralise ettekande juurde, pöörata täitmisele K.K-le Harju Maakohtu 10.10.
19. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi enn etähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistus. Kriminaalhooldusalune on isegi peale eelmist kohtuistungit pannud jällegi uusi elektroonilise valve rikkumisi toime. Ta rikkus elektroonilise valve tingimusi 06.10.
20. a, 07.10.
21. a. Kriminaalhooldaja teatas, et K.K tööandja teatel isik lahkus hoopis 06.10.
22. a töölt lõuna paiku, kuna ta tahtis koju minna, sest jäi haigeks. Samuti ei olnud K.K viibinud tööl 07.10.
23. a . Sellisest käitumisest järeldub, et isik ei ole teinud enda ja oks järeldusi. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil tema poolt ärakandmata karistuse mitte täitmisele pööramist . Ta tunnistas, et rikkus kohustusi, kuid ta ei oska põhjendada, miks ta seda tegi. Taotles talle määratud elektroonilise järelevalve ja katseaja pikendamist.

§ 76

lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, 3 pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kohus, kohtuistungil ära kuulanud kriminaalhooldusametniku ja kriminaalhooldusaluse seisukohad ning tutvunud esitatud materjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus K.K-le Harju Maakohtu 10.10.

1. a kohtuotsusega mõistetud ja Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 26.07.
2. a kohtumäärusega tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ärakandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune K.K oli Viru Maakohtu 26.07 .
3. a kohtumäärusega allutatud elektroonilisele valvele 3-kuuks alates vanglast vabanemisest. K.K on aga alates 06.09.
4. a toime pannud ridamisi elektroonilise valve põhjuseta rikkumisi. Rikkumised on leidnud aset: 06.09.
5. a, 07.09.
6. a, 08.09.
7. a (3-korral), 13.09.
8. a, 14.09.
9. a (2-korral), 16.09.
10. a (2-korral), 20.09.
11. a. Lisaks on leidnud kinnitust, et isik rikkus elektroonilise valve tingimusi ka veel 06.10.
12. a, 07.10.
13. a ning valetas kriminaalhooldusametnikule nende päevade kohta, et ta oli kauem hõivatud töökohustuste täitmisega. Tegelikult aga teatas tema tööandja, et isik lahkus 06.10.
14. a töölt lõuna paiku väidetavalt haiguse tõttu ning 07.10.
15. a ta üldsegi tööle ei ilmunud. Kuna kriminaalhooldusalune ei ole vanglast vabanedes täitnud talle kohtu poolt määratud kriminaalhoolduse kohustusi, teeb ametnik ettepaneku pöörata K.K-le mõistetud karistus täitmisele. K.K ei olnud kohtuistungil nõus tema suhtes mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vanglast vabanemise seisuga ärakandmata karistuse täitmisele pööramisega. Kriminaalhooldusalune tunnistas kohtuistungil, et ta pani toime elektroonilise valve rikkumisi, kuid ei osanud neid põhjendada. Ta taotles kohtuistungil pikendada talle elektroonilise valve tähtaega ja katseaega. Kohus menetleb küll alles esimest erakorralist ettekannet K.K suhtes selles kriminaalasjas peale peale tema vanglast vabanemist. Kuid isik panid toime kriminaalhoolduse rasked rikkumised, milleks elektroonilise valve tingimuste rikkumine kindlasti on. Ja lisaks pani ta rikkumisi toime paljukordselt. Kohus vabastas K.K tingimisi ennetähtaegselt vangistusest just elektroonilise valve alla, usaldades teda ja andis talle võimaluse edaspidi karistust vabadusest kanda, kuid K.K kuritarvitas tema suhtes kohtu poolt ülesnäidatud usaldust. See annab kindlat tunnistust tõsiasjast , et K.K ei ole võimeline täitma tingimisi mõistetud vangistusega kaasnevaid käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi, eriti mis puudutab elektroonilise järelevalve nõuetekohast läbimist. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul ka põhjendatud enam temale elektroonilise järelevalve tähtaja pikendamine, sest on le idnud tõendamist, et ta ei ole suuteline seda täitma. Isiku sellisest käitumisest saab kohus teha vaid järelduse, et vaatamata 10 kuu vangistuses viibimist, ei ole K.K muutnud oma käitumisviise ega harjumisi. Kohtu hinnangul on K.K rikkunud talle vanglast tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel määratud kohustusi tahtlikult. Kohus andis isikut tingimisi ennetähtaegselt vangistust vabastades talle võimaluse edaspidi karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei saanud aru talle pakutud võimalusest ning kuritarvitas kohtu usaldust. Kohus vabastas K.K tingimisi ennetähtaegselt vanglast uskudes, et ta täidab edaspidi käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi korralikult, kuid isik ei pidanud vajalikuks nõuetekohaselt kriminaalhoolduse nõudeid täita. Kohtu hinnangul on kriminaalhooldusaluse K.K rikkumised niivõrd tõsised, et praegusel ajal on ainuvõimalik tema poolt ärakandmata karistuse täitmisele pööramine. K.K viibis juba 4 reaalselt vangistuses, kuid sellest hoolimata ta ikkagi ei hakanud vanglast vabanemisel reeglitekohaselt käituma ning on endiselt arusaamisel, et ta otsustab ise - kas, kuidas ja millal ta kohtu poolt talle määratud kohustusi täidab. Kohus on seisukohal, et praegusel ajal on K.K suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb K.K-le Harju Maakohtu 10.10.
16. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabanemise seisuga ära kandmata karistus – 9 kuud ja 13 päeva vangistust

§ 76lg 7 alusel täitmisele pöörata.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5