Obsah (4)

§ 424§ 74§ 68§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 23. jaanuar 2019, Võru Kriminaalasja number 1-18-10020 (kohtueelse menetluse nr 18261001041) Kohtukoo

) § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Ken Kiudorf Süüdistatav H.J . Isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel eesti keel; ametlik töökoht puudub, teeb juhutöid; varem kriminaalkorras karistatud ühel korral Tartu Maakohtu 23. aprilli 2015 otsusega

§ 424

järgi viiekuulise vangistusega

§ 74alusel tingimisi 18 kuu pikkuse katseajaga; tõkendit ei ole RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada H.J süüdi

§ 424

lg 2 järgi mootorsõiduki korduvas juhtimises joobeseisundis ja karistada teda 11 kuu pikkuse vangistusega. 2. Määrata

§ 74lg 2 alusel koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks üks kuu vangistust.

3.

§ 68lg 1 alusel arvata kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.

–

1. november 2018, s.o kaks päeva koheselt kandmisele kuuluva karistuse hulka ja mõista H.J-i koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 28 päeva vangistust.
2. Kohustada H.J-i ilmuma karistuse kandmiseks vanglasse kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks.
3. Arvestada H.J-i karistuse kandmise aja algust alates tema ilmumisest vanglasse karistust kandma.
4. Jätta

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel ülejäänud karistus kümme kuud vangistust täitmisele pööramata, kui H.J ei pane kahe aasta ja kolme kuu pikkuse katseaja jooksul 1 toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75lg 1 p-des 1– 6 sätestatud kontrollnõudeid.

H.J peab: 6.

1. elama xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 6.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 6.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 6.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 6.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.

§ 75lg 2 p 2 alusel keelata H.J-il käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

8.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada H.J-i osalema käitumiskontrolli ajal kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärk on hoida ära süüdistuses nimetatud süüteod või nendega sama liiki süüteod.

1. Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
2. jaanuarist
3. Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel.
4. Käitumiskontrolli nõuete täitmine peatub, kui H.J asub kandma koheselt kandmisele kuuluvat vangistust, ja käitumiskontrolli nõudeid hakatakse taas kohaldama, kui H.J vabaneb selle vangistuse kandmiselt.
5. Arvata menetluskulude hulka sundraha 810 eurot. Jätta riigi kanda sundraha 60 euro ulatuses. Mõista sundraha 750 euro ulatuses ja kohtueelses menetluses menetluskulude hulka arvatud riigi õigusabi tasu 134,40 eurot (sh käibemaks), kokku 884,40 eurot välja H.J-ilt . Menetluskulud tuleb H.J-il tasuda ühe kuu jooksul alates otsuse jõustumisest otsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates
6. jaanuarist
7. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
8. peatüki
9. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe PÕHIOSA 2 Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse H.J-i selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu
10. septembri 2015 otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, juhtis
11. novembril 2018 kella 00.56 paiku Võru linnas Liiva tänaval mootorsõidukit Volvo S60 registreerimismärgiga xxxxxx seisundis, kus alkoholisisaldus tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,30 milligrammi ja kus tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Selle teoga rikkus H.J liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani H.J toime mootorsõiduki korduva juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu Süüdistatava H.J-i , tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski ja abiprokurör Ken Kiudorfi vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on H.J-ile mõistetavaks karistuseks

§ 424

lg 2 järgi 11 kuud vangistust.

§ 74

lg 2 järgi määratakse koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks üks kuu vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 14.

– 15. november 2018, s.o kaks päeva koheselt kandmisele kuuluva karistuse hulka ja mõistetakse koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäetakse ülejäänud karistus kümme kuud vangistust täitmisele pööramata, kui H.J ei pane kahe aasta ja kolme kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu, järgib talle katseajaks pandud

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ja täidab

§ 75lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi.

Kohtu seisukoht Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb H.J

§ 424lg 2 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. KrMS § 245 lg 1 p 12 järgi tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Kokkuleppe järgi on selles kriminaalasjas menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 750 eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 134,40 eurot (kokku 884,40 eurot). Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2017 määruse nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 järgi tõepoolest 750 eurot. Tänasel päeval on sundraha aga 810 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse
2. detsembri 2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1). Kohus peab KrMS § 3 lg 2 järgi lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5). Seega peab kohus lähtuma sellest, et sundraha suurus on 810 eurot. 3 Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7-16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n-ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 teine lause. Praegusel juhul seda teha tulebki. H.J-i majanduslik olukord on raske, sest ta teeb üksnes juhutöid. Seetõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel jätta sundraha 60 euro ulatuses riigi kanda. Sundraha 750 euro ulatuses ja määratud kaitsjale makstud tasu kohtueelses menetluses 134,40 eurot (kokku 884,40 eurot) tuleb vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel tuleb H.J-il tasuda menetluskulud ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. /allkirjastatud digitaalselt/ 4