Obsah (5)

§ 424§ 74§ 68§ 75§ 76

1-18-9000 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 07.oktoober 2020, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Katerin Hovi (

§ 424

lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest tuleb kohe ära kanda 1 kuu vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati kohe ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka A.Y kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 2 päeva. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldati A.Y suhtes tõkendina vahistamist.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et ülejäänud mõistetud karistust, s.o 9 kuud vangistust, ei pöörata täitmisele, kui A.Y ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi.

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel määrati A.Y-le katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ja osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel määrati A.Y-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast alates vanglast vabanemisest ühe kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. Kohtuotsus jõustus

1. novembril
2. Tartu Maakohtu
3. novembri
4. a määrusega pöörati A.Y karistus täitmisele. 15.07.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta Tartu Vangla A.Y vabanemist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa A.Y tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Katerin Hovi, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega A.Y tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. A.Y kannab käesoleval ajal karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase tingimisi katseajaga enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on A.Y temale mõistetud vangistusest ära kandnud 6 kuud, so enam kui 1/2 ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda xxx. Eluaseme omanikuks on G. V. (R.). Kinnipeetav elas seal koos ema ja kasuisaga ka enne käesolevat vangistust. Tegemist on kolmetoalise kõigi mugavustega korteriga, kus kinnipeetaval on olemas enda eraldi tuba. 11.06.2020 teostas kriminaalhooldusametnik antud elukohta elukohakontrolli. Kodukülastuse käigus oli kodus kinnipeetava ema, kes kinnitas, et A.Y võib seal elada. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Kohtu hinnangul A.Y puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Tema varasem elukäik näitab, et ta pole varasematest karistustest õppust võtnud. Nimelt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud neljal korral, kannab kolmandat reaalset vangistust. Tartu Maakohtu 12.11.19 määrusega nr 1-18-9000 pöörati käesolev vangistus täitmisele, kuna isik ei täitnud talle käitumiskontrolli ajaks pandud kohustusi (ei ilmunud registreerimisele, tarvitas alkoholi). Lisaks tuli süüdlane kohtu poolt vangla taotluse alusel tagaotsitavaks kuulutada, kuna ta ei ilmunud määratud ajal karistust kandma. Seegi näitab tema ükskõikset suhtumist temal lasuvatesse kohustustesse ning tema vastustustunne on olematu. Ka ei saa pidada tema vangistuskäiku laitmatuks, kuna tal on kehtiv distsiplinaarkaristus 01.juulist 2020, mis oma olemuselt pole küll ohtlik, aga näitab siiski valmidust rikkuda reegleid oma huvide ja vajaduste rahuldamise nimel. Vangla iseloomustusest ega süüdlase ütlustest ei nähtu, millised on need motiveerivad pidepunktid, mille nimel vabaduses eriliselt pingutada. Süüdlane naaseb oma vangistuseelsesse elukohta. Suhted emaga, kes on ta peamine moraalne toetaja, on jäänud hoolimata korduvatest kuritegudest heaks. Töö oli olemas ka enne vangistust ning kriminaalhooldaja võimaldas süüdlasel koguni tööl käia xxx, kuid kuna isik rikkus kriminaalhooldusel olles korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, siis alates septembrist 2019 ametnik ei lubanud A.Y-d välismaale tööle. Kokkuvõtvalt ei saa rajada ennetähtaegse vabastamise otsustust eelnimetatud positiivsetele asjaoludele, sest need olid olemas ka enne vangistust, kuid ei pannud kuidagi süüdlast oma pahedest hoiduma ning elama õiguskorrast kinni pidades. Kõige suurem murekoht on ilmselgelt alkohol ning ei paista, et süüdlane vabanemise korral astuks tõhusaid samme, mis hoiaksid sõltuvust sellest kontrolli all. Nii nähtub vangla arvamusest, et A.Y alustas alkoholi tarvitamist alaealisena. Varasemalt on proovinud teha ka alkoholivastast süsti, mis väidetavalt aitas. Pärast seda esines ka üle aasta periood, kus ta ei tarvitanud üldse alkoholi. Enne vanglasse tulekut väitis olevat ennast motiveeritud alkoholi tarbimisest loobuma, leidis et saab sellega ilma suuremate probleemideta hakkama. Kuid kriminaalhooldusel olles rikkus vaatamata sellele korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Karistuse täitmisele pööramise määrusest nähtub, et A.Y on käinud esmasel hindamisel Kainem ja Tervem Eesti programmi raames, kuid enda alkoholisõltuvust isik ei tunnista ja pole nõus osalema programmis Kainem ja Tervem Eesti. 02.03.
3. a läbis A.Y A-Kliinikus OÜ Aprotseduuri (alkoholivastane ravi), kuid sellele vaatamata tarvitas ta 2,5 kuu pärast alkoholi. Seega kohus enam ei pea usutavaks, et A.Y suudab sõltuvusprobleemid lahendada enda tahtejõu abil ning taaskordse pöördumisega „Kainem ja tervem Eesti“ programmi, eriti, kui see on juba kord ebaõnnestunud. Juhul, kui süüdlane tõepoolest tahab oma elukorraldusse ja arusaamistesse muudatusi sisse viia, siis tuleks esmalt otsida statsionaarset abi rehabilitatsioonikeskustest, kus tegeletakse sõltuvusega sihipäraselt ja järjekindlalt pikema aja jooksul. Samuti tuleks kaaluda keskkonnavahetust, sest iseloomustusest nähtub seegi, et süüdlasel on raskusi „ei“ ütlemisega ning ta on teiste poolt väga mõjutatav. Kokkuvõtvalt tuleb süüdlasel jätkata karistuse kandmisega. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu ühtki uut ja sisulist motivaatorit, mis paneks süüdlast väljapool vangistusasutust rohkem pingutama ja õiguskorrast ning kehtestatud kohustustest kinni pidama. Eelkirjeldatult iseloomustatud isikult on igati alus karta uusi kuritegusid ka tulevikus ning igati põhjendatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik