KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12.11.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6258 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Tõlk Jelena Laas Proku

§ 426

, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON Vabastada S.P temale Viru Maakohtu 06.07.2017 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 21.05.2018 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. Vastavalt KarS § 76 lg 5, § 78 p 2 määrata S.P-le katseaeg 6 (kuus) kuud alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning allutada S.P katseajaks kriminaalhooldaja käitumiskontrollile. Kohustada S.P-d katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 1 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1, 4 sätestatud Kohustada S.P-d katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p -des 2, 2 järgmisi lisakohustusi: 1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või võtma end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul alates vanglast vabanemisest. Määrata S.P kriminaalhooldusele Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vabastada S.P karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

§ 175

lg 1 p 4 ja § 180 lg 3 alusel jätta osa kaitsjatasust, s.o kaitsja sõidukulud summas 95,76 eurot riigi kanda.

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista S.P-lt menetluskuluna kaitsjatasu summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot v.adv. Ahto Sirendi poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 (SEB PANK), nr EE502200221014193355 (SWEDBANK), nr EE401700017002872300 (LUMINOR BANK) viitenumbriga

1. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Ahto Sirendi kasuks 215,76 eurot (sh käibemaks 20%) v.adv. Ahto Sirendi poolt süüdimõistetu S.P kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, S.P-le, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 17.09.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2 Viru Maakohtu 06.07.2017 otsusega tunnistati S.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistuseks mõisteti talle 8 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus 240 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 1 aasta 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemiseks ajaks allutati S.P kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati järgima KarS § 75 lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p-des 2,21 sätestatud lisakohustusi. Viru Maakohtu 21.05.2018 määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel täitmisele S.P-le Viru Maakohtu 06.07.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 8 kuud vangistust, millest loeti kantuks süüdimõistetu S.P poolt tehtud üldkasulik töö 29 tunni ulatuses ning kandmisele kuulus 7 kuud 1 päev vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 18.05.
2. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta samuti S.P vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Leiab, et kõik on õige, mis iseloomustuses kirjas. Enne vangistust ta töötas, kuid pidi tegema ka ÜKT-d, kuid siis pidi tulema põhitöökohast ära. Vabanemisel läheb tööle sinna, kus töötas ka enne vangistust. Tegemist on firmaga „Xxxx “, kus töötatakse narkosõltlastega. Selgitab, et kunagi ammu tarbis narkootikume, kuid enam mitte. Ta ise ei karda, et hakkab uuesti tarbima, sest vabaduses olles ei olnud ühtegi tagasilangust. Tal ei ole alkoholi sõltuvust. Teab, mida tähendavad kontrollnõuded ja on nõus, et talle määratakse kontrollnõuded. Elama asub ema juurde, kes elab xxxx. Neil on emaga väga head suhted. Kaitsja on vanglast ja prokuratuurist erineval seisukohal. Kuna tegemist on lühiajalise vangistusega, siis kinnipeetava puhul mingit individuaalset täitmiskava ei koostata. Seega ei näe kaitsja põhjust, miks teda lõpmatuseni vangis hoida, see oleks riigi ressursi raiskamine. Kriminaalhoolduse läbi säilib tema üle kontroll päris pikaks ajaks. Vangla ja prokurör ei toeta ilmselt põhjusel, et tõenäosus uute kuritegude toimepanemisel on suur, kuid mitte keegi ei ole kunagi suutnud nende protsentide põhjendatust ära põhjendada. Kinnipeetav on kriminaalhoolduse all olnud ja ta põhjendas nõuete rikkumist sellega, et tal oli käeluumurd ja suur verekaotus, mistõttu ei saanud ta minna märkima ega kriminaalhooldajale informatsiooni edasi anda. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja vabastada S.P vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu kuulub vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et karistusregistri andmete kohaselt on tal 4 kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses viibib ta kolmandat korda, millest nähtub, et isikule ei ole varasemad tingimuslikud ega reaalsed karistus ed vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ja ta on jätkanud kuritegude 3 toimepanemist. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguspärane ja probleemideta ning tema suhtumine ametnikesse viisakas. Samuti puuduvad tal vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused, millest võib järeldada, et vangistuses viibitud aeg on täitnud oma eesmärgi, isik on muutunud ning edaspidigi motiveeritud käitumine õiguspäraselt. Kinnipeetaval on vabanemisel võimalik elama asuda tädile kuuluvas korteris, kus käesoleval ajal elab tema ema üksinda. Enne vangistust oli perioode, kus kinnipeetava majanduslik olukord oli väga hea, kuid majanduslikud raskused süvenesid seoses narkootikumide tarvitamisega. Kinnipeetav on kuritegusid toime pannud materiaalse kasu saamise eesmärgil ning tasumata nõudeid on tal 2600 euro ulatuses. Kuigi kinnipeetaval puudub vabanemisel garanteeritud töökoht, mis tagaks talle kindla igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks, on ema nõus poega vajadusel materiaalselt toetama, eelkõige toidu ostmise näol. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Ise mõistab narkootikumide tarvitamise kahjulikkust ning on motiveeritud edaspidi tarvitamisest loobuma. Kinnipeetav on ka varem tegelenud narkosõltuvusest vabanemisega, käies metadooni asendusravil, läbides MTÜ Convictus sõltlastele suunatud tugigrupi ning sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Kinnipeetav on väljendanud motivatsiooni edasi elada seaduskuulekalt. Kuigi kinnipeetav on varem rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning ka käesolev karistus pöörati täitmisele põhjusel, et isik ei sooritanud üldkasuliku töö tunde, tuleks kohtu hinnangul anda kinnipeetavale võimaluse näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus S.P vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Kristel Vedro 4