Obsah (4)

§ 175§ 180§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-18-5438 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. veebruar 2019, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-5438 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretä

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista C.A-lt menetluskuluna kaitsjatasu 133,32 (ükssada kolmkümmend kolm eurot ja 32 senti) eurot riigituludesse v.-adv. Matti Reinsalu poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada C.A-l tasuda kaitsjatasu summas 133,32 eurot ositi 4 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 33,33 eurot. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700036435 ning selgitus: „C.A , 1-18-5438, kaitsjatasu osamakse“. Kui rahaline nõue pole täies ul atuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.12.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava C.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. C.A kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 02.07.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-18-5438 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. Karistusaja algust loetakse C.A kinnipidamisest, s.o alates 30.06.
2. 3 C.A-d on kriminaalkorras karistatud 6 korral, millest 4 karistust on arhiveeritud. Reaalset vangistust kannab isik neljandat korda. Kõik kuriteod on samaliigilised mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Teod on toime pandud samalaadsetel põhjustel (teravate elamuste otsimi ne, mõtlematus). Kinnipeetavale ei ole koostatud individuaalset täitmiskava, kuna ta kannab alla aastast karistust. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 4 kuud vangistust. Ennetähtaegse vabanemise korral saab C.A elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 2-toalise kõigi eluks vajalike mugavustega korteriga, mille omanikuks on C.A ema M G. Hetkel elavad antud korteris C.A ema ja isa kahekesi. Korteril kommunaalvõlgasid ei ole. Kinnipeetaval on elamisloakaart kehtivusega kuni 10.03.
3. Ettepanek isiku pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks on PPA-sse saadetud 15.08.2018, kuid PPA ei ole veel ettepanekut menetlusse võtnud. Isik omandas Narva-Jõesuu Keskkoolis põhihariduse ja Narva Kutsekeskkoolis tisleri eriala. Kinnipeetaval on vene kodakondsus, riigikeelt ta ei valda. Hariduse omandamisse suhtub isik positiivselt. Ametlikult on isik töötanud ehitusel ning raudteel, kuid enamasti on ta töötanud mitteametlikult. Enne vangistust oli kinnipeetav töötukassas arvel tööotsijana. Vanemad on valmis isikut materiaalselt toetama ka tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral. C.A ema ja isa on pensionärid. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib C.A minna tööle Xxxx OÜ-sse. Telefonivestluses ettevõtte direktori A K selgus, et C.A-le tagatakse töökoht nende ettevõttes. Isikul on Täitise andmetel tasumata võlanõudeid summas 1705,95 eurot. Isiku lähivõrgustikku kuuluvad ema M G ja isa A G, samuti õed I G ja O P, kes elavad peredega eraldi. Xxxx linnas elavad kinnipeetava elukaaslane N K ja laps G G (sündinud xxxx), kellega omavahelised suhted on head ja toetavad, suheldakse kokkusaamiste ja telefoni teel. Kinnipeetava tutvusringkonda ei kuulu kriminaalse taustaga sõbrad ning mõjutatavaks ta ennast ei pea. Senisele riskeerivale ja hoolimatule elustiilile viitavad kinnipeetava kriminaalne minevik, alkoholi kuritarvitamine ja korduv joobes juhtimine. Isikul ei ole alkoholisõltuvust diagnoositud, kuid on viiteid pikaajalisele alkoholi kuritarvitamisele. Kinnipeetav mõistab, millised on alkoholi tarvitamise tagajärjed. Isik on teinud ka jõupingutusi alkoholisõltuvusest vabaneda (ampulli paigaldamine), kuid tulemust see ei andnud. Kinnipeetav loodab, et suudab ise probleemi lahendada, kuid on motiveeritud osalema ka võõrutusprogrammis. Isikul ei ole narkosõltuvust diagnoositud. Kinnipeetav on mõned korrad proovinud amfetamiini ning kanepit, kuid kuritegude toimepanemine ei ole seotud narkootikumide tarvitamisega. Meditsiiniosakonna andmetel põeb isik kroonilist haigust, mis ei takista eluga toimetulekut. Kinnipeetav ei ole õppinud varasematest kogemustest ning ei ole seni mõelnud oma tegude tagajärgedele, vaid on lähtunu d hetkevajadustest. C.A tunnistab muutuste vajalikkust, väidab, et soovib õiguskuulekalt elada ja tal on selleks vajalik tugi ka olemas perekonna näol. Risk uue kuriteo sooritamiseks on seotud aga sellega, et nii tahtejõust kui ka oskustest võib puudu jääda. Kuritegelikke hoiakuid isik ei väljenda ning ku ritegudesse suhtub negatiivselt. Mõistab enda sõnul ühiskonnas kehtivaid kohustusi ja norme, kuigi ise on neid korduvalt eiranud. Kriminaalhooldusel on seni olnud 2 korral, katseajad kulgesid rahuldavalt. Kinnipeetav on valmis otsima muutumisvõimalusi, kuid arvestades varasemat kuritegelikku käitumist on säilinud risk edaspidiseks seaduse rikkumiseks. Kinnipeetava puhul seisneb oht mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 4 aasta jooksul on 35%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks C.A vabastada vangistusest ennetähtaegselt, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata talle, tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest, katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistuse lõpuni, s.o 30.06.2019, kuid mitte vähem kui 6 kuud kohtumääruse jõustumisest. Katseajaks on otstarbekas kohustada teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustusi. C.A kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Vastab tõele, et teda on karistatud üksnes mootorsõiduki joobes juhtimise eest ning vanglas on ta neljandat korda. Kui kohus ta vabastab, siis ta lubab ennast parandada ja mitte istuda enam purjus peaga rooli. Ta on varem lasknud endale ampulli panna, kuid n üüd soovib kallimat kodeerimist, et oleks kindlam. Tal on endal ka tahtmine vabaneda alkoholi tarvitamisest. Alkoholiprobleemiga seoses ei ole ta psühholoogiga suhelnud, kuid ta on valmis seda tegema. Xxxx OÜ-s hakkab ta xxxx kokku panema. Elukaaslase ja lapsega ta koos elama ei hakka, kuid lapse võtab enda juurde igal nädalavahetusel. Vabanedes toetavad teda ema ja isa ning ta on nõus täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa C.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läb ivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, C.A ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu oli arvamusel, et vaidlust ei ole selle üle, et alkoholijoobes liikluses osalemine on surmavalt ohtlik. Kinnipeetav on küll korduvalt karistada saanud, kuid ei ole hukkunuid ega vigastatuid ja ta ise on ka terve. Kaitsja loodab, et isik on teinud õigeid järeldusi. Kinnipeetav ütles ka kohtuistungil, et ei istu enam purjus peaga rooli. Ta on valmis täitma kontrollnõudeid ja alkoholiga seoses on ta valmis otsima ka täiendavat meditsiinilist abi. Tal on vabanemisel olemas elukoht, töökoht ja toetav tugivõrgustik. Vangla ja prokuratuur toetavad kinnipeetava enne tähtaega vabastamist. Eeltoodut aluseks võttes palu s kaitsja kohtul kaaluda kinnipeetava enne tähtaega vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu C.A võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ning seda olenemata asjaolust, et tal on karistusregistri andmetel 2 kehtivat kriminaalkaristust samalaadsete kuritegude eest ning reaalset vangistust kannab ta mitmendat korda. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud nõuetekohane. Tal puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Eeltoodu viitab kohtu hinnangul sellele, et kinnipeetav on teinud pingutusi oma senise kuritegeliku käitumise muutmiseks, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on head. Tal on vabanemisel alaline elukoht emale kuuluvas korteris, kus ta hakkab elama koos vanematega. Kinnipeetaval on garanteeritud töökoht Xxxx 5 OÜ-s, mis tagab talle kindla igakuise sissetuleku. Lisaks on vanemad nõus poega materiaalselt toetama. Kinnipeetava tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid ei ole ning ise ta end mõjutatavaks ei pea. Kuigi isikul alkoholisõltuvust diagnoositud ei ole, on kuriteod seotud alkoholi tarvitamisega. Kinnipeetav mõistab enda sõnul alkoholi tarvitamise tagajärgi, on ka varem üritanud alkoholi tarvitamisest loobuda, kuid seni tulutult, mistõttu esineb jätkuvalt uue kuriteo toimepanemise risk olukorras, kus isik jätkab alkoholi tarvitamist. Enda sõnul soovib isik edaspidi alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda ning ta avaldas kohtuistungil, et soovib sel korral ennast lasta kodeerida, mis pidi efektiivsem olema ampulli paigaldamisest. Kinnipeetav on varem 2 korral olnud kriminaalhooldusel ning katseajad kulgesid rahuldavalt. Kohtu hinnangul tuleks eeltoodu põhjal anda C.A-le võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vangla ja prokuratuur toetavad samuti kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt vabastab kohus C.A vangistusest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 5 kohaselt määratakse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise korral katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrollile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus C.A-le katseaja ja käitumiskontrolli 6 kuud alates kohtumääruse jõustumisest ning paneb talle katseajaks KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Matti Reinsalu, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 163,32 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus ei ole täies ulatuses põhjendatud. Kaitsja on märkinud, et kohtuistung 01.02.2019 kestis 45 minutit. Videokohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung algas kell 10.50 ja lõppes kell 11.15, seega kestis 25 minutit. Justiitsministeeriumi 26.07.2016 määruse nr 16 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ alates 08.12.2018 kehtiva redaktsiooni § 1 lg 2 kohaselt menetlustoimingul osalemise eest arvestatakse tasu menetlusprotokollis märgitud toimingu alguse ja lõpu kellaaja järgi ning lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb tasu arvestada 1 pooltunni kohta summas 25 eurot, millele lisandub käibemaks summas 5 eurot. Eeltoodust tulenevalt kuulub kaitsja tasutaotlus rahuldamisele osaliselt summas 133,32 eurot. Kaitsjatasu summas 133,32 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

§ 180

lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et krimi naalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kaitsjatasu summas 133,32 eurot tasumise ositi 4 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 33,33 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik