Jõustunud kohtuotsuse avalikustamisel

§ 408

¹ lg 2 alusel mitte avalikustada kohtulahendis süüdistatava ja kannatanu elukohti ning kannatanu ja teiste isikute nimed asendada initsiaalidega; kannatanu ning teiste isikute muud isikuandmed asendada tähemärkidega Kriminaalasi nr 1-18-4518 kokkuleppemenetluses KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 06. juuni 2018.a Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-4518

§ 45

lg 4 p 1 alusel kaitsjata Kalju Kutsar – riigi õigusabi osutamise korras kokkuleppe punktis 10 kajastatu kohaselt ei taotle süüdistatav kaitsja kohtumenetlusest osavõttu Süüdistatav L.J asukoht XXX elukoht XXX isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik emakeel eesti keel, haridus 8 klassi töökoht XXX vallaline, 1 alaealine ülalpeetav mootorsõiduki juhtimisõigus puudub kriminaalkorras karistamata (karistused kaotanud) 11.04.2018.a peeti kahtlustatavana kinni 12.04.2018.a vahistati kuni 2-ks kuuks kehtivuse RESOLUTSIOON Kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 248 lg 1 p 5,

§ 249

,

§ 239

lg 4,

§ 306

,

§ 309

lg 3,

§ 311

,

§ 313alusel: Süüdi tunnistada L.J Kar

S § 424, KarS § 423 63 lg 1 alusel mõista 10 (kümme) kuud vangistust. 1 järgi ja karistuseks KarS § Süüdi tunnistada L.J KarS § 169 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. 1 KarS § 64 lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskeimat ja liitkaristuseks kuritegude kogumi eest L.J-ile mõista 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 2 alusel kuulub L.J-il vangistusest kohesele ära kandmisele 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata L.J eelvangistuses viibitud aeg alates 11.04.2018.a kuni käesoleva ajani karistusaja hulka ja lugeda kohesele ära kandmisele kuuluva 2 (kahe) kuu vangistuse kandmise alguseks 11.04.2018.a. L.J suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada viivitamatult kohesele ära kandmisele kuuluva 2 kuu vangistuse ära kandmisest, mil L.J kuulub vangistusest vabastamisele. KarS § 74 lg 1, 3 alusel ei pöörata ülejäänud karistuse osa - 1 (ühte) aastat vangistust L.J suhtes täitmisele, kui L.J ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja vältel toime uut kuritegu ning täidab kriminaalhooldusega kaasnevaid järgmisi nõudeid:

1. KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • • • • • • elab kohtu määratud alalises elukohas –XXX; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
2. KarS § 75 lg 2 punktis 6 sätestatud kohustuse – täidab ülalpidamiskohustust oma noorema kui 18-aastase lapse XXXX XXXXXXXX suhtes vähemalt Tartu Maakohtu
3. aprilli 2016.a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-4655 väljamõistetud igakuise elatusraha määras.
4. KarS § 75 lg 2 punktis 8 sätestatud kohustuse – osaleb kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg - 1 aasta 6 kuud - kulgema kohtuotsuse kuulutamisest – 06.06.2018.a. KarS § 78 p 1 alusel algab kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus kohtuotsuse jõustumisest.

§ 180

lõikes 1 sätestatu kohaselt kannab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

§ 180

lg 3 alusel jätta elatise ja elatise võla tasumise kohustusega L.J menetluskuludest tema parema resotsialiseerumise tagamiseks ning alaealise lapse huvidest lähtudes kaitsja sõidukulust riigi kanda 124.80 €, sest täies ulatuses menetluskulu kandmine käib L.J-ile ilmselt üle jõu.

§ 180

lg 1, 3 alusel välja mõista L.J-ilt riigituludesse menetluskuluna kokku 1122.80 €, milline summa koosneb järgmistest kuludest: • 188 € joobe tuvastamise kulud (I köide lk 8, 13, 21;

§ 175

lg 1 p 3), 2 • • 184.80 € riigi õigusabi osutamisega kaasnenud kulu kohtueelses menetluses (II köide lk 26-29, 55-58;

§ 175

lg 1 p 4), 750 € sundraha (

§ 175

lg 1 p 9,

§ 179

lg 1 p 2).

§ 180

lg 3 alusel, tagamaks alaealise lapse ülalpidamise kohustusega L.J-ile tulevikuks paremaid resotsialiseerumisväljavaateid, võimaldada L.J-il menetluskulu 1122.80 € tasuda ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 11 kuu vältel iga kuu 30.-ks kuupäevaks vähemalt 90 eurot ja 12.-l kuul tasuda 30.-ks kuupäevaks 132.80 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse

§ 423

,

§ 417

lg 2 ja

§ 412

lg 3 koostoimes

§ 180lg 3, Kar

S § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99918700030279 ühele järgmistest kontonumbritest: • SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), • SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), • NORDEA PANK / LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), • DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X); selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-18-4518, menetluskulu 06.06.2018.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. Kohtuotsus edastada prokurörile, süüdistatavale ja kannatanu seaduslikule esindajale M.M. (I köide lk 44 ja II köide lk 49 e-posti aadressil). Viivitamatult edastada kohtuotsus Tartu Vanglale teadmiseks ja täitmiseks seal vahistatuna viibiva L.J suhtes, kes kuulub vanglast vabastamisele koheselt ära kandmisele kuuluva 2 kuu vangistuse ära kandmisest (kandmise algus 11.04.2018.a). Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada kriminaalhoolduse teostamiseks täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale ja riiginõudeid käsitlevas osas menetluskulu laekumise kontrollimiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. EDASIKAEBAMISE KORD

§ 318

lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral

§ 339lõike 1 tähenduses.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või

15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (

§ 189

lg 3).

§ 319

lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. 3 PÕHIOSA KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (

§ 249) L.J-i süüdistatakse selles, et tema 18.08.2017.

a kella 00:46 paiku Tartu linnas Uus tn XX ees juhtis mootorsõidukit Alfa Romeo registreerimismärgiga XXXXXX, olles psühhotroopsest ainest põhjustatud joobeseisundis, tema uriinist leiti psühhotroopset ainet alprasolaam (ravim Xanax), mille tulemusena olid tema kehalised funktsioonid ja reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud. Kohtutoksikoloogiaekspert järeldas, et L.J-il esines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Lisaks puudus L.J-il vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. L.J-i süüdistatakse samuti selles, et tema 25.08.

1. a kella 02:00 paiku Tartu linnas Riia tn XX maja ees suunaga kesklinna poole juhtis mootorsõidukit Alfa Romeo registreerimismärgiga XXXXXX, olles psühhotroopsest ainest põhjustatud joobeseisundis, tema uriinist leiti psühhotroopset ainet alprasolaam (ravim Xanax), mille tulemusena olid tema kehalised funktsioonid ja reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud. Kohtutoksikoloogiaekspert järeldas, et L.J-ile sines narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Lisaks puudus L.J-il vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Alprasolaam kuulub sotsiaalministri
2. mai
3. a määruse nr 73 lisa 1 järgi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete IV nimekirja. L.J rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Sellega pani L.J toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis (kehtivas redaktsioonis vastab antud tegu KarS § 424 lõikele 2) L.J-i süüdistatakse veel selles, et tema 11.04.
4. a kella 01:14 paiku TallinnTartu-Võru-Luhamaa mnt
5. kilomeetril suunaga Tartu poole juhtis mootorsõidukit Ford Focus Soome registreerimismärgiga XXXXXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ja pannes teo toime süstemaatiliselt, olles mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud 18.08.
6. a ja 25.08.
7. a vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust omamata. L.J rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõiduki Sellega pani L.J toime KarS § 423 süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. L.J-i süüdistatakse veel selles, et tema lapsevanemana hoidus kõrvale oma noorema kui 18-aastase lapse XXXX XXXXXXXX (XXX) ülalpidamise kohustuse täitmisest, mis seisneb selles, et Tartu Maakohtu
8. augusti
9. a määrusega tsiviilasjas nr 2-07-18524 mõisteti L.J-ilt tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.01.2007-30.04.2007 eest välja elatis summas 8000,00 krooni ning alates 01.05.
10. a igakuine elatusraha summas 2000,00 krooni kuus, mida Tartu Maakohtu
11. aprilli
12. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-4655 suurendati selliselt, et alates 23.03.
13. a mõisteti L.J-ilt välja igakuine elatusraha 215,00 eurot kuus, kuid mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud elatise 4 miinimummääras, kuni XXXX XXXXXXXX täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. a, kuid L.J pikema aja vältel ajavahemikus september 2008 kuni detsember 2009, jaanuar 2011 kuni märts 2011, mai 2011 kuni august 2011, oktoober 2011 kuni detsember 2011, veebruar 2012 kuni juuni 2012, oktoober 2012 kuni november 2012, mai 2013 kuni mai 2014, september 2014 kuni detsember 2014 kuritahtlikult ja ajavahemikus jaanuar 2015 kuni september 2015, november 2015 kuni mai 2016, august 2016 kuni oktoober 2016 ja aprill 2017 kuni august 2017 teadvalt, omamata teisi ülalpeetavaid lisaks XXXX XXXXXXXXle, olles töövõimeline isik, kes ei ole nimetatud perioodil olnud ametlikult arvele võetud töötuna ega tööotsijana ning kellele ei ole töövõimetusega seoses välja makstud hüvitisi, toetusi ega pensione, töötades nimetatud perioodidel, s.h Soomes ja Rootsis ehitajana, kasutades tehinguteks oma ema K.K. arvelduskontot SEB pangas, lastes sellele kontole korduvalt kanda oma töötasu, varjates selliselt oma sissetulekuid, olles nimetatud perioodidel võtnud korduvalt laene, jättis kohtu poolt välja mõistetud igakuise elatusraha täies ulatuses süstemaatiliselt maksmata, tegemata mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisu parandamiseks, näiteks ei otsinud piisava intensiivsusega tasuvamat tööd või muud legaalset sissetulekuallikat, mis oleks võimaldanud tal lapse ülalpidamise kohustust täita, ja omamata mõjuvaid põhjuseid elatusraha mittemaksmiseks, mis on 02.11.
14. a seisuga viinud pikaajalise ja süstemaatilise elatusraha maksmata jätmise tõttu olulise võlgnevuseni summas 13.141,41 eurot. Sellega pani L.J toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine. Tsiviilhagi esitatud ei ole. KarS §-s 424 ja KarS §-s 423 1 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest küsib prokurör kohtus L.J-ile KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks 10 (kümmet) kuud vangistust. KarS §-s 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus L.J-ile karistuseks 6 (kuut) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista L.J-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust, mõistetud üksikkaristustest raskema osalise suurendamise teel. KarS § 74 lg-te 1, 2, 3 alusel kuulub mõistetud vangistusest kohesele ära kandmisele 2 (kaks) kuud vangistust ning tingimisi jätta ära kandmata jääv osa 1 (üks) aasta vangistust osaliselt tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui L.J Kaermaa ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. L.J peab järgima talle kooskõlas KarS §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 6 alusel kohustada L.J-i käitumiskontrolli ajal täitma ülalpidamiskohustust oma noorema kui 18-aastase lapse XXXX XXXXXXXX suhtes Tartu 5 Maakohtu
15. aprilli
16. a otsusega tsiviilasjas nr 2-16-4655 väljamõistetud igakuise elatusraha määras. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada L.J-i käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel (soovitatavalt liiklusohutusalane sotsiaalprogramm). Osaliselt ära kandmisele kuuluva karistuse kandmise alguseks lugeda 11.04.
17. a, s.o on L.J kahtlustatavana kinnipidamine. Asitõendid puuduvad. Kriminaalmenetluse kulud kokku 1247,60 eurot:

§ 175

lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kulud kokku 188,00 eurot, millest joobeseisundi tuvastamise saatekiri 1615T 35,00 eurot ja lisa 2 hinnang joobe kohta 52,00 eurot, joobeseisundi tuvastamise saatekiri 376T 14,00 eurot, joobeseisundi tuvastamise saatekiri 1558T 35,00 eurot ja lisa 2 hinnang joobe kohta 52,00 eurot;

§ 175

lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 750,00 eurot;

§ 175lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud summas 309,6 eurot.

Kui L.J hakkab alluma kriminaalhooldusele, siis kaotab ta oma töökoha Soomes. Sellega on kahtlustatav arvestanud, kuid arvab, et suudab suvel leida uue töökoha ka Eestis. Kahtlustatava prioriteet on edaspidi maksta igakuist elatist oma pojale, mida ta on hakanud korrektselt tegema 2017. a lõpust.

§ 180

lg 1 alusel mõista L.J-ilt menetluskuluna välja sundraha summas 750,00 eurot, kaitsjatasu summas 184,80 eurot ja joobe tuvastamisega tekkinud kulud 188,00 eurot, kokku menetluskulud summas 1122,80.

§ 180

lg 3 alusel jätta menetluskulud summas 124,80 eurot riigi kanda kaitsja sõidukulude osas.

§ 180

lg 3 alusel lubada L.J-il menetluskulud hüvitada ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et esimesel 11 kuul tuleb süüdistataval tasuda 90,00 eurot ja viimasel kuul tuleb tal tasuda 132,80 eurot iga kuu 30. kuupäevaks. Menetluskulude tasumiseks vajalikud andmed: saaja, pankade loetelu, konto numbrid, viitenumbrid ja selgitused on kirjas kohtuotsuses. Süüdistatavale on selgitatud, et menetluskulude tähtaegselt tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsuse ärakiri menetluskulu sissenõudmiseks kohtutäiturile

§ 423, § 417 lg 2 ja § 412 lg 3 alusel.

Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatava taotlus kaitsja osavõtu osas kohtumenetluses vastavalt

§ 45lg 4 p-le 1: süüdistatav ei taotle kaitsja osavõttu kohtumenetluses.

Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 6