) § 424 lg 2,
järgi kokkuleppemenetluses Ringkonnaprokurör Sirle Melk Kaitsja Andi Tubin – lepinguline kaitsja Süüdistatav X.O isikukood XXX elukoht XXX Eesti Vabariigi kodanik, emakeel eesti keel kõrgharidus, XXX kriminaalkorras karistatud kehtivad väärteokaristused puuduvad 28.-30.09.2019 kahtlustatavana kinnipeetav, tõkendita RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada X.O
lg 2 ja
järgi ning
lg 1 alusel karistuseks mõista 1 (üks) aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendada 1 aastat vangistust X.O-le 28.03.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-2553 karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 11 (üheteist) kuu vangistuse võrra ja mõista X.O-le liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses 28.-30.09.2019 viibitud 3 (kolm) päeva karistusaja hulka. Karistusest jääb kanda 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 5,
lg 1, 3 alusel asendada 1 aasta 10 kuud 27 päeva vangistust 687 (kuuesaja kaheksakümne seitsme) tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb ära teha 2 (kahe) aasta vältel kohtuotsuse jõustumisest arvates. 1
lg 4 alusel on X.O üldkasuliku töö tegemisel kohustatud täitma: 1.
lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: · elab kohtu määratud alalises elukohas – XXX (tel nr XXX; e-post: XXX); · ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; · allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; · saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; · saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; · saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 2.
lg 2 punktides 2 ja 8 sätestatud kohustusi: · ei tarvita alkoholi; · osaleb kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel võtta X.O-lt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõigus ära 9-ks (üheksaks) kuuks. 9-kuune tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest. Kui otsust ei vaidlustata, jõustub otsus kohtuotsuse kuulutamisest 15 päeva möödudes. Kohtuotsuse jõustumisest teavitada kantseleil viivitamatult X.O-d (tel nr XXX; epost: XXX). Toimikus kajastada teavitamise aeg ja viis. Kohtuotsuse jõustumisest 5 -e tööpäeva vältel tuleb X.O-l enda juhiluba liiklusseaduse § 127 alusel loovutada Maanteeametile. Jõustunud otsus edastada äravõtmise kajastamiseks. Maanteeametile liiklusregistris juhtimisõiguse KrMS § 180 lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud süüdimõistetu kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista X.O-lt riigituludesse menetluskuluna sundraha 810€ (kaheksasada eurot; KrMS § 175 lg 1 p 9, KrMS § 179 lg 1 p 2). Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse KrMS § 423, KrMS § 417 lg 2 ja KrMS § 412 lg 3 – menetluskulu kohtuotsuse jõustumisest 1 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Menetluskulu 810€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99919700055978 ühele järgmistest kontonumbritest: • SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), • LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-19-8265, menetluskulu 06.11.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“. • Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada: 2 - süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale üldkasuliku töö kohaldamiseks, Maanteeametile juhtimisõiguse äravõtmist käsitlevas osas, - Riigi Tugiteenuste Keskusele rahalisi riiginõudeid käsitlevas osas. EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise korral KrMS § 339 lõike 1 tähenduses. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (KrMS § 189 lg 3). KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. PÕHIOSA KOKKULEPPES KAJASTATUD SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU (KrMS § 249) X.O-le (X.O) on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, keda on Tartu Maakohtu 28.03.2019 aasta otsusega asjas 1-19-2553 karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning mille karistatus ei ole kustunud, juhtis uuesti 28.09.2019 kella 12:11 ajal Tartu linnas mööda tänavaid Pärna ja Pikk kuni Raatuse 47 asuva maja hoovini mootorsõidukit KIA Ceed r/m XXX, olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga tuvastati X.O väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,64 mg/l kohta. Sellega rikkus X.O liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatut, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p -i 1, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega juhtides korduvalt mootorsõidukit alkoholijoobes, pani X.O toime
Samuti on X.O-le esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, kellelt on Tartu Maakohtu 28.03.2019 aasta otsusega asjas 1-19-2553 ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks (lisakaristus jõustus 13.04.2019), juhtis 28.09.2019 kella 12:11 ajal Tartu linnas mööda tänavaid Pärna ja Pikk kuni Raatuse 47 asuva maja hoovini mootorsõidukit KIA Ceed r/m XXX mootorsõidukit, millega hoidus teadlikult kõrvale kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
§-s 50 sätestatud lisakaristuse täitmisest. Seega karistuse kandmisest kõrvalehoidumisega pani X.O toime
Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: puudub. Karistuse liik ja määr:
lg 2 ja
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör
3
lg 2 alusel mõista liitkaristus 28.03.2019 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osaga, suurendades mõistetavat karistust 11 kuu vangistuse võrra, saades liitkaristuseks vangistuse 1 aasta ja 11 kuud.
lg 1 alusel lugeda kahtlustatavana kinnipidamise aeg 28.09-30.09.2019 s.o 3 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jääb vangistus 1 aasta 10 kuud ja 27 päeva.
lg 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 687 tunni üldkasuliku tööga arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd. Üldkasulik töö tuleb sooritada 2 aasta jooksul.
lg 4 alusel on X.O kohustatud üldkasuliku töö sooritamise ajal järgima
lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut on X.O käitumiskontrolli ajal kohustatud:
lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi;
lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratavas sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 9 kuuks. Tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese: tsiviilhagi ei ole esitatud. Kriminaalmenetluse kulud: kriminaalmenetluse kulud on kokku summas 810 eurot (sundraha) Konfiskeerimisele kuuluv vara, asitõendid ja äravõetud esemed: puuduvad. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega, esitatud tsiviilhagiga või avalikõigusliku nõudeavaldusega, kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras ning vara konfiskeerimises. Koopia kokkuleppest anda süüdistatavale ja kaitsjale. Kriminaaltoimik saata Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.