lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Jüri Vissak Süüdistatav Y.X , isikukood XXX; XXX; elukoht: XXX ; telefon: XXX ; e-post: XXX ; XXX; kriminaalkorras karistatud Harju Maakohtu 15.06.2013.a otsusega
järgi lõpliku karistusega 1 kuu ja 28 päeva vangistust
lg 1, 3 alusel tingimisi 3aastase katseajaga.
Kahtlustatavana oli kinni peetud 15.03.2019.a kuni 16.03.2019.a. Tõkendit kohaldatud ei ole. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Y.X
lg 2 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1, 2 alusel kuulub Y.X-il reaalsele ärakandmisele 7 (seitse) päeva vangistust, mille hulka arvata
lg 1 alusel Y.X kahtlustatavana kinnipidamise aeg 15.03.2019.a – 16.03.2019.a, so 2 (kaks) päeva ning lugeda Y.X poolt veel reaalsele ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 (viis) päeva vangistust.
lg 1, 2 ja 3 alusel jätta ülejäänud 5 (viis) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust Y.X suhtes tingimisi kohaldamata ja täitmisele pööramata, kui Y.X ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Määrata Y.X katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima
lg 1 alusel järgmiseid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel määrata Y.X-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi.
75 lg 4 alusel kohustada Y.X-i alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal.
lg 2 p 8 alusel määrata Y.X-ile käitumiskontrolli ajaks täiendav kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
MS § 414 lg 1 alusel edastatakse Y.X-ile kohtuotsuse jõustumisel teatis selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse, so 5 (viie) päeva vangistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt arvestada kohesele ärakandmisele kuuluva karistuse kandmise aja algust päevast, millal Y.X saabub vanglasse vangistust kandma. KrMS § 414 lg 3 alusel kohaldatakse vanglasse mitteilmumisel süüdimõistetu suhtes sundtoomist.
lg 1 p 1 alusel võtta lisakaristusena Y.X-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 22.08.2019.a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. 2
lg 1 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina Y.X-ile kuuluv musta värvi mootorsõiduk Volkswagen Polo reg.nr. XXX (VIN-kood XXX ) (asukoht Tartus XXX).
Riigivaraseaduse § 7 lg 5 p 2 kohaselt on kohtuotsusega konfiskeeritud vara valitsejaks Siseministeerium.
MS § 4211 lg 2 kohaselt tasub konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud süüdimõistetu või kolmas isik. Juhindudes KrMS § 421 1 lg-st 1 saata jõustunud kohtuotsuse koopia konfiskeerimise korraldamiseks PPA Lõuna prefektuurile. 3. Menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 189 lg 2 alusel mõista Y.X-ilt välja menetluskulu riigieelarvesse järgmiselt: kaitsjatasu 60 eurot; sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et Y.X-il on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 870 (kaheksasada seitsekümmend) eurot tasuda 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 72,50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99919700038717 ning selgituse “Y.X, otsus nr 1-19-5504, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. 3
Kokkuleppe sisu
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. Sama kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör
lg 1 alusel kohtus lisakaristusena Y.X-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6 (kuueks) kuuks.
lg 1, 2 kohaselt määrata, et mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest peab Y.X koheselt ära kandma 7 päeva vangistust, mille hulka Karistusseadustiku § 68 alusel arvestatakse 2 päeva (15.- 16.märts 2019), mille vältel Y.X oli kahtlustatavana kinni peetud. Seega peab Y.X reaalselt ära kandma veel 5 päeva vangistust. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse osas kohaldada Y.X suhtes tõkendina vahistamist kuni kohtuotsuse jõustumiseni või koheselt ära kandmisele kuuluva vangistuse ära kandmiseni.
lg 1, 3 alusel määrata, et karistuse ülejäänud osa - 5 kuud ja 23 päeva vangistust - ei pöörata täielikult täitmisele, kui Y.X ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et Y.X on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
75 lg 4 alusel võtab Y.X endale kohustuse alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerida ennast riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest 4
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata, et Y.X on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Konfiskeerimisele kuuluv vara: juhindudes
lg 1 alusel palub prokurör Tartu Maakohtul konfiskeerida Y.X-ile (isikukood XXX) kuuluva musta värvi mootorsõiduki Volkswagen Polo reg nr XXX (VIN-kood XXX ), mis asub Tartus, XXX asuvas parklas, kuna Y.X kasutas nimetatud mootorsõidukit süüteo toimepanemise vahendina. Süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud on riigi õigusabi tasu – kohtueelses menetluses KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjale määratud tasu suurus 60 eurot, millele lisandub kohtumenetluses välja mõistetav kaitsjatasu, ja kohtumenetluses süüdimõistva kohtuotsuse korral KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot. Vastavalt kokkuleppele tulevad eelnimetatud kriminaalmenetluse kulud – kokku 870 eurot ära tasuda osade kaupa 1 aasta jooksul, kohustades Y.X-i tasuma alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks menetluskulude katteks 72 eurot ja 50 senti. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav Y.X aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Y.X , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse Y.X süüdi tunnistada
Kohtu seisukoht menetluskulude osas Y.X menetluskuluks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 60 eurot ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot (alates 1. jaanuarist 2019.a on kuupalga alammäär 540 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.