Obsah (4)
§ 76§ 75§ 199§ 65KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. oktoobril 2019 Narva kohtumajas Kohtuasja number 1-19-1445 Kohtunik Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Koh
§ 76ja Kr
MS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387, määras: Vabastada I.U tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.03.2019 otsusega mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o. 31.05.2020 ja määrata tema katseajaks Tallinna Vangla Ida-Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima
§ 75
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada I.U suhtes käitumiskontrolli ajaks
§ 75lg 2 p 2, 2 järgmised kohustused: 1 , 4, 5 alusel 1
(6)1) mitte tarvitama alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele kahe nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, ilma kriminaalhooldusametnikult selleks eelnevalt luba saamata; Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. I.U karistuse kandmiselt peale käesoleva Kohtukulud kaitsja Kaido Kooga poolt 03.10.2019 kohtuistungil osutatud õigusabi eest summas 125 (ükssada kakskümmend viis) eurot 52 senti jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud 25.03.2019 Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja otsusega tunnistati I.U süüdi
§ 199
lg 2 p 9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi ja
§ 65
lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud ja 3 päeva vangistust ning karistuse kandmise algusajaks loeti 28.11.
- Harju Maakohtu 25.03.2019 otsus jõustus 02.04.
- Viru Vangla esitas 27.08.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Karistuse kandmise algus 28.11.2018 ja lõpp 31.05.
- Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 29.08.
- Kinnipeetaval on isikut tõendav dokument, mis kehtib kuni 23.08.
- Kinnipidamisasutusest I.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on distsiplinaarkorras karistamata. Isik on kriminaalkorras karistatud 4 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Käesolevat karistust kannab isik varguse toimepanemise eest, mis on toime pandud üksi lähedase inimese vastu. Kuriteod on toime pandud impulsiivselt ja mõtlemata tagajärgedele, grupi mõjul ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriteks on mõnuainete tarvitamine ja grupi mõju. Süüdimõistetu on kinnipidamisasutuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ja erivead vestlused, on töötanud majandustöödel koristajana ja toidujagajana. Vabanemisel on I.U-l elukoht xxx. Antud aadressil elab I.U ema, ema elukaaslane, õde ja õe elukaaslane. Vangistuse ajal teatas I.U ema, et ei saa pojale enam elukohta tagada, sest ta oli kodust viinud asju pandimajja uute narkodooside saamiseks, narkojoobes märatsenud ja majal aknad sisse löönud. Samuti varastas I.U asju oma vanaema kodust. Vanaema samuti ei ole nõus kinnipeetavat enda korterisse vastu võtma. Käesoleva vangistuse ajal on ema motivatsioon I.U enda juurde elama võtmise osas 2
(6)olnud muutlik tema varasema käitumise tõttu. 23.08.2019 seisuga on I.U ema kriminaalhooldusametnikule kinnitatud, et on valmis I.U enda juurde aadressile xxx, elama võtma. Viru Vanglas omandas I.U põhihariduse. 2015/2016 oli x. klassi õpilaste nimekirjas, kuid seoses koolis õppetöös mitteosalemisega, kustutati nimekirjast. Mõistab, et haridus on vajalik, kuid vabaduses ei teinud midagi enda käitumise parandamiseks ega hariduse omandamiseks. Hetkel suhtub positiivselt õpimisse ja ei välista võimalust, et pärast vabanemist midagi õppima läheb. Enne esimest vangistust oli I.U ema ülalpidamisel ja tegevuseta. Vaatamata sellele, et perekond on materiaalselt kindlustatud, sooritas kuriteod materiaalse kasu saamise eesmärgil, puudus toimetulekuoskus. Kinnipeetaval ei ole kutsetunnistusi, kuid omab tööoskusi ehituse vallas. Enamus raha kulus I.U sõnul narkootikumide hankimisele ja alkoholi ostmisele, kinnipeetav ei ole suutnud oma kulusid ja tulusid kontrollida suuresti tänu tema tugevale sõltuvusainete tarvitamisele. Ametlikult on I.U töötanud 2014 suvel, 2015 aasta suvi kuni 2016 aasta maini x Prismas. 2017 aasta jaanuar-veebruar töötas x laos Tallinnas. Peale seda ametlikult töötanud ei ole ning on teinud erinevaid juhutöid. Seisuga 23.08.2019 I.U-l on võlanõudeid 2815,97 euro ulatuses, mis raskendab majanduslikku toimetulekut. Positiivne on, et I.U on motiveeritud nõudeid tasuma. Perekonda kuuluvad ema, kasuisa ja vanem õde ja vanema õe poeg. Bioloogilise isaga suhted puuduvad. Suhted vanematega halvenesid, kui I.U hakkas narkootikume tarvitama ja varastas kodust asju pandimajja viimiseks. Alates 22.11.2017 on Viru Vanglas toimunud mitmeid MDFT (mitmedimensiooniline pereteraapia) kohtumisi. Ema ja vanaema toetavad nii materiaalselt kui vaimselt, on olnud nõus tulema vanglasse nii lühi- kui ka pikaajalistele kokkusaamistele. Riskiva ja hoolimatule elustiilile viitab katseajal toime pandud uued süüteod ning enne vangistust jätkas ka suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega, kuigi oli keeld. Kinnipeetava sõnul on suur osa tema tuttavatest kriminaalkorras karistatud, kellega väidetavalt enam ei suhtle. Tulevikus on uute kuritegude toimepanemise risk, kui isik jätkab kriminaalse taustaga isikutega suhtlemist. Teise vangistuse jooksul on kinnipeetava sõnul suhted perega tublisti paranenud, I.U on hakanud taas suhtlema oma vanaema ja õega ning suhted emaga on samuti paranenud.
- a on ühel korral karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest. Tavaliselt tarvitas lahjat alkoholi (peamiselt õlut) iga päev ja kanget alkoholi (peamiselt viina) nädalavahetustel. Enda sõnul muutub ta alkoholi joobes pigem rahulikuks ja agressiivsust ei esine. Viimane kuritegu on toime pandud alkoholi -ja narkojoobes. Kinnipeetava sõnul mõjutas alkoholi tarvitamine suuresti tema igapäevaelu ja tekitas toimetulekuraskusi. Eelmise vangistuse ajal ajavahemikul 12.12.2017 29.01.2018 on I.U läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“. Ajavahemikul 10.01.2018 - 07.03.2018; 11.06.2018 - 13.08.2019 viibis noortele kinnipeetavale mõeldud sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, kus osales iganädalastes joogatreeningutes. Käesoleva vangistuse ajal läbis korduvalt sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening õigusrikkujatele“ ajavahemikul 04.06.2019 - 17.07.
- Vestlusel väljendas I.U motivatsiooni liigsest alkoholi tarvitamisest hoiduda, sest see on talle palju probleeme tekitanud. Narkootikume proovis esimest korda 11.a. ja tarvitamisega alustas 13-aastaselt. Viimati tarvitas narkootikume enne viimast vahistamist (28.11.2018) ja enne seda igapäevaselt kanepit. Eelmise vangistuse ajal rääkis, et vabanedes loodab toetavale keskkonnale ja vajadusel on valmis abi otsima psühholoogidelt ja psühhiaatritelt, et enda sõltuvusprobleemiga toime tulla. Vangistuste vahel (kriminaalhooldusel olles) puuduvad tõendid narkootikumide tarvitamise kohta. Kinnipeetav ei otsinud vanglast vabanemise järgselt psühholoogilist ega psühhiaatrilist abi oma sõltuvusprobleemidele. Vargustega, sealhulgas kodust asjade pandimajja viimise eest saadud raha kulutas narkootilise aine soetamiseks. Tulevikus end narkootikume tarvitamas ei näe. 3
(6)Tervislik seisund ei vaja regulaarset sekkumist. Olukordadega kohaneb hästi. Emotsionaalselt stabiilne. I.U-l on oma vanusele vastavad suhtlemisoskused. Enda hinnangul kergesti enesevalitsust ei kaota, vägivalda ei poolda ja ise vihaseks ei saa. Kuritegusid sooritades ei ole mõelnud tagajärgedele ega teiste heaolu peale ja üldiselt on tegutsenud hetke emotsiooni ajendil. Kinnipeetav tunnistas, et oma probleemidega silmitsi seistes ei ole ta hakanud neid lahendama vaid otsis abi pigem alkoholist ja narkootikumidest. Kinnipeetav on õigustanud enda kuritegude toimepanemist alko -ja narkosõltuvusega millest on raske vabaneda. Kinnipeetava sõnul ei poolda ta subkultuuri, kaaskinnipeetavatesse suhtub ükskõikselt, samas peab oluliseks viisakat käitumist. 2016.a katseajaks määratud üldkasuliku töö tegemisega esines probleeme juba katseaja algusest saadik. Rikkus kontrollnõudeid ega täitnud ÜKT kohustust, mistõttu koostati kaks kirjalikku hoiatust kohtule 2016 a. lõpp ja 2017 a. algus, kuid siiski anti veelkord võimalus käitumise parandamiseks ning määrati lisakohustustena kriminaalkorras karistatud isikutega mittesuhtlemine, MDFT pereteraapias osalemine ja mitte omada ega tarvitada narkootilisi aineid. Määratud lisakohutusi täitma ta ei asunud ning ei alustanud ÜKT tundide täitmisega, sooritas uusi süütegusid ja suhtles enne vangistust kriminaalse taustaga isikutega. Vangistuste vahel samuti viibis kriminaalhooldusel, kuid karistus pöörati täitmisele nõuete rikkumise tõttu. Osaleb noortele suunatud motivatsioonisüsteemis. Tulevikuks on seadnud eesmärgi loobuda kuritegude toimepanemisest. Leiab, et selleks on vajalik vahetada seltskonda, Tallinnast ära kolida, narkootikumide tarvitamine lõpetada ning keskenduda tööl käimisele. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt juhul, kui kohus peab otstarbekaks I.U vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata I.U-le katseaeg kuni 31.05.2020 ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll katseaja lõpuni. Arvamus katseajaks kohustuste valiku ja kohaldamise tähtaja kohta käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata I.U-le järgmised kohustused:
§75lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi.
Viimane kuritegu on toime pandud alkoholijoobes, mis näitab, et alkoholi tarvitades on olemas risk toime panna uus kuritegu;
§75lg 2 p 21 - mitte tarvitama narkootikume.
Kogutud info põhjal nähtub, et I.U on toime pannud kuritegusid selleks, et saada raha narkootikumide ostmiseks. Lisaks on viimane kuritegu toime pandud narkojoobes;
§75
lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks. Asuma tööle või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 2 nädala jooksul pärast kohtumääruse jõustumist;
§ 75lg 2 p 5 - alluma ettenähtud ravile.
Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla I.U tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistung 03.10.2019 toimunud kohtuistungil taotles kinnipeetav enda ennetähtaegset vabastamist. Prokurör asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, I.U ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis et, kõik eeldused tema kaitsealuse tingimisi enne tähtaega vabastamiseks on olemas. 4
(6)Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga ja arvestades prokuröri kirjalikku arvamust, leiab, et I.U saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega allutamisega käitumiskontrollile.
§ 76
lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.
§ 76
lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetul 4 kehtivat kriminaalkaristust. Isik on karistatud varguste toimepanemise eest. Isikul on 2 kehtivat väärteokaristust NPALS sätete rikkumise eest. Peale vabanemist puudub isikul garanteeritud töökoht, ta ei ole omandanud erialasid ega teinud midagi hariduse omandamiseks, tal on olemas võlad ja olid probleemid alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega, mis loomulikult tõstab kuriteo toimepanemisele riski. Käesoleval hetkel kannab süüdimõistetu karistust süstemaatilise varguse ja kelmuse toimepanemise eest, so
§ 199lg 2 p 9 ja § 213 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Isikule mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud ja 3 päeva vangistust. Samas tuleb positiivseks lugeda, et vanglas on isik läbinud erinevad sotsiaalprogrammid, osalenud vestlustel ja töötanud koristajana ning toidujagajana. Samuti tal ei ole distsiplinaarkaristusi. Isikul on olemas elukoht ja toetav lähivõrgustik, ta avaldas soovi sõltuvusest vabaneda. Kohus hindab neid kui asjaolusid, et vangistus mõjub I.U-le mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus arvestab nimetatud asjaolusid, kuna teatud määral maandavad need uue kuriteo toimepanemise riske. Kinnipeetav omab Eesti Vabariigi pass, mis kehtib kuni 23.08.2023. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kuid käesoleval hetkel kaaluvad I.U isiksust iseloomutavad positiivsed asjaolud (elukoht, lähedaste toetus, sotsiaalprogrammis osalemine ja vanglas töötamine, soov vabaneda sõltuvusest, distsiplinaarsüütegude puudumine) üle negatiivseid argumente (korduv karistatus, töökoha ja hariduse puudumine, võlgade olemasolu, kuritegude asjaolud). 5
(6)Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Samal ajal kohus peab võimalikuks anda I.U-le võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses olles ning alluda käitumiskontrolli nõuetele. Tuleb arvestada asjaoludest, et süüdimõistetu on avaldanud valmisolekut täielikult narkootikumidest ja muudest sõltuvusainetest hoiduda ning kohe vanglast vabanemisel kavatseb keskenduda tööl käimisele. Arvestades I.U isiksust ja tema kinnipidamisasutuses käitumist, on hetkel tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. Seetõttu on kohus seisukohal, et tema resotsialiseerimise huvides tuleb anda I.U-le võimaluse enda käitumise parandamiseks ning vabastada I.U tingimisi enne tähtaega temale Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Tallinna kohtumaja 25.03.2019 otsusega mõistetud karistuse kandmisest, kohaldades talle
§ 75
lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ning
§ 75lg 2 p 2, 21, 4, 5 ja 7 alusel kohustusi.
I.U iseloomustusest nähtub, et tema varasemate kuritegude toimepanemisel põhjuseks nii majanduslik kasu, halb suhtlusringkond, kui ka sõltuvusprobleemid. Samuti tal olid probleemid hariduse omandamiseks. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et suhtlemine varem kohtulikult karistatud isikutega ning alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine I.U poolt võib oluliselt suurendada uute süütegude toimepanemise riski ning taoline käitumine tuleb temale ära keelata. Samuti, et suunata I.U-d edasisele õiguskuulekale käitumisele tuleb tal otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et I.U kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega tema allutamisega
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuetele koos lisakohustuste määramisega. Katseaja pikkuseks on
§ 76lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, s.o kuni 31.05.2020. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov kohtunik 6
(6)