Obsah (6)

§ 75§ 76§ 120§ 64§ 68§ 65

1-18-8789 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.06.2019. a Tallinna kohtumaja Kohtuasja nr 1-18-8789 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungisekretär Alissa Jarova Kaitsja Li

§ 75lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid.

2.

§ 76

lg 5 alusel allutada E.J kuni katseaja lõpuni

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ning kohustada teda järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 2 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 3. Kohaldada E.J-i suhtes vastavalt

§ 75

lg 2, 4 järgmised kohustused: 1) pöörduda vanglast vabanemisel 1 (ühe) kuu jooksul psühhiaatri poole ja läbida alkoholismivastane ravikuur, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend; 2) mitte tarvitada alkoholi; 3) asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; 4) mitte suhelda talle teadaolevalt alkoholi tarvitavate ja/või kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased; 5) alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 5 (viis) kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

1. E.J-ile määratud katseaja ja käitumiskontrolli kulgemist arvestada alates kohtumääruse jõustumisest.
2. E.J vabastada määruse jõustumisel.
3. KrMS § 180 alusel mõista E.J-ilt välja menetluskulu - tasu õigusabi osutamise eest summas 90 € (üheksakümmend eurot), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse E.J-ile eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Määrus saata teadmiseks Tallinna Vanglale, prokurörile, Pärnu kriminaalhooldusosakonna Kuressaare esindusele ja E.J-ile . Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Tallinna Vangla esitas 07.05.
4. a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava E.J-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. E.J on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 31.10.
5. a kohtuotsusega

§ 120

lg 1, § 263 lg 1 p 1 ja karistati teda

§ 64

lg 1,

§ 68

lg 1,

§ 65

lg 2,

§ 64lg 1 alusel 1 aasta 6 kuu ja 24-päevase vangistusega.

Karistuse kandmise algus oli 29.10.

1. a ja lõpp on 23.05.
2. a. 3 E.J-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses töötab, töösse suhtub positiivselt. Talle on planeeritud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimine. Distsiplinaarkorras karistatud ei ole. E.J taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise valve kohaldamisega ning on nõus asuma alkoholismivastasele ravile. Abiprokurör Helen Kiviloo edastas kirjalikult arvamuse, mille kohaselt ta ei toeta vangla seisukohta E.J-i vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist. Kaitsja taotles kohtuistungil E.J-i tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla. Praeguseks hetkeks on näha, et karistus on täitnud oma eesmärki, et ta edaspidi käituks õiguskuulekalt. Vanglas olles on isik alustanud oma sõltuvusega tegelemist. Vabanedes on ta valmis pöörduma xxx poole ja osalema ka xxx töös. Vabanemisjärgselt on tal olemas kindel elukoht, toetavad lähedased ja võimalus naasta oma endisse töökohta. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik E.J-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 5-korral, neist 2 kuritegu on kustunud. Kehtivad 3 kuritegu on sooritatud kõik
3. a. Vanglas viibib
4. korda. Isik on sooritanud nii varavastaseid kuritegusid, eesmärgiga majanduslikku kasu teenida, kui ka vägivalla kuritegusid, mille soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine. Vägivalduse raskusaste ei ole muutunud. Varavastased kuriteod sooritatud ette planeeritult, vägivalla kuriteod hetkeemotsiooni ajel. Alkoholijoobes võimenduvad käitumisprobleemid ja ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Käesoleva süüdimõistmise raames on vägivalla kuriteod sooritatud kriminaalhoolduse ajal, soodusteguriks jätkuv alkoholi kuritarvitamine. Vanglas on E.J töötanud ning läbib sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Asja materjalide kohaselt on E.J-i viimase ja eelmised kuriteod toime pannud alkoholi tarvitanult. On olnud perioode, mil isik alkoholi ei tarvitanud. Katseajal pani toime väärteo (AS § 70 järgi). Tunnistab alkoholi tarvitamist kui peamist uue kuriteo riski. Kunagi ammu läbis sotsiaalprogrammi "Õige hetk", kuid toimetulek sotsiaalse survega on küsitav - sõltub suhtlusringkonnast, hetkeemotsioonidest. Alkoholi tarvitamine suurendab nii mõjutatavust. Kõige sagedamini tarbib alkoholi probleemide tekkimisel. Hakkas alkoholi tarvitama 17aastasena ja on tõendeid selle kohta, et isik on vägivaldselt käitunud alkoholijoobes. Alkoholi tarvitanult ei mõtle E.J oma tegevuste tagajärgedele ja käitub impulsiivselt. Ta ei lahenda probleeme sihipäraselt ja väldib nendega tegelemist, näiteks tarvitades alkoholi. Tunnistab probleeme, on suuteline neid lahendama sihipäraselt, kui on tõepoolest probleemi lahendamisest huvitatud. Kaldub keskenduma lühiajalistele, kiiretele lahendustele. Tagajärgedele mõeldes arvestab vaid oma vajadusi. Isik ei näe tagajärgi ette. Oma sõnul tema jaoks on oluline ainult ema ja vanaema arvamus. Väidetavalt saab kaotada enesevalitsust, kui tehakse liiga tema perele. On realistlikud pikaajalised eesmärgid, kuid ta ei mõista, mida selle saavutamiseks peab tegema. Seoses sooritatud vägivaldsete kuritegudega risk ja ohtlikkus säilivad. E.J peab muutusi peab vajalikeks. Ei väljenda suhtumist, et ta pooldab kriminaalset käitumist ja ei ole seotud kriminaalse subkultuuriga. E.J on temaga vanglas töötavate ametiisikute suhtes positiivse hoiakuga ja koostöövalmis. Mõistab, et ühiskonnaliikmeks olemine sisaldab endas nii õigusi kui vastutust, kuid kuriteod viitavad vastupidisele. Kinnipeetaval on soov muutuda, 4 soovib osaleda rehabilitatsiooni programmides, kuid juhtumikorraldaja ei ole kindel, et tema soov on hetkel kindel. Kohus usub, et praeguseks vanglas viibitud aeg – üle 7 kuu on pannud E.J-i mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. E.J-il on vabaduses täidetud tingimused ennetähtaegseks vabanemiseks. Tal on olemas kindel elukoht xxx ja toetavad lähedased. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab E.J-il tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas E.J-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kohtu hinnangul on isikul kindlasti vaja läbida alkoholismi sõltuvusvastane ravikuur, et vähendada tema puhul uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kriminaalhooldusega on nõustunud ka E.J, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/