1-19-1663/35

(18270000462)Kohtukoosseis kohtunik Piia Jaaksoo Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Kriminaalasi Kriminaalhooldaja erakorraline ettekanne Kriminaalhooldusametnik Mari Tool Süüdimõistetu L.S , isikukood: XXX, elukoht xxxxxx maakond, xxxxxxxx vald, xxxxxx küla, xxxxxx keskus xxxx, e-post xxxxxxxxxxxxx, telefon xxxxxxxx Kaitsja Advokaat Toomas Bekker RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 lg 7, KrMS § 427, § 432 lg 3 kohus määras:

1. Pöörata täitmisele L.S-ile Pärnu Maakohtu 22.03.2019.a kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 12 (kaksteist) päeva vangistust, mille kandmiselt Viru Maakohus 03.02.2020 määrusega vabastas L.S-i tingimisi enne tähtaega.
2. Karistuse kandmise algust arvata süüdimõistetu karistuse kandmisele asumisest peale kohtumääruse jõustumist.
3. L.S-il ilmuda karistust kandma kutse peale.
4. Mõista L.S-ilt välja menetluskuluna 167 (ükssada kuuskümmend seitse) eurot 28 senti, mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
5. Selgituseks märkida: menetluskulud, L.S, 1-19-
6. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Lk 1 / 4 1-19-1663
7. Määrus edastada L.S-ile, kaitsjale ja kriminaalhooldusametnikule. Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale alates kohtumääruse kuulutamisest. ASJAOLUD 1 ja § Pärnu Maakohus 22.03.2019.a kohtuotsusega tunnistas süüdi L.S-i KarS § 423 215 lg 1 järgi ning ärakandmata liitkaristuseks mõistis 5 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui L.S ei pane 12 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Pärnu Maakohtu 30.07.2019.a kohtumäärusega pöörati täitmisele L.S-ile mõistetud ärakandmata karistus 5 kuud 28 päeva vangistust. 03.02.2020.a Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja määruse alusel on L.S vangistusest ennetähtaegselt vabastatud ning määruse jõustumisest alates (19.02.2020) allutatud 6 kuuks käitumiskontrollile ning teda kohustati järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 tulenevaid kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ja asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. L.S vabanes 19.02.
8. ERAKORRALINE ETTEKANNE 07.05.2020.a saabus Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajja Viru Vangla kolmanda üksuse Pärnu piirkonna kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne, mille kohaselt on L.S rikkunud lisakohustusi, mitte tarvitada alkoholi ja otsida endale töökoht. 18.04.2020 kella 18.50 paiku kontrolliti L.S-i alkoholijoovet peale seda, kui ta oli jäänud vahele lubadeta mootorsõiduki juhtimisega. Tõendusliku alkomeetri näit 0.61mg/l. 21.04.2020 kell 16.50 kontrolliti L.S-i alkoholijoovet patrullpolitseinike poolt. Tõendusliku alkomeetri näit 1,1 mg/l. 22.04.2020 kell 18.29 kontrolliti L.S-i alkoholijoovet patrullpolitseinike poolt. Tõendusliku alkomeetrinäit 1,07 mg/l. Isik vabanes vanglast 19.02.2020 ning KarS § 75 lg 2 p 4 alusel määratud kohustuse tähtajaks oli 04.03.
9. 29.04.2020 seisuga ei ole L.S arvel Töötukassas ega tööta ametliku töölepingu alusel. Isikule on tehtud üks kirjalik hoiatus, sest isik ei täitnud tähtajaliselt lisakohustust KarS § 75 lg 2 p 4 alusel. Katseaja alguses näitas isik välja kõrget motiveeritust kriminaalhoolduse nõuete täitmise suhtes, kuid lisakohustuse, mille alusel pidi isik vanglast vabanemisel kahe nädala jooksul kas Töötukassas arvele võtma või ametlikult tööle asuma, suhtus isik kergekäeliselt. Kuna L.S-il ei olnud sel hetkel silmapiiril ühtegi töökohta, siis suunati isikut rohkem Töötukassasse arvele võtma. Isik venitas kohustuse täitmisega viimase hetkeni ning siis selgus, et isik ei saa ennast töötuna arvele võtta. L.S-i sõnul on Töötukassas kirjas, et tema tööandjaks on tema ema MA, kes on FIE. Antud andmed olid valed ning L.S konsulteeris enda sõnul Töötukassa ametnikuga, kuidas asju korda ajada. Enne kui isik asju hakkas ajama saabus Eestis eriolukord seoses COVID-19 leviku tõkestamise piirangutega ning dokumentide korda ajamine muutus keerulisemaks. Kriminaalhooldusametnik suunas isikut asju ajama nii telefoni kui e-maili teel. Lisaks andis kriminaalhooldusametnik isikule info, et Töötukassas saab arvele võtta ka tööotsijana. Käesoleva ajani on eelnimetatud lisakohustus täitmata. 22.04.2020 helistas kriminaalhooldusametnikule Märjamaa Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist Gedy Laidsaar, kelle sõnul esineb suuri probleeme L.S-i käitumisega tema elukohas. G. Laidsaare sõnul on L.S tihti alkoholijoobes ning toob sõpru oma elukohta pidutsema, millega häirib kaaselanikke. Lk 2 / 4 1-19-1663 23.04.2020 telefonikõnes väitis L.S , et tarvitas alkoholi 17.04.2020 ning sellest sai alguse mitmepäevane alkoholi tarvitamine. Lisaks väitis isik, et 18.04.2020 pani toime ka uue kuriteo (lubadeta ning alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine). Päevadel, mil oli alkoholijoobes oli isiku sõnul mitmeid kokkupuuteid ka politseinikega. 28.04.2020 saabus PPA Lääne prefektuurist info, kust nähtub, et alates 01.04.2020 on politsei kasutuses olevates andmebaasides registreeritud 2 juhtumit. Ühel juhul on algatatud väärteomenetlus ning teisel juhul kriminaalmenetlus. Väärteomenetlus alustati 21.04.2020 seetõttu, et isik eiras eriolukorrast tulenevaid nõudeid. Lisaks edastati kriminaalhooldusametnikule alkoholi tarvitamise kontrolli protokoll, millest nähtub, et 21.04.2020 kell 16.50 oli isiku väljahingatavas õhus alkoholi sisaldus 1,1 mg/l. Kriminaalmenetlus alustati 18.04.2020 KarS § 423

(1)järgi, kui isik juhtis tahtlikult omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust 18.04.2020 kella 18:50 paiku Pärnumaa, Lääneranna vald, Palatu küla, Kalli-Tõstamaa-Värati mnt 4km sõiduautot BMW 520I registreerimismärgiga xxxxxx, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõudeid. Isikul kontrolliti ka alkoholijoovet ning tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 0,61mg/l. 06.05.2020 saatis Rapla politseijaoskonna vanemspetsialist Hiie Kesküla e-maili, millele oli manusena lisatud 22.04.2020 alkoholi tarvitamise kontrolli protokoll. Protokollist nähtub, et L.S 'el tuvastati alkoholijoove ning tema väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus 1,07 mg/l. Indikaatorvahendi kasutamise protokollid lisatud erakorralise ettekande lisana. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku rikkumisi arvestades pöörata ärakandmata karistus täitmisele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL L.S kohtuistungil palus karistust täitmisele mitte pöörata. Tunnistas alkoholi tarvitamist, lootis, et ei jää vahele, mis see natuke ikka teeb. Nüüd on kuu aega kaine olnud. Alkoholi tarvitamise piiramiseks helistas kusagile, et saada alkoholivastast süsti, aga siis tuli eriolukord. Käib mitteametlikult tööl. Saab aru, et peab täitma talle kohtu poolt määrtaud kohustusi. Kaitsja hinnangul on rikkumised tõendamist leidnud. Samas asjaolu, et L.S pole end Töötukassas arvele võtnud, on formaalne. Kui oleks ka arvele võtnud, ega tööd praegusel ajal poleks leidnud. Alkoholi tarvitamine on tõsisem teema, pani toime uue kuriteo ja oli kolm korda ebakaines olekus. Uut kuritegu ei saaks siin praegu alusena kasutada, kuna selle kohta pole kohtuotsust, ei tea, kas mõistetakse süüdi või mitte. Oluline, et Viru Vangla pidas mõistlikuks ja väljateenituks seda, et ta vabastati ennetähtaegselt. Ta oskas seal käituda, oli stiimul ennast hästi näidata. Veel suurem alus on see, et katseajal pidas ta ennast hästi üleval. Asjaolud, miks karistust mitte täitmisele pöörata, on kaalukamad, kui rikkumised. Kaitsja palus karistust mitte täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusametnik jäi kohtuistungil taotluse juurde ning leidis, et L.S-ile mõistetud karistus tuleb pöörata täitmisele. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 7 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Kriminaalhooldusametnik on vähem kui 2 kuud peale ennetähtaegselt vabanemist teinud L.S-ile kirjaliku hoiatuse lisakohustuse (asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist) täitmata jätmise eest. Ka käesolevaks ajaks ei ole L.S esitanud tõendeid, et ta töötab, ei ole ennast Töötukassas arvele võtnud. L.S avaldas kohtuistungil, et on juba 2 kuud mustalt tööd teinud, samas ei osanud öelda ettevõtte nime. Lk 3 / 4 1-19-1663 Tõendamist on leidnud, et L.S on aprillis kolmel korral rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. L.S-i suhtes on alustatud nii väärteomenetlust kui kriminaalmenetlust. Tõepoolest, L.St ei ole nendes süütegudes süüdi mõistetud, kuid asjaoludest nähtub, et rikkumised on seotud mootorsõiduki juhtimisega ilma juhtimisõigust omamata ja L.S-il on tuvastatud ka joove. L.S on süüdi mõistetud süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Need asjaolud näitavad selgelt, et senine kantud karistus ei ole mõjutanud L.St õiguskuulekalt käituma ja ei ole tema käitumismustrit muutnud. Kaitsja leidis, et karistust ei tuleks täitmisele pöörata, sest kohus vabastas L.S-i enne tähtaega karistuse kandmiselt, mis näitab, et L.S käitus vangistuses olles hästi. Kohus uurib, kuidas L.S-il senine karistuse kandmine on sujunud. Kohus mõistis L.S-i süüdi 22.03.2019 otsusega ja vabastas L.S-i vangistuse kandmiselt tingimuslikult. Juba 4 kuu pärast pööras kohus vangistuse täitmisele, kuna L.S ei täitnud kontrollnõudeid. L.S kandis mõistetud karistusest ära 5 kuud 13 päeva ja vabanes tingimisi enne tähtaega 19.02.2020. Kohtumäärusest nähtub, et suurimaks riskiks uute kuritegude toimepanemiseks L.S-i puhul on alkoholi tarvitamine. L.S tunnistas alkoholiprobleemi ja lubas kohtule, et laseb teha alkoholivastase süsti. Kohus pani L.S-ile kohustuseks mitte tarvitada alkoholi. Seega kohus andis L.S-ile võimaluse ülejäänud karistus tingimisi ära kanda, kuid seadis selleks konkreetsed tingimused. Kohus leiab, et kohtus tuvastatud asjaolud näitavad, et L.S ei ole siiski endale teadvustanud, et alkoholi tarvitamise keeld on talle täitmiseks kohustuslik. L.S-i suhtumist kohtu poolt määratud kohustuse täitmisse näitab ilmekalt tema poolt öeldu – mõtles, et mis see natuke ikka teeb, et vahele ei jää. Tegelikkuses on olukord aga selline, et L.S-i poolt alkoholi tarvitamisega kaasnesid uued süüteod. Eeltoodust teeb kohus järelduse, et senine karistuse kandmine ei ole L.S-i mõjutanud hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kohtuotsusega, millega kohus L.S-i süüdi mõisteti, andis kohus talle võimaluse karistus vabaduses ära kanda. L.S kohtotsust ei täitnud ja kohus pööras vangistuse täitmisele. L.S kandis üle viie kuu reaalset vangistust ning vangistuse kandmiselt vabanedes juba 2 kuu möödumisel kahtlustatakse teda uute süütegude toimepanemises. Andmata vähimatki hinnangut L.S-i uute alustatud süüteomenetluste raames esitatud kahtlustustele viitab eeltoodu kohtu hinnangul siiski asjaolule, et alkoholi tarvitamise keelu rikkumine ja mootorsõiduki juhtimine L.S-i poolt on omavahel seotud ning on toonud kaasa täiendava ohtu L.S-ile endale ja teistele liiklejatele. Eeltoodu näitab tema äärmist ükskõiksust ühiskonnas kehtivatesse reeglitesse. L.S rikkus lisakohustust, mitte tarvitada alkoholi, peale vangistuse kandmiselt vabanemist tahtlikult ja süstemaatiliselt, millega on taas näidanud soovimatust alluda kriminaalhooldusega kaasnevasse reeglitesse ja kohustusesse ning enda käitumist ja hoiakuid muuta. Seetõttu leiab kohus, et kriminaalhooldusega ei ole võimalik saavutada L.S-ile Pärnu Maakohtu 22.03.2019.a otsusega mõistetud karistuse eesmärke. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotluse ning pöörab L.S-ile mõistetud karistuse, s.o 12 päeva vangistust, täitmisele. MENETLUSKULU KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud ning käesolevas kriminaalasjas on advokaadile T.Bekker L.S kaitsmise eest makstud tasu ja kulud 167,28 eurot, mis tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel L.S-ilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik Lk 4 / 4