← Eesti

1-18-4540/3

Obsah (7)§ 424§ 74§ 68§ 75§ 78§ 83§ 85

Kriminaalasi nr 1-18-4540 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 29. mai 2018. a Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Anneli Tanum Sekretär Kristi Suvi Prokurör Jüri Vissak Kriminaalasi N.J-i süüdistuses

§ 424

lg 2 järgi kiirmenetluses kokkuleppemenetluse sätteid kohaldades Süüdistatav N.J, IK XXX; sünniaeg:

  1. september
  2. a; kodakondsus: Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; perekonnaseis: vallaline, alaealisi ülalpeetavaid ei ole; töökoht: XXX; elukoht: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral, väärteokorras karistatud; tõkend: ei ole kohaldatud KOHTU OTSUSTUS Süüdi tunnistada N.J

§ 424lg 2 järgi ja karistuseks mõista kaheksa

(8)kuud vangistust.

§ 74lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetud kaheksa

(8)kuu pikkusest vangistusest tuleb N.J-il koheselt ära kanda neliteist
(14)päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistuse hulka N.J-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.–29. mai 2018. a, s.o kolm

(3)päeva ning lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks üksteist
(11)päeva vangistust. Ärakandmisele kuuluva karistuse algust arvata alates N.J-i kinnipidamiskohta saabumisest, kuid mitte enne 01.septembrit 2018.a (teatise karistuse kandmise aja ja koha osas edastab kohus peale kohtuotsuse jõustumist).

§ 74lg 1, 3 alusel määrata, et ülejäänud karistuse osa, s.o seitse

(7)kuud kuusteist
(16)päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui N.J ei pane kahe
(2)aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.

§ 75lg 1 alusel on N.J käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1.

elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX;

  1. ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata N.J-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata N.J-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel määrata N.J-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus registreerida ennast peale kohtuotsuse jõustumist ühe

(1)kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (teenusele pöördumiseks registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7 319 100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.

§ 78

p 1 alusel hakata N.J-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata N.J katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 83

lg 1 alusel konfiskeerida tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina N.J-ile kuuluv (Maanteeameti liiklusregistris V.H. nimele registreeritud) sõiduk BMW520I reg-nr XXXXXX VIN-koodiga XXX (sõiduk asub tasulises parklas aadressil Tartu, Tähe 106a) ning kanda Maanteeameti liiklusregistrisse sõiduki käsutamise keelumärge. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista N.J-ilt sundraha kolmsada seitsekümmend viis

(375)eurot ja kaitsjatasu kuuskümmend
(60)eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et N.J-il on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe
(1)aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X), EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal, SWIFT: FOREEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99918700030127. Tasumist tõendaval dokumendil tuleb selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne
(15)päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kohtuotsus edastada koheselt sõiduki käsutamise keelumärke tegemiseks Maanteeameti liiklusregistrile aadressile rito@mnt.ee ning kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerimise osas täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna Prefektuurile. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus N.J-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on
  1. märtsi
  2. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja otsusega karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, milline karistus ei ole kustunud, juhtis
  3. mail
  4. a kella 21:30 paiku Tartumaal Kastre vallas Kaarlimõisa külas mootorsõidukit BMW520I reg-nr XXXXXX, olles alkoholijoobes (alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli 1,27 mg/l kohta) ja omamata mootorsõiduki juhtimisõigust. Sellega rikkus N.J kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani N.J toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis korduvalt, s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 2 alusel määrata, et mõistetavast vangistusest tuleb koheselt ära kanda 14 päeva vangistust, mille hulka arvestatakse

§ 68alusel 3 päeva (27.–29.

mai 2018. a), mille vältel N.J oli kahtlustatavana kinni peetud, seega kandmisele kuuluvaks vangistuseks lugeda veel 11 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistuse ülejäänud osa ei pöörata täitmisele, kui N.J ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75

lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.

§ 75

lg 1 alusel on N.J käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata N.J-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning

§ 75

lg 2 p 8 alusel lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 75

lg 4 alusel kohustada N.J-i alates vangistusest vabanemisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Lisaks taotleb prokurör kokkuleppes konfiskeerida

§ 83

lg 1 alusel tahtliku kuriteo toimepanemise vahendina N.J-ile kuuluv sõiduk BMW520I reg-nr XXXXXX, mis asub Tartus Tähe 106a tasulises parklas. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 375 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot, mille tasumiseks määrata KrMS § 180 lg 3 alusel tähtaeg 1 aasta kohtuotsuse jõustumisest alates. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. N.J tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Samuti tuleb N.J-ilt konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel kuriteo toimepanemise vahendina sõiduk BMW520I reg-nr XXXXXX.

Riigikohtu üldkogu on oma

  1. juuni
  2. a lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-37-07 märkinud, et isik, kes juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka süüteo toimepanemiseks, mistõttu saab mootorsõidukit käsitleda

§ 424kirjeldatud kuriteo toimepanemise vahendina.

Samuti on kolleegium märkinud, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ohustab liiklejate elu, tervist ja vara ning sellisele omandi üldiste huvide vastasele kasutamisele on riik kohustatud reageerima ja võtma tarvitusele meetmed loetletud väärtuste kaitseks. Kuna süüteo toimepanijalt vahendi äravõtmine takistab süüdlase uute samalaadsete tegude toimepanemist ning omab seega märkimisväärset preventiivset toimet, siis võib süüteo toimepanemise vahendiks oleva sõiduauto konfiskeerimist pidada teole vastavaks. Kohtus on tõendamist leidnud N.J-i poolt tahtliku kuriteo toimepanemine, s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Ka varem on N.J-i kriminaalkorras samasuguse teo eest karistatud, kuid sellele vaatamata on ta oma õigusvastast tegevust siiski jätkanud. Seega on ilmne, et varasem karistus ei ole süüdistatavale vajalikku õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud ning tema edasiseks mõjutamiseks on vajalik kohaldada tema suhtes peale tavapäraste karistuste ka täiendavat meedet, s.o kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist. Kuriteo toimepanemiseks kasutas N.J sõidukit BMW520I reg-nr XXXXXX. Seega tuleb sõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina. Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub sõiduk V.H.le, kuid N.J kinnitab, et sõiduki tegelik omanik on tema. Kohus leiab, et arvestades N.J-i varasema karistuse ebatõhusust ja sellest tulenevat vajadust tema täiendavaks mõjutamiseks, samuti asjaolu, et ta on kasutanud kuriteo toimepanemiseks endale kuuluvat sõidukit, on põhjendatud eelnimetatud sõiduk N.J-ilt kuriteo toimepanemise vahendina konfiskeerida. Kuna enne kohtuotsuse jõustumist toimib otsus konfiskeerimise kohta

§ 85

lg 3 kohaselt käsutamiskeeluna, tuleb Maanteeameti liiklusregistrisse kanda koheselt sõiduki käsutamise keelumärge. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Asitõendid puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. N.J-i menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust ning süüdistatava seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3 ning määrata menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565, § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.