Obsah (9)

§ 424§ 63§ 65§ 68§ 50§ 329§ 32§ 33§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. novembril 2019 Jõhvi kohtumajas Kriminaalasja number 1-19-5052 (19244000104) Kohtunik Inna Kirsipuu Merike Erisalu,

§ 424

lg 2, § 329 järgi Üldmenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anu Toluk C.M , isikukood XXX, kodakondsuseta, emakeel xxx, xxx, töökoht OÜ X, elukoht xxx, varem kriminaalkorras karistatud: - 01.12.2014 Viru Maakohus

§ 424

vangistusega 2 kuud katseajaga 3 aastat, juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks; - 11.01.2019 Viru Maakohus

§ 424

lg 2 vangistusega 4 kuud, millest reaalsele ärakandmisele vangistus 7 päeva, ülejäänud 3 kuud 23 päeva vangistust katseajaga 1 aasta, lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks Kaitsja Tõkendit ei ole kohaldatud, kinnipeetud 06.02.201907.02.2019. kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga (kokkuleppel) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 1, 3, § 311, § 313, § 312, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2, kohus O T S U S T A S: C.M süüdi tunnistada

§-de 329 ja 424 lg 2 järgi.

§ 63

lg 1 alusel mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 11.01.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 kuud 23 päeva vangistust, võrra ja 1 liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 23 (kakskümmend kolm) päevavangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.02.2019 – 07.02.2019, s.o 2 (kaks) päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda C.M-i vanglasse saabumise aeg KrMS § 414 lg 2 alusel või kinnipidamise kuupäev. Välja mõista C.M-ilt riigituludesse menetluskulud: 134,40 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 63,24 sõiduki teisaldamise kulu, 810 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kohtukulude 1007,64 eurot tasumine ositi 12 (kaheteistkümne) jooksul. Menetluskulud tuleb C.M-il tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Luminor Bank nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700059505 ning selgitus „C.M 1-19-5052 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulu, kanda. valitud kaitsjale makstud tasu summas 500 eurot, jätta süüdistatavale Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav. Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 28.11.2019 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 21.11.2019 Kohtuotsus jõustub 15 -päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ehk 07.12.2019 juhul, kui ükski menetluspool ei esitanud apellatsiooni kohtuotsuse peale. Süüdistus C.M on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et olles karistatud Viru Maakohtu 11.01.2019 kohtuotsusega

§ 424

lg 2 alusel, 06.02.2019 ajavahemikus kell 07 kuni 07.21 juhtis Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn-Narva mnt 171 kilomeetril mootorsõidukit Audi reg/nr xxx alkoholijoobes – temal tuvastati tõendusliku alkomeetriga 2 Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARBK-0026 alkoholisisaldus 0,86 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Seega vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 p 1 loetakse ta alkoholijoobes olevaks isikuks. Oma tegevusega C.M pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, toime pandud korduvalt s.o

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

C.M on süüdistatud selles, et olles karistatud Viru Maakohtu 11.01.2019 kohtuotsusega

§ 424

lg 2 alusel, lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks, kohtuotsus jõustus 29.01.2019, hoidis teadlikult kõrvale

§ 424

lg 2 sätestatud kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud

§ 50lg 1 p 1 sätestatud lisakaristuse täitmisest - mootorsõiduki juhtimise keelust.

Nimelt C.M juhtis juhtimisõiguseta 06.02.2019 ajavahemikus kell 07 kuni 07.21 Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn-Narva mnt 171 kilomeetril mootorsõidukit Audi reg/nr xxx. Oma tegevusega C.M pani toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise s.o

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohtuistungil ülekuulatud süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi ja on jäänud kohtumenetluse käigus positsioonile, et süüdistuses näidatud ajal viibis ta süüdistuses näidatud kohas, tema organismis oli tuvastatud alkoholisisaldus, mida ta ei vaidlusta, sest tõepoolest varasemalt tarvitas alkoholi. Süüdistatav eitab, et ta oleks juhtinud sõidukit joobeseisundis. Seega ei ole käesoleva kohtumenetluse vaidluskohaks süüdistatava joobeseisund 06.02.2019 ajavahemikus kl 07.00-07.

1. Seda ei vaidlusta süüdistatav ise. Samuti oli tema joobeseisund kontrollitud 06.02.2019 kl 07.34, mille kohta on koostatud indikaatorvahendi kasutamise protokoll tlk
2. Joobeseisund oli tuvastatud tõendusliku alkomeetri kasutamisel, mille kohta on koostatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll tlk 22, et 06.02.2019 kl 07.58 süüdistatava organismis on lõplikult 0,86 mg/l alkoholi. Vastavalt LS §-le 69 lg 1 ja lg 2 p 1 organismis sellise alkoholisisaldusega isik loetakse joobeseisundis olevaks. Kohtuistungil andis süüdistatav ütlused, et sõidukit juhtis J. I., tema ise istus reisijana kõrval. Varahommikul oli tal vaja sõita Narva linna ja ta helistas või kirjutas I.le, et too sõidutaks ta Narva. Süüdistatava auto oli tol ajal I.l kasutada. I. oli nõus. Lepiti kokku, et süüdistatav tuleb I. juurde, tema kortermaja juurde Kohtla-Järvel ja siit hakatakse sõitma Narva poole. Süüdistatav ise viibis sel ajal Jõhvis taksopeatuse juures ja sõitis Kohtla-Järvele taksoga. Teel Narva suunas juhtus avarii, auto sõitis kraavi. Algul püüti autoga lumest välja sõita. See ei õnnestunud. I. väljus autost juhiukse kaudu. Süüdistatav väljus autost ka juhiukse kaudu, sest parempoolset ust ei saanud avada. Läksid tee äärele. Lumi oli kõrge ja ta läks jälgede järgi. I. hääletas autot ja sõitis minema Narva poole. Üks auto peatus, süüdistatav palus abi sõita linna ja seejärel saabus kohale kiirabi. Ta ei mäleta, kas kiirabi töötajad käisid autot vaatamas. Ta suhtl es kiirabi töötajatega, ei mäleta millest. Kohale saabus ka politsei. Vastates kohtu küsimustele, selgitas süüdistatav, et kriminaalasja materjalid lk 7 fotol olevad jäljed auto vasakul pool on jäetud tema ja I. poolt. Süüdistataval ei olnud kohtule selgitada, miks Narva poole sõitmiseks, pidi ta algul minema taksoga Jõhvist Kohtla-Järvele ja siit hakata sõitma Narva poole, selle asemel, et 3 I. saaks sõita Kontla-Järvelt Jõhvisse, võtta süüdistatav peale ja jätkata sõiduga Narva poole. Süüdistatava esitatud faktiline asjaolu tundub kohtule kahtlane olevat, sest selline teguviis oleks loogikavastane ja kuumaline isegi 0,86 mg/l kohta joobes oleva isiku puhiul.Vastates prokuröri kü simusele, ei osanud süüdistatav selgitada, miks ta pidi niiviisi sõitma, tlk 23 pöördel. Isegi kui eeldada, et süüdistatav viibis joobeseisundis ja sellest tulenevalt võib tema käitumine olla ka ebaloogiline, raske oleks mõista, miks kaine I. oleks pidanud leppima süüdistatavaga kokku, et süüdistatav sõidaks tema juurde Jõhvist Kohtla-Järvele ja siit sõidavad koos Narva suunas. Loogiline oleks, et süüdistatav ootab I. tulekut Jõhvis ja siit jätkatakse sõiduga Narva suunas. Alates 06.02.2019 on möödunud 7 kuud. Süüdistataval ei olnud kohtuistungil ühtegi selgitust, miks oli ta valinud sellise ebaloogilise marsruudi – Jõhvist taksoga I. elukoha juurde Kohtla-Järvele ja siit tagasi Jõhvist mööda Narva poole. Kohus märgib, et ülalnäidatud ebaloogilisus süüdistatava ütlustes tekitab kahtlust, kas süüdistatav on ütluste andmisel siiras. Kuna süüdistatavale on esitatud selline süüdistus, milles süüdimõistmise korral ähvardab teda reaalne vangistus, ei ole välistatud, et süüdistataval võib olla motiiv anda tema vastutust välistavaid ütlusi, osutada isikule, kes süüdistatava sõnul juhtis sõidukit. Süüdistatava ütlusi kinnitas kohtuistungil tunnistaja J. I.. Ta selgitas, et süüdistatavat ta tunneb ,töötasid koos ja süüdistatava auto oli tunnistaja kasutuses. Selle aasta talvel oli süüdistatava auto tema käes ja tavaliselt seisis tunnistaja maja juures. Tal on juhtunud olla süüdistatavale kaine autojuht , samuti ta teab, et mingil ajal ei olnud süüdistataval juhiluba. Ühel hommikul võttis süüdistatav temaga ühendust kas messengeri või viberi kaudu ja palus sõidutada ta Narva linna. Lepiti kokku ajas ja et süüdistatav tuleb tunnistaja maja juurde. See oli varahommikul, kellaaeg võis olla 05.00-07.
3. Kokkulepitud ajal oli süüdistatav kohal ja koos hakkasid sõitma Narva poole. Tunnistaja oli roolis. Tee oli libe ja lund teel ka. Tunnistaja sõitis autoga kraavi. Avarii koht oli maanteel pärast Jõhvi linna ja tanklat. Tunnistaja selgitas, et ta mäletab, et esimesena tuli autost just tema ise, aga millest uksest, ei saa öelda. Üks uksest ei avanenud, lumi oli ees. Ta ei mäleta, kas pidi auto ümber minema või tuli uksest otse välja. Lund oli palju. Süüdistatav väljus ka autost, kindlasti teisena, peale tunnistajat. Mõlemad k asutasid väljumiseks sama ust. Süüdistatav istus autos sõitmise ajal juhi kõrvalistmel. Tunnistaja selgitas, et ta ütles süüdistatavale, et tal ei ole aega ja ta läheb Narva ise. Ta hääletas autot ja sõitis minema. Kohtu arvates on tunnistaja ütlustes vähemalt kaks olulist kahtlast momenti. Esimene. Tunnistaja andis ütlusi, et ta väljus autost, ütles süüdistatavale, et tal ei ole aega ja sõidab ise edasi Narva. Narva sõita oli vaja süüdistataval, mitte tunnistajal. Süüdistatav ei andnud ütlusi, et temal ja tunnistajal, mõlemal, oleks Narvas asja. Tunnistajat oli vaja süüdistatavale, et oleks autojuht, kes viib süüdistatava Narva linna . Veel hommikul ei teadnud tunnistaja Narva sõitmise vajadusest midagi kuni süüdistatav võttis temaga ühendust ja palus sõita Narva. Süüdistatav ega tunnistaja pole selgitanud, miks pärast avariid pidi tunnistaja sõitma Narva poole, kui tema elukoht on Kohtla-Järvel ja ta alustas sõitu just Kohtla-Järvelt. Selline ebakõla tunnistaja ütluste loogikas annab kohtule aluse kahelda tunnistaja ütluste tegelikkusele vastavuses. Teine. Tunnistaja andis ütlusi, et ta mäletab kindlalt ( ja väljendas seda korduvalt ristküsitlusel), et ta väljus autost esimesena ja süüdistatav väljus teisena. Samas selgitas 4 tunnistaja korduvalt, et ta ei saa öelda, millisest uksest ta väljus, aga vähemalt üht ust ei saanud lahti teha. Süüdistatav istus autos juhi kõrvalistmel. Kohtu mõttekäik on järgmine. Tunnistaja mäletab täpselt, et ise väljus autost esimesena ja teisena väljus süüdistatav, mõlemad pidid kasutama sama ust väljumiseks, aga mis uksest väljusid, ei mäleta. Kohus leiab, et ei ole võimalik ehk loogikavastane, et tunnistaja ei mäletaks, mis uksest ta väljus, ja seda järgmisel põhjusel. Olemas kaks varianti väljumiseks – juhiuksest ja reisija uksest ( praegu jätab kohus kõrvale võimaluse väljuda tagaustest). Kui tunnistaja oleks väljunud reisija uksest, oleks ta pidanud ronima üle süüdistatava, kes istus reisija esiistmel. See jääks tunnistajale meelde, sest seda viisi autost väljumine ei ole tavaline ja tekitab ebamugavusi mõlemale. Nimetatud ebakõla tunnistaja ütluste loogikas tekitab kohtule kahtluse, kas tunnistaja on kohtus ütluste andmisel siiras ja kas ta annab ütlusi asjaolude kohta, mis esinesid tegelikkuses. Iseenesest ei saa kohus välistada, et ütluste andmisel asjaolude kohta, mille toimumisest on möödunud 7 kuud, ei ole tunnistusi andva isiku mälus säilitanud kogu pilti sündmusest. Samas märgib kohus, et käesoleva sündmuse asjaolud on lihtsad, ajaga selgelt piiratud, tegu ( juhipoolse või reisija uksest väljumine) on elementaarne ega koosne mitmest teoaktidest. Sellistes olukordades edastab usaldusväärne tunnistaja menetlejale andmed, mis on jäänud tema mällu, aga lünklike andmete puhul seostab tunnistaja asjaolusid omavahel ja selgitab, millistes asjaoludes on ta kindel ja mis põhjusel ja millistes ei saa olla kindel ja miks. Sel juhul on kohtul võimalik põhjalikult kontrollida isiku väidete elulist usutavust. Kohus soovib ära märkida, et käesolev juhtum ei ole komplitseeritud ega koormatud näiteks ajaliselt pikalt kestnud tegevusega, tegevusse kaasatud isikute rohkusega vms, et tunnistajal võiks oluline faktiline infokild mälust kaduma minna. Süütõendiks on esitatud tunnistaja S. ütlused. Tunnistaja on politseinik, kes patrulli koosseisus saabus sündmuskohale ja avastas kraavi sõitnud sõiduautot, kiirabi autot ja süüdistatavat, kes seisis teeäärel. Tunnistaja kontrollis ja tuvastas süüdistataval joobeseisundit. Nendes asjaoludes vaidlust ei ole. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et süüdistatav andis kohapeal selgituse, et ta ei olnud roolis, roolis oli tema sõber, kelle nime ta ei mäleta ja kes jooksis metsa poole ära. Kaitsja taotlusel olid avaldatud tunnistaja kohtueelsel uurimisel 06.02.2019 antud ütlused, kus tunnistaja väitis, et kohapeal oleva isiku (süüdistatava) sõnul „keegi teine lahkus jalgsi“. Tunnistaja selgitas kohtuistungil, et võib olla nii, et süüdistatav ei rääkinud talle, et muu isik jooksis metsa poole. Samuti võimalik, et isik ei öelnud talle, et muu isik on „sõber“. Tunnistaja selgitas, et kohtuliku arutamise ajaks ei mäleta ta asjaolusid parem kui seda 06.02.2019 ütluste andmisel. Lõplikult jäi tunnistaja selle juurde, et õige oleks “muu isik lahkus kohalt jalgsi“ ja tunnistaja küsis süüdistatavalt selle isiku nime ja süüdistatav ütles, et ei mäleta. Tunnistaja ei saanud selgitada, miks sellist väidet ( väidetavalt lahkunud teise isiku nime küsimine) ei olnud esitatud avaldatud ütlustes, võimalik, et ei ole menetleja neid andmeid küsinud. Ülalnäidatud ütluste osas peab kohus tõdema, et tunnistaja ütlustega ristküsitluses on tõendatud vähemalt seda, et kohapeal avaldas süüdistatav tunnistajale, et roolis oli muu isik, kes lahkus jalgsi. Tunnistaja ise nõustus sellega, et praegu ei mäleta ta asjaolusid paremini kui seda 06.02.2019, millal andis ta ütlusi menetlejale. On perspektiivitu spekuleerida, kust tuleb tunnistajale meelde kohtuistungil selliseid faktiväiteid, nagu muu isik oleks sõber ja ta jooksis metsa poole. Tunnistaja nõustus, et võimalik, et süüdistatav ei rääkinud talle sõbra ja metsa jooksmise kohta. Seetõttu ei ole kohtul võimalik pidada tõendatuks, et süüdistatava mainitud muu isik on sõber, kes juhtis autot ja pärast avariid jooksis metsa. 5 Asjaolus, kas tunnistaja on küsinud süüdistatavalt roolis olnuid isiku nime või ei küsinud, ja mida süüdistatav vastas, ei ole võimalik jõuda tõsikindlale järeldusele. Tunnistaja väitab kohtuistungil, et ta on selle kohta küsinud ja saanud ka vastuse, kohtueelsel uurimisel ei ole ta selliseid ütlusi andnud. See tekitab kohtule kahtluse, mis ütlused ( kohtuliku arutamise käigus antud või kohtueelsel uurimisel) vastavad siiski tõele. Kuigi tunnistaja on kindel, et siiski küsis roolis olnud isiku nime, jääb kohtul kahtlus, kas see tõesti nii on, sest kohtueelsel uurimisel ei rääkinud ta sellest midagi ja kohtuistungil esitas ta ri stküsitlusel faktiväited (süüdistatava sõnad, et roolis olnud muu isik oli sõber, kes jooksis metsa poole), mille kohta ise tunnistas, et võib olla selliseid sõnu ei ole süüdistatav tegelikult öelnud. Tunnistaja tunnistas oma võimalikku viga faktide esitamisel. Risk, et tunnistaja võib eksida ka faktiväites, et ta küsis roolis olnud isiku nime, on üsna tõenäoline. Tunnistaja selgitas kohtule, et kuna süüdistatav selgitas, et roolis oli muu isik, tundus see tunnistajale kahtlane. Sest tema arvates oli auto juures ainult ühe isiku jäljed. Ei olnud jälge, et keegi veel oleks autost väljunud ja eemaldunud. Ta üritas juhupoolset ust avada ja see avanes. Ta ise lähenes autole tagantpoolt mööda jälgi, mis olid tulnud juhipoolsest uksest välja sõiduteele. Ta leiab, et need jäljed olid ühe isiku jäljed. Ta kontrollis kohapeal isiku joobeseisundit indikaatorvahendiga ja edasi tegeles isikuga juba teine politseinik A. M.. Kohapeal oli ka kiirabi, kes vaatles isiku üle. Tunnistaja ise vaatas auto üle ja pildistas. Vahetult enne sadas lund ehk lumekate oli värske. Ta otsustas pildistada sündmustikku, sest isiku selgitused, et keegi teine oli roolis, ei tundunud talle tõesed. Kaitsja küsimusele vastates, miks ta teeb järelduse, ei ainult ühe isiku jäljed olid kohal, võimalik ju käia teiste jälgedes, vastas tunnistaja, et sel juhul pidi isik väljuma juhipoolsest uksest ja minema samades jälgedes ja jäljed pidid siis edasi minema. Teeäärel oli üks isik- süüdistatav. Tunnistaja läks 100 m ühele ja 100 m teisele poole teeäärel kontrollimas ja seal ei olnud muid jälge. Sündmuskoha vaatlusprotokoll ei olnud koostatud. Kohtule ei ole selge, millal fotod olid tehtud, tlk 1-20, kas enne või pärast seda, kui tunnistaja on lähenenud autole käies vanades jälgedes. Tunnistaja kohapeal tehtud fotod ei anna kohtule rohkem selgust, kas auto juhipoolese st uksest on teeäärele viinud ühe või vähemalt kahe isiku jalatsite jäljed. LK 5 fotol on lumes jäljed, mis kohtu arvates võivad olla jalatsite jäljed, jäljed on erinevates kohtades, nende kuju, rääkimata jalatsite mustrist ei ole selge. Määrata kindlaks fotode abil, kas need on ühe või kahe isiku jäljed, oleks liigselt enesekindel järeldus kohtu poolt. Eluliselt on võimalik, et teine isik väljub samast, nimelt juhipoolsest uksest ja käib esimese isiku jälgedes, nagu väidabki süüdistatav. Seda kinnitas tunnistaja S., et tõesti, selline variant on võimalik, kui mõlemad väljuvad samast uksest ja teine isik käib esimese isiku jälgedes. Ta ise püüdis nii teha, lähenedes auto juurde vanades jälgedes käies. Kohus näitab nüüd, millised tuvastatud faktilised asjaolud on olulised, et kohus saaks otsustada õigeks- või südimõistva kohtuotsuse kasuks. Tähelepanu väärivad tunnistaja ütlused, et ta kontrollis jälgede edasijõudmist teeäärel 100 m kaugusele avarii kohast mõlemale poole. Kohus nõustub tunnistaja selgituste ja loogikaga, et mainitud kontroll oli põhjendatud, sest kui teine isik, nagu väitis süüdistatav, tõesti oleks olemas, pidi ta ju kusagile minema. Kuna süüdistatav jäi kohale teeäärele ehk tema jälgete ahel katkes ega viinud edasi, peaks teise isiku jälgede ahel jätkuma. Kohtu arvates on see eluliselt usutav ja loogiline. Ja kui see väidetav teine isik oleks tunnistaja I., kes tema enda sõnul hääletas teeäärel autot ja sõitis edasi Narva poole, pidid teise isiku jäljed olema jätkunud samal teeäärel kas Narva poole või Jõhvi poole, mitte üle tee ( sest üle sõidutee saaks I. hääletada ainult Jõhvi poole sõitvaid autosid). 6 Tunnistaja S. väitel ei olnud selliseid jälge teeäärel avarii kohast 100 m kaugusele Narva ega Jõhvi poole. Tunnistaja väidab, et ta kontrollis mõlemat suunda. Tlk 1 ja 3 kriminaalasja materjalidest nähtav, et tunnistaja S. on teinud foto teeäärelt Jõhvi poolt Narva suunas. On nähtav, et teeäärel on ainult ühe isiku jäljed, värsked, ei ole lumega kaetud, nähtav isegi jalatsitalla muster. Jäljed viivad Jõhvi poole. Kohtu arvates on selge, et see on tunnistaja S. jäljed, mis olid jäetud, kui ta läks kohale, mille punktist on foto tehtud. Fotografeeritud samuti ka sellised kohad, millest on selge, et autost metsa poole jälge ei ole. Ühtegi teeääre fotot avarii kohast Narva suuna ei ole tehtud. Arvestades tlk 3 fotot, ei ole selge ja kontrollitav, kas politseiauto asukohast suunas Narva suunas on jälge või ei ole. Ehk tunnistaja S.i väidet, et ka Narva poole teise isiku jälge ei olnud teeäärel, ei ole tunnistaja tehtud fotode abil kontrollitav. Süüdistatava poolt esitatud tunnistaja M. ütlusi ei saa kohus kasutada faktiliste asjaolude tuvastamisel, millega nõustus ka süüdistatav ise. Tunnistaja avaldas ristküsitlusel, et palju asjaolusid ta ei mäletagi, sest avariisid ja väljakutseid oli palju ja ta võib neid segi ajada. Vaadates kohtusaalis süüdistatavale, ei saanud tunnistaja kinnitada ega ümber lükata, kas see on isik, kellele ta on seoses tööülesannetega abi osutanud. Ta kinnitas, et talvel 2019 oli juhtumeid, kui autod on sõitnud kraavi ja tuli kontrollida, kas kannatanu on sees, aga ta ei saa olla kindel, et ta räägib juhtumist, mis on arutusel. Kokkuvõtlikult on faktiliste asjaolude tuvastamisse olukord järgmine. Süüdistatav eitab süüd. Tema ütlustes on kohus tuvastanud teatud ebaloogilisust ühe asjaolu kohta, mis ei puuduta kuriteokoosseisu asjaolusid, vaid pigem annab tekkida kahtlusel, kas süüdistatav räägib tõtt või tema ütlus, selle kohta, et ta pidi minema Jõhvist Kohtla-Järvele taksoga ja siis koos I.ga, kes oli roolis, sõita Jõhvist mööda Narva poole , ei vasta tegelikkusele. Süüdistatava ütlusi on kinnitatud tunnistaja I. ütlustega. Tema ütluste puhul on kohus juhtinud tähelepanu kahele momendile, mis andsid kohtule aluse kahelda, kas tunnistaja räägib tõtt, et just tema sõitis Kohtla-Järvelt Narva pole ja oli roolis. Kohus suhtub süüdistatava ja tunnistaja ütlustesse osaliselt teatud määral kriitiliselt, nimelt osas, kes juhtis sõidukit. Siin tekib küsimus, miks peaks tunnistaja varjama, et ta tegelikult väljuski juhipoolsest uksest, miks ta peab olema ettevaatlik küsimuses, mis uksest on ta väljunud. Kohus leiab, et loogiline põhjus on ainuke ja see on tingitud asjaolust, et tunnistaja ei teagi tegelikult, kuidas paiknesid auto juures jalatsite jäljed. Kohtul tekib kahtlus, kas tunnistaja on 06.02.2019 süüdistuses näidatud kohas süüdistatava autost väljunud, kas tunnistaja oli kohal ja kas ta ei oli selle auto roolis. Tunnistaja ristküsitluse järgselt tekkis kohtul veendumus, et tunnistaja püüdis küsimustele vastates välistada olukorda, millal ta peaks vastama konkreetselt ja sellega võib olla tooma täiendavat selgust küsimusele, mis uksest on ta väljunud. Näiteks, kohtu küsimusele, kuidas süüdistatav väljus autost, hakkas tunnistaja selgitama, et süüdistatav tuli autost teisena, peale tunnistajat, tunnistaja tuli autost välja, läks tee peale ja siis tuli autost süüdistatav, kindlasti tuli peale tunnistajat. Kohus pidi suunama tunnistajat, et ta vastaks, kas mõlemad kasutasid üht ja sama ust. Tunnistaja vastas sellele, jah. Kohe lisades, et süüdistatav tuli samast uksest, sest tunnistaja jättis ukse lahti ( tlk 22 pöördel). Just viimane faktiväide näitab, et kui tunnistaja oleks sündmuskohal ka tegelikkuses, oleks ta kohtule öelnud, millisest uksest on ta väljunud, sest tema sõnul mäletab ta isegi, et jättis ukse lahti. Kuna tunnistaja oli üle kuulatud enne süüdistatavat, ei saanud kohus täiendavalt välja selgitama tunnistajalt süüdistatava ütlustesse puutuvalt, miks pidi süüdistatav algul tulema 7 Jõhvist Kohtla-Järvele tunnistaja maja juurde ja siis koos sõitma sama Jõhvist mööda Narva poole, miks ei saanud tunnistaja võtta süüdistatava peale Jõhvis, see koht on teel Narva poole. Menetlusosaliste huvi selle küsimuse vastu ei olnud täheldatud. Kohtuasja sisust on nähtav, et tunnistaja I. tähendus kohtulikus uurimises seisneb tema võimekuses kinnitada süüdistatava ütlusi, tõendada, et I. juhtis sõidukit. Loomulikult,

§ 424

järgi kvalifitseeritava koosseisu tõendamiseks ei ole oluline, mis uksest on tunnistaja või süüdistatav väljunud või mis suunas lahkus tunnistaja pärast avariisse sattumist. See aga ei tähenda, et need asjaolud ei saa olla kunagi olulise tähendusega teo toimepanemise tuvastamisel. Kohus selgitab, et tunnistaja usaldusväärsuse kontrollimisel hindab kohus ütluste loogilisust, eksimuste võimalust, motiive anda teatud sisuga ütlusi, elulist usutavust. Seda eriti olukorras, et ühe tunnistaja ütlused ei ühti muu tõendiga, näiteks teise tunnistaja ütlustega. Samuti peab kohus hindama tõendeid nende kogumis, ei tohi omistada ühelegi toendile ette kindlaksmääratud jõudu. Seega ainukeseks süütõendiks jääb tunnistaja S.i ütlused. Sisuliselt, faktiliste asjaolude tuvastamise küsimuse lahendamine taganeb antud juhul sellele, et kohus peab otsustama, kas ainukesele süütõendite tuginedes on käesoleva asjas võimalik tuvastada süüdistatava poolt kuriteo toimepanemist. Antud juhul - jõuda seisukohale, et tunnistaja S. ütlustele tuginedes juhtis mootorsõidukit just süüdistatav. Tunnistaja S.i puhul ei ole kohtul kahtlust, et ta annab ütlusi ausalt, nii palju nagu mäletab. Ta ei ole huvitatud isik, et peaks mõtlema, mis sisuga ütlusi ta peaks andma kellegi kasuks või kahjuks. Samas tunnistaja võib eksida. Samas on ta aus tunnistaja selles mõttes, et on valmis tunnistama, et kohtuistungil võis ta rääkida seda, mida tegelikult polnudki. Kohus peab silmas ütlusi, milles tunnistaja ütles süüdistatava väidetavalt öeldud sõnadest, et roolis olnud isik oli tema sõber ja jooksis metsa ära ( kuigi varasemalt vahetult peale sündmust ülekuulatuna 06.02.2019 andis ta ütlusi, et süüdistatava sonil, roolis oli muu isik, kes lahkus jalgsi). Tunnistaja nõustus, et ta võis kohtuistungil eksida ja tegelikult selliseid sõnu ei ole süüdistatav talle öelnud. Ülalnäidatust tulenevalt peab kohus tõdema, et tunnistaja S.i ütluste kvaliteet on selline, et tuleb arvestada, et tunnistaja võib ka eksida asjaolude kirjeldamisel ja selgitamisel. Fotod tlk 1 ja 3 kinnitavad objektiivselt tunnistaja S. ütlusi selle kohta et avariikohast Jõhvi poole vaadates ei olnud muu isiku jälge teeäärel, välja arvatud tunnistaja S. omad. Narva poole vaadates, fotod tehtud ei olnud. Tunnistaja I. ei andnud kohtulikul arutamisel ütlusi, et ta olles jõudnud kõrges lumes teeäärele, oleks läinud teeäärel Narva poole. Ta andis ütlusi, et „ ma kaua ei hääletanud“, kohtutoimik lk 22 pöördel. Seega, ei ole oluline see moment, et puudub foto, millel oleks jäädvustatud teeääre seisukord ja jälgete olemasolu või puudumine politseiauto asukohast suunaga Narva poole. Küll aga kinnitavad fotod tlk 1 ja 3 tunnistaja ütlusi, et Jõhvi poole teeäärel jälge ei olnud. Kohus jõuab arvamusele, et tunnistaja S.i ütlused, et teeäärel ei olnud avastatud teise isiku jälge Narva ega Jõhvi poole, on usaldusväärsed, sest vähemalt osaliselt on kinnitatud fotodega lk 1 ja 3. 8 Kohtul ei ole ühtegi mõistlikku alust arvata, et jälgete kontrollimisel ja tuvastamisel Jõhvi suunas ei ole tunnistaja saanud eksida ja ütlused on usaldusväärsed, aga Narva suunas võimalik, et eksis ja ei saa olla usaldusväärne tunnistaja. Fakt, et Narva suunas jälgete puudumist või olemasolu et saa teiste objektiivsete tõenditega ( näiteks fotodega) kontrollida, ei tähenda, et see kahandas tunnistaja S.i ütluste usaldusväärsust. Vastupidi, kohtul tekkis tunnistaja S.i ütluste analüüsimisel ja hindamisel koostoimes teiste tõenditega ( fotod, tunnistaja I. ja süüdistatava ütlused) veendumus, et tema ütlused osas, et teeäärel 100 meetri kaugusel avarii kohast mõlemale Jõhvi ja Narva poole ei olnud teise isiku jälge, on usaldusväärsed ja kohus võib kohtuotsuse tegemisel sellele faktiväitele tugineda. Nimetatud faktiväide tähendab seda, et avarii järgselt väljus autost üks isik, teist isikut ei olnud. Sündmuskohal viibis auto läheduses ainult joobeseisundis olev süüdistatav. See tähendab, et süüdistuses näidatud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit joobeseisundis süüdistatav. Peamiselt tunnistaja S. ütlustega, et teeäärel ei olnud ühe ja teise suunas 100 meetri kaugusel teise isiku jälge ja süüdistatav seisis teeäärel, osaliselt fotodega, et Jõhvi suunas teeäärel ei ole jälge, ja osaliselt süüdistatava ütlustega, et ta viibis sõidukis teo toimepanemise ajal ja kohas, leiab kohus tuvastatuks, et olles karistatud Viru Maakohtu 11.01.2019 kohtuotsusega

§ 424

lg 2 alusel, 06.02.2019 ajavahemikus kell 07 kuni 07.21 juhtis Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn-Narva mnt 171 kilomeetril mootorsõidukit Audi reg/nr xxx alkoholijoobes – temal tuvastati tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 seeria nr ARBK-0026 alkoholisisaldus 0,86 mg/l kohta väljahingatavas õhus. Seega vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg 1 ja 2 p 1 loetakse ta alkoholijoobes olevaks isikuks. Oma tegevusega C.M pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, toime pandud korduvalt s.o

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 329

järgi kvalifitseeritud kuritegu Ei ole vaidlust, et süüdistatav oli süüdi tunnistatud 11.01.2019 kohtuotsusega ja lisakaristuseks oli kohaldatud 3 kuud juhtimisõiguse äravõtmist. Vastav kohtuotsuse ärakiri on tõendina kohtule esitatud tlk 42-47. Kohtuotsusega mõistetud karistusest tahtlikult kõrvale hoiduda

§ 329

mõttes on võimalik, kui kohtuotsus on jõustunud ja pärast seda ka täitmisele pööratud. 11.01.2019 kohtuotsusest ei selgu, mis ajast on lisakaristus kehtima hakkab ja millal kohtuotsus jõustub. Ei ole välistatud, et need küsimused olid süüdistatavale kohtuotsuse väljakuulutamisel lahti selgitatud. Seetõttu näitab kohus, millal otsus jõustus ja millal oli täitmisele pööratud vastavalt seadusele. Süüdistuses on märgitud, et otsus jõustus 29.01.

1. KrMS § 408 lg 2 näeb ette, et kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni või kassatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 319 lg 2 alusel apellatsiooni esitamise tähtaeg 15 päeva alates kohtuotsuse avalikuks teatavaks tegemisest. Otsus oli teatavaks tehtud 11.01.2019, millest on otsuses vastav märge. Apellatsiooni esitamise viimane tähtaeg oli siis 28.01.2018 ehk järgmisel tööpäeval ( sest 26.01.2019, 15 - päevase viimane päev langes puhkepäevale). Kohtuotsus jõustus seega 29.01.
2. KrMS § 410 lg 1 alusel pööratakse kohtuotsu täitmisele, kui see on jõustunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt, pööratakse süüdimõistev kohtuotsus täitmisele alates selle jõustumisest kolme päeva jooksul. 9 Täitmisele pööramiine seisneb KrMS § 421 lg 1 kohaselt selles, et käesoleva seadustiku §s 420 nimetamata lisakaristuse täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või -määrus asjaomasele asutusele süüdimõistetult kohtulahendis märgitud õiguste äravõtmiseks. Millal oli jõustunud kohtuotsus vastavale asutusele saadetud, et ole kohtuliku arutamise käigus uuritud ega prokurör on selle kohta ühtegi tõendit esitanud. Kohus arvab, et tal puudub kohustus koguda prokuröri asemel toendid võistlevas protsessis. Küll on kohtule esitatud teatis tlk 32, et vähemalt 31.01.2019 on maanteamet teinud liiklusregistrisse märke, et isikult on juhtimisõigus ära võetud. Mis tähendab, et vähemalt 31.01.2019 oli jõustunud kohtuotsus maanteametisse jõudnud, ehk 31.01.2019 oli kohtuotsus juba maanteametisse saadetud, seega täitmisele pööratud KrMS § 421 lg 1 mõttes. Isik juhtis mootorsõidukit 06.01.2019 ehk ajal, mil lisakaristusena kohaldatud juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks oli täitmisele pööratud. Tahtlikult kõrvalehoidumine mõistetud lisakaristuse nimelt juhtimise õiguse äravõtmisest tähendab, et juhtides sõidukit on isik teadlik, et juhtimisõigus on temalt karistusena ära võetud. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta viis oma juhiloa maanteametile hoiule, kuid ei mäleta millal, ja ei mäleta ega oska öelda, mis ajast ei tohtinud ta autot juhtida kohtutoimik lk 23 pöördel. Kohus lähtub sellest, et karistus kohaldatakse igal juhul alates kohtuotsuse jõustumisest, ja see on ka tavainimesele arusaadav, ja siis kui see oli täitmisele pööratud. Viru Maakohtu 11.01.2019 kohtuotsusest ei ole võimalik tavainimesel teha järeldusi, millal juhtimisõigus lisakaristusena jõustub. Samas on kohtuotsuses märgitud, et apellatsioon esitatakse 15 päeva jooksul alates päevast, millal oli võimalik tutvuda kohtuotsusega. Seega on kohtul võimalik järeldada, et isik oli teadlik, et alates 11.01.2019 15-päevase tähtaja möödumisel apellatsiooni esitada ei saa ja otsus ongi jõus ja ta ei tohi enam sõiduautot juhtida. Vähemalt ei ole sellist fakti kordagi vaidlustatud kogu kohtuliku arutamise käigus. Süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas sõiduauto juhtimise fakt on kinnitust leidnud ja kohtu põhjendused on toodud

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo tuvastamisel.

Viru Maakohtu 11.01.2019 kohtuotsusega, maanteameti teatisega on tõendatud, et: olles karistatud Viru Maakohtu 11.01.2019 kohtuotsusega

§ 424

lg 2 alusel, lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks, kohtuotsus jõustus 29.01.2019, hoidis teadlikult kõrvale

§ 424

lg 2 sätestatud kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud

§ 50lg 1 p 1 sätestatud lisakaristuse täitmisest - mootorsõiduki juhtimise keelust.

Nimelt C.M juhtis juhtimisõiguseta 06.02.2019 ajavahemikus kell 07 kuni 07.21 Ida-Virumaal Toila vallas Tallinn-Narva mnt 171 kilomeetril mootorsõidukit Audi reg/nr xxx. Oma tegevusega C.M pani toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidumise s.o

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Tahtlus Kohus leiab, et

§ 424järgi toimepandud kuriteod tegutses süüdistatav otsese tahtlusega.

Ta teadis, et ta juhib sõidukit ja teadis, et eelnevalt oli ta alkoholi tarvitanud. Ta soovis juhtida sõidukit, sest sõit katkes alles siis, kui isik sõitis autoga kraavi ja peatus. Juhtides sõidukit seisundis, mis oli tungitud alkoholi tarvitamisest, möönis isik auto juhtimist joobeseisundis. Joobeseisundi esinemise osas piisab, kui isikul on selle kohta kaudset tahtlust. 10 Kohus leiab, et isik pani

§ 329järgi kvalifitseeritava kuriteo otsese tahtlusega.

Ta teadis, et juhtimisõigus on temalt 11.0.1.2019 kohtuotsusega ära võetud ja kohtuotsuse jõustumisel, 15-päevase tähtaja möödumisel, on talle keelatud autot juhtida. Vaatamata sellele juhtis ta süüdistuses näidatud ajal ja kohus sõiduautot. Kohus ei tuvastanud C.M-i puhul tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid

1. peatüki
2. jao mõttes.

§ 32

alusel saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub seaduses sätestatud süüd välistav asjaolu.

§ 33

alusel on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Kohus leiab, et C.M on talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises süüdi arvestades

§ 32ja 33 sätestatut, sest ta on täiskasvanu ja süüdiv.

KARISTUS

§ 56lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Riigikohtu otsuse nr.3-1-1-58-13 p.7 järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sama otsuse p.8 selgitatakse, et lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri - ja üldpreventiivseid kaalutlusi, so võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. C.M-i süü

§ 424lg 2 järgi ettenähtud kuriteos on alla keskmise.

Tegemist on üheepisoodilise teise astme kuriteoga, mis on ohudelikt, kahjulikke tagajärge teistele isikutele ei ole saabunud. Isiku joobetase oli tuvastatud 0,86 mg/l kohta, kriminaalne joove algab näidust 0,76 mg/l kohta. Arvestades joobetaset, ei ületa isiku süü suurus keskmist tähendust.

§ 329järgi on kohtu arvates süüdistatava süü samuti alla keskmise.

Tegemist on kuriteo ühe episoodiga. Mõlemad kuriteokoosseisud on täidetud ühe teoga ehk ühe ja sama episoodi raames. Kohus arvestab süüdistatava isikut. Süüdistatav on varasemalt kohtulikult karistatud kahel korral ja seda mõlemal korral samalaadse, joobes juhtimine kuriteo toimepanemise eest, esimesel korral 2014. a ja jaanuaris 2019 a. Käesolevas kohtuasjas arutamise esemeks olevad kuriteod pani ta toime katseaja kestel. Isik kandis osaliselt reaalset karistust, 7 päeva vangistust. Väärteokorras on isik karistatud kahel korral – narkoaine ebaseadusliku tarvitamise eest, samuti sõiduki 11 juhtimise eest joobes ja kiiruse ületamise eest, trahvid ei ole tasutud. Isikul on töökoht. See on ühtlasi positiivne asjaolu. Samas näeb kohus, et tööhõive ei ole see asjaolu, mis oleks isikule oluline, et ta ei paneks uusi kuritegusid toime. Ka varasemalt oli isikul töökoht OÜ EG Ehitus, OÜ Birger

§ 424lg 2 näeb karistusena ette ainult vangistuse kuni 4 aastani.

Võrreldes

§ 329

sanktsiooniga, on

§ 424lg 2 sanktsioon rangem.

Kuna mõlemad kuriteokoosseisud on täidetud ühe teoga, nimelt auto juhtimisega, tuleb kohaldamisele

§ 63lg 1, ehk karistus mõistetakse raskema sanktsiooni alusel.

Rahaline kartistus ei ole kohaldatav eeltoodust lähtudes. Vangistuse keskmine määr on seega 2 aastat vangistust. Kohus leiab, et isikut tuleb karistada vangistusega keskmisest määras tunduvalt väiksemal määral - 1 aasta vangistust, pool keskmisest määrast. Kuna tegemist on liiklusalase kuriteoga, ei saa kohtu arvates jätta tähelepanuta asjaolu, et isikut karistatakse kolmandat korda samataolise kuriteo eest ja viimati oli talle kohaldatud lühiajaline vanglakaristus 7 päeva. Samas ei saa öelda, et isiku süü suurus oleks lähedane

§ 424

lg 2 sanktsiooni alammäärale, ühe teoga täitis ta

§ 424lg 2 ja 329 järgi ettenähtud kuriteokoosseisud.

Isik oli konkreetsel juhul ohtlik teeliikluses ja tema seisundis tulenev oht ka realiseerus - toimus liiklusõnnetus. Liiklusõnnetuses sai kahjustada süüdistatava auto ehk ta tekitas kahju endale. Seega ei saa öelda, et isiku süü oleks realiseerunud ohu tõttu oluline. Mõned kuud vangistust ei vastaks isiku süü suurusele ega süüdistatava isikule. Seega ei saa kohtu arvates olla mõistetav vanglakaristus vähem kui pool keskmisest määrast. Kohus on tutvunud kohtule esitatud kriminaalhooldaja kohtueelse ettekandega tlk 49-50, milles kriminaalhooldaja teeb ettepaneku seoses uue katseajal toimepandud kuriteoga kohaldada isiku suhtes „ käitumiskontrollile allutamine, šokivangistus, vangistus“. Kohus on sellega tutvunud. Käitumiskontroll oli isiku suhtes kohaldatud, šokivangistus ka. Kohus nõustub, et isiku suhtes tuleb kohaldada vangistust. Kuna tegu on toime pandud katseajal ehk ajal, kui karistus isikule oli mõistetud 11.01.2019 kohtuotsusega, kuid ei olnud lõpuni kantud, tuleb kohaldada

§ 65

lg 2 sätet ja mõista süüdistatavale liitkaristust, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetavat karistust 1 aasta vangistus Viru Maakohtu 11.01.2019 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa, 3 kuud 23 päeva vangistust, võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta 3 kuud 23 päeva vangistust.

§ 68alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva.

Lõplik liitkaristus on 1 aasta 3 kuud 21 päeva vangistust. KRIMINAALMENETLUSE KULUD Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 1,4,9,10 on kuludeks valitud kaitsjale makstud tasu, kaitsjatasu õigusabi eest määratud korras, sundraha ja muu kulu. KrMS § 180 lg 1 alusel kannab menetluskulusid süüdistatav süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel. Menetluskulud on kriminaalasjas tekkinud järgmised: 134,40 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, 63,24 sõiduki teisaldamise ehk muu kulu, 12 810 eurot sundraha, valitud kaitsjale makstud tasu 500 eurot. Kohus on teinud süüdistatava suhtes süüdimõistva kohtuotsuse. Järelikult kannab menetluskulusid süüdistatav ise. Üheski kuriteos ei ole isik õigeks mõistetud, seega ei ole alust jätta osa kulusid proportsionaalsuse põhimõtte alusel riigi kanda. Menetluskulu, valitud kaitsjale makstud tasu, 500 eurot kannab süüdistatav ise. Teise astme kuriteo puhul on sundraha 810 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata kohtukulude tasumine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, sest vangistusega karistatud isiku puhul on sellise summa maksmine ühekordselt üle jõu. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu Kohtunik 13