1-20-1978/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2020, Tallinn kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-20-1978 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesküla, Orvi Koik Kriminaalasi R.J süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
2. aprilli 2020 otsus Apellandid süüdistatav Prokurör Paul Pikma Süüdistatav R.J Isikukood: XXX; elukoht: XXX/viibib Tallinna vanglas; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; XXX; töökoht: XXX; kehtivaid kriminaalkaristusi 7 RESOLUTSIOON Jätta R.J apellatsioon läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistatav saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohus tegi
4. aprillil 2020 otsuse, millega tunnistas R.J KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi süüdi ning mõistis talle karistuseks 5 kuud vangistust. Kuna maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluse korras, vähendas kohus KrMS § 238 lg 2 alusel 3 kuu 10 päevani. Viimatinimetatule liitis kohus aga KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu
5. juuni 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 4 kuud 19 päeva vangistust. Liitkaristuseks mõistis kohus 7 kuud 29 päeva vangistust. Kohus mõistis R.J, kes paneb vargusi toime süstemaatiliselt, süüdi kahes varguse katses. Nimelt püüdis R.J
6. veebruaril 2020 kell 15:24 Tallinnas XXX asuvast X kauplusest varastada ühte pooleliitrist pudelit viina „Hlebniy Dar klassik“ väärtusega 8,99 eurot: ta pani selle endale kotti ja möödus iseteeninduskassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas R.J kinni ja kaup on tagastatud kauplusele rikkumata kujul.
7. veebruaril 2020 kell 18:31 püüdis ta samast poest varastada ühte pooleliitrist pudelit Saaremaa viina väärtusega 9,49 eurot: ta pani selle jope taskusse ja möödus kassadest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Ka see vargus jäi lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas R.J kinni; kaup on tagastatud kauplusele rikkumata kujul. Kohus luges R.J varguse katsed tõendatuks kaupluse avaldustele, turvatöötajate ja R.J enda ütlustele tuginedes.
8. aprillil 2020 kuulutas kohus kohtuotsuse lõpposa, põhistatud kohtuotsuse sai R.J kätte
9. mail
10. Süüdistatava apellatsioonitähtaeg lõppes seega
11. mail
13. R.J esitas
14. aprillil 2020, seega juba enne põhistatud kohtuotsuse saamist, maakohtu otsuse peale apellatsiooni, milles taotleb enda õigeksmõistmist. Süüdistatav väidab, et tema väärteokatsed olid tahtmatud, sest ta ei olnud aneemiast ja alkoholismist tulenevalt adekvaatne. Kroonilised haigused aneemia, astma, allergia ja alkoholism põhjustavad tal mälukaotuse hetki ning ta ei mäleta väärteokatse põhjust ja motiivi. R.J leiab, et ta vajab ravi, mitte karistamist. R.J heidab politseile, prokuratuurile ja maakohtule ette, et nad ei arvestanud võimalusega, et tegemist on haiguse mõjul toime pandud tegudega, mitte tahtlike tegudega. R.J märgib, et sama kehtib kõigi menetluste kohta alates
15. aastast. Apellatsioonitähtaja jooksul R.J oma apellatsiooni ei muutnud ega täiendanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
16. R.J väide on see, et aneemia ja alkoholi koosmõjust tingituna ei olnud ta teo toimepanemise ajal adekvaatne. Apellatsioonis ei ole viidatud aga ühelegi tõendile, mille alusel oleks maakohus pidanud selle tuvastama ja millele tuginedes saaks selle tuvastada ringkonnakohus. Tulenevalt KrMS § 60 lg-st 1 saab kohus mingist väitest lähtuda siis, kui see väide on tõendatud. Seega kohtumenetluse poole väited, mille kohta ei ole kohtule mingeid tõendeid esitatud, ei saa olla edukad. Maakohus on refereerinud otsuses R.J enda ütlusi, milles ta on tunnistanud varguse katsete 2 toimepanemist ja kirjeldanud toimunut. Maakohus märkis, et R.J ütluste kohaselt üritas ta vargusi toime panna joobes olles ja kainelt ta selliseid tegusid toime ei paneks. Selle kohta nentis kohus, et alkoholijoove ei välista iseenesest tahtlust ja kogutud tõendid ei viita vähimalgi määral sellele, et süüdistatav ei saanuks joobe tõttu aru oma teo asjaoludest. Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid argumente selle kohta, et maakohus oleks refereerinud ütlusi valesti või teinud neist valesid järeldusi. Samuti ei ole selgitatud, kuidas apellatsioonis esitatud väide läheb kokku tema enda ütlustega vargusekatsete kohta. Ringkonnakohus võib tühistada maakohtu otsuse juhul, kui maakohus on teinud mõne KrMS §-s 338 nimetatud vea. Ühelegi sellisele veale apellatsioonis viidatud ei ole, mistõttu ei saa apellatsioon anda alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. Allkirjastatud digitaalselt 3