lg 2 järgi vangistusega 10 kuud, millest ärakandmata karistuseks loeti
lg 1 alusel 9 kuud 28 päeva vangistust.
sätete alusel kuulus kohesele ärakandmisele 2 kuud vangistust ning ülejäänud 7 kuud 28 päeva jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga, kohustades süüdimõistetut järgima
lg 1 p-des 1 kuni 6 sätestatud kontrollnõudeid ning samuti täitma lisakohustusi
Samuti võeti temalt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõiguse 6 kuuks. Tõkend: vahistamine alates 14.09.2019.a; kahtlustatavana kinnipidamine: 13.09.2019.a. süüdistuses
Süüdi tunnistada E.Q
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista E.Q Lehele karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 3.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 30.04.2018.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 7 kuu 28 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. 4.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 13.09.2019.a karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada E.Q Lehe kinnipidamisest, s.o alates 13.09.2019.a. 5.
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta E.Q Lehelt mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks) kuuks. Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile.
lg 2 järgi, juhtis uuesti ja tahtlikult 13.09.2019.a kella 15.59 ajal xxxjuures mootorsõidukit VOLVO V70 registreerimismärgiga xX, olles joobeseisundis, (alkoholijoove - alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 1,18 mg/l, laiendmääratlusega ± 0,10 mg/l, lõplik tulemus 1,08 mg/l)), millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1, 2 – Joobeseisundi liigid on 1) alkoholijoove, 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Seega E.Q pani toime
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, see on korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise. POOLTE SEISUKOHAD: Süüdistatav E.Q tunnistas end kohtus talle inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises osaliselt süüdi. Süüdistatav selgitas, et oli alkoholi tarvitanud, kuid ta ei mäleta, kas ta sõidukit juhtis. Ta nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Ta lisas, et ei soovi vanglas viibida ja taotleb kohtult elektroonilise valve kohaldamist põhjusel, et tal esinevad terviseprobleemid. Samuti nõustus ta, et on valmis karistusena tegema üldkasulikku tööd. Kõnealune sõiduk Volvo asub tema kodus. Menetluskulud palub ajatada. Kaitsja leidis, et oli võimalik, et E.Q oli sellises seisundis, et tema mälus ei ole seda sündmust üldse fikseerinud, kuid isikul peab olema vähemalt kaudne tahtlus, et antud tegu toime panna. E.Q ütleb, et ta pole soovinud rooli istuda joobeseisundis ja miks see niimoodi juhtus, on teadmata, kõik need kahtlused tuleks isiku kasuks lugeda ja kuna kuriteo subjektiivne külg on väga suure küsimärgi all, siis tuleks isik õigeks mõista. Alternatiivselt leidis kaitsja, et isiku suur ei ole nii suur, kui seda hindab prokurör ja isikule tuleks mõista maksimaalselt 1-aastane vangistus, mida vähendada 1/3 võrra. Kuna isik on nõustunud üldkasuliku tööga, saaks vangistuse sellega ka asendada ja 2-aastase katseaja puhul oleks ei lähtuks isikust ka uusi riske. Kaitsja pidas sõiduki konfiskeerimist ebaproportsionaalseks. Ka palus ta ajatada menetluskulude hüvitamine. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ja leidis, et teod on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Prokurör leidis, et süü on tõendatud täies mahus. Prokurör palus süüdi tunnistada E.Q Lehe
MS § 238 lg 2 järgi 1/3 võrra, mõistes karistuseks 1 aasta vangistust. Prokurör palus
lg 2 alusel suurendada karistust 30.04.2018.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa võrra, s.o 7 kuu 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust.
lg 1 p 1 alusel mõista lisakaristus ja võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks aastaks. Samuti taotles prokurör
lg 1 alusel mootorsõiduki Volvo, kui kuriteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et E.Q Lehe tegevus on õigesti kvalifitseeritud ning tema süü
E.Q Lehe süüd kinnitavad peale tema poolt süü isikliku omaksvõtu ka: - E.Q Lehe kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /tl 1-3/, millest nähtub, et E.Q viibis antud sündmuskohal ja peeti kinni mootorsõiduki juhtimise kahtlusega ehk ta peeti kinni 13.09.2019.a. kella 15.59 ajal x juures kahtlustatuna selles, et ta juhtis sel ajal mootorsõidukit Volvo V70 reg nr xX olles joobeseisundis (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,08 mg/l); - tunnistaja X Xi ütlused /tl 7-8, 9-11/ kinnitavad seda, et 13.09.2019.a märkas tunnistaja Miiduranna Konsumis joobes meesterahvast, kes istus sõiduki Volvo reg nr xX rooli ja hakkas sõitma kl 15.45. paiku. Ta suhtles juhiga, kes väitis talle, et temaga on kõik korras ja ta ei ole alkoholi tarvitanud. Meesterahvas oli autos üksi ja ta hakkas autoga ära sõitma. Tunnistaja kutsus seepeale politsei, et keegi juhti kontrolliks. Ta järgnes antud sõidukile ja nägi, et see vingerdas teel ja sõitis ebakindlalt. Juht peatas oma sõiduki X tee 4 juures ja politsei saabus umbes minutiga. Tunnistaja sõnul oli juht umbes 60-aastene ca 170 cm pikk ja keskmise kehaehitusega; - tunnistaja X x ütlused /tl 12-14, 15-17/, millest nähtub asjaolu, et 13.09.2019.a kella 15.52 paiku pidas ta koos x x patrullis olles Viimsis X tee 4 juures kinni sõ iduki Volvo V70 juhi E.Q Lehe, kes istus sõidukis. Samuti kinnitas talle sündmusest teataja X X, et isik on sama, keda ta Ranna tee 46a kaupluse juures nägi ja isik pole sõidukist väljunud ning sinna pole ka keegi teine sisenenud. Tunnistaja sõnul autos ta alkoholipudeleid ei näinud. Indikaatorvahend näitas E.Q Lehel tulemuseks 1,15 mg/l ja tõendusliku alkomeetri tulemus oli 1,08 mg/l; - indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll /tl 18 /, millest nähtuvalt oli 13.09.2019.a kella 15.59 ajal E.Q Lehe poolt indikaatorvahendisse puhumise tulemuseks 1,15 mg/l, s.o tegu oli positiivse tulemusega. Samuti nähtub, et isiku kõne silmad punetasid, tema oli segane ja aeglane, aja-, isiku- ja kohatajus esines häireid ning tema koordinatsioon oli kergelt häiritud, ta oli ärritunud ja rahutu. Samas mäletas isik viimase 24 tunni sündmusi; - tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll /tl 19-21/ mille kohaselt, 13.09.2019.a. kella 16.51 kuni 16.55 ajal tuvastati aadressil P. Pinna 4, Tallinn, tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianr ARAF-0018 E.Q Lehe väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,18 mg/l, laiendmääramatuse 0,10 mg/l juures oli lõplikuks mõõtetulemuseks 1,08 mg/l. Tõenduslik alkomeeter oli enne puhumiskatseid testitud, katsetest võeti arvesse madalam tulemus; - sõiduki ju htimiselt kõrvaldamise otsus /tl 25/, millest nähtub, et 13.09.2019.a kõrvaldati X tee 4, Viimsi vald juures E.Q sõiduki Volvo V70 reg nr xX seoses sellega, et oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või, et ta on joobeseisundis; 4 - sõiduki hoiukohta teisaldamise akt /tl 25, 26/, millest nähtub, et 13.09.2019.a teisaldati X tee 4, Viimsi vald juurest ära E.Q Lehele kuuluv sõiduk Volvo V70 reg nr xX seoses sellega, et selle juht on sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud joobeseisundi kahtlusega; - asitõendi vaatlusprotokoll /tl 28/, millest nähtub, kuidas 13.09.2019 kell 15.40-15.46 AS COOP Miiduranna Konsum kaupluse juures istub tumeda sõiduki juhikohale meesterahvas, seejärel tuleb selle sõiduki taha pargitud hallist autost meesterahvas ja läheb tumeda auto juhiukse juurde, žestikuleerib ja suhtleb juhiga. Seejärel lahkub oma sõidukisse, kuid ära ei sõida. Tume auto hakkab seejärel liikuma; - karistusregistri väljatrükk /tl 29/, millest nähtub, et E.Q on varasemalt karistatud kriminaalkorras 30.04.2018.a Harju Maakohtu otsusega
lg 2 alusel, tegu on kehtiv karistusega; - kohtuotsuse nr 1-18-2739 ärakiri /tl 30-33/, millest nähtub, et E.Q on ka varasemalt karistatud
lg 2 alusel, s.o 30.04.2018.a Harju Maakohtu poolt 9 kuu 28 päeva vangistusega, millest kuulus
sätete alusel kohesele ärakandmisele 2 kuud vangistust ning ülejäänud 7 kuud 28 päeva jäeti tingimisi täitmisele pööramata 2-aastase katseajaga, kohustades süüdimõistetut järgima
lg 1 p-des 1 kuni 6 sätestatud kontrollnõudeid ning samuti täitma lisakohustusi
Samuti võeti temalt lisakaristusena ära mootorsõiduk juhtimise õigus kuueks kuuks. Süüdistuse kohaselt juhtis E.Q 19.05.2017.a Viimsis Randvere teel Volvot reg nr x X ja 08.03.2018.a Viimsis Pargi tn 22 juures Volvot reg nr x, olles alkoholijoobes; Tõkend: vahistamine alates 14.09.2019.a; kahtlustatavana kinnipidamine: 13.09.2019.a. - õiend ja teatis /tl 44-46/, millest nähtub, et süüdistatav omab mootorsõiduki juhtimisõigust ja on sõiduki Volvo reg nr xX omanik; - E.Q kahtlustatavana antud ütlused /tl 4-6/, milles ta end antud kahtlustuses süüdi ei tunnistanud. Tema sõnul viibis ta sõiduki tagaistmel, kuid seda juhtis naisterahvas, kes oli kaine ja kel on juhtimisõigus, kuid ta ei soovi naisterahva nime nimetada. Kohus, kuulanud ära süüdistatava süü osalise tunnistamise ning kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt, on seisukohal, et süüdistatava süü talle esitatud süüdistuses
Lisaks isikulistele tõendiallikatele kinnitab inkrimineeritava kuriteo toimepanemist ka kirjalikest tõenditest nähtuv. E.Q Lehe tegevus on kvalifitseeritud
lg 2 järgi.
lg 2 järgi karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimist joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning E.Q Lehe poolt kohtuistungil antud seletust, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on E.Q Lehe süü kuriteo, mis seisneb mootorsõiduki joobeseisundis korduvas juhtimises, toimepanemises tõendamist leidnud. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub üheselt, et isiku väited selle osas, et sõidukit juhtis keegi naisterahvas, ei vasta tõele. See on ümber lükatud tunnistaja x ütlustega, kes on kinnitanud, et tema tähelepanu pälvis just kaupluses tuigerdav ja seal sõidukisse juhi kohale läinud meesterahvas, kellelt ta küsis, kas ta on alkoholijoobes ja isik väitis, et ta ei ole seda. Hilisemalt asus see sama meesterahvas sõidukit siiski juhtima, tunnistaja järgnes talle ja teavitas politseid. Seejuures kedagi ta sõidukist väljumas ei näinud ja selles oli vaid meesterahvas üksinda. Nimetatud tunnistaja ütlustes puudub igasugune alus kahelda, sest need on riimuvad nii kirjalike tõenditega kinnipidamise aja ja koha ning joobeseisundi tuvastamise kohta, kui ka tunnistaja x ütlustega, kes omakorda on kinnitanud tunnistaja x poolt avaldatut. Ka arvestab kohus asjaolu, et just tunnistaja O. X on kirjeldanud autot juhtinud isikut kui umbes 60-aastast meesterahvast, mitte aga 5 naisterahvast. Objektiivselt nähtub meesterahva poolt sõiduki juhtimine aga kaupluse turvakaamera salvestiselt, kus 13.09. kuni 15.40 kuni 15.46 vahemikus on näha meesterahva sisenemine tumedasse autosse, selle juurde teise meesterahva saabumine ja meeste suhtlus läbi autoakna ning selle sõiduki ära sõitmine parkimiskohalt (tl 28). Kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et selle sõiduki joobeseisundis juhtimise kahtlusega peeti aga kinni just E.Q (tl 1-2, 5), sõidukis viibimise fakti ei ole ta ka ise eitanud (tl 5, 85pö). Seega on kohtu hinnangul kogumis ümberlükkamatult tuvastamist leidnud see, et sõidukit juhtis just E.Q , mitte keegi teine ja E.Q oli seda tehes alkoholijoobes. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. E.Q on süüvõimeline täisealine isik. Süüdistatav kohtus väitis, et ta ei mäleta enese väitel sündmuse tehiolusid, kohus leiab, et ka sellise asjaolu tuvastatuse korral ei oleks see süüd välistav asjaolu. Kohus rõhutab, et vahetult enne mootorsõidukit juhtima asumist viibis isik kaupluses, väljus sealt, istus omaenese sõidukisse ning oli võimeline suhtlema tunnistajaga, saades seejuures aru küsimusest selle kohta, et kas ta on joobes ja vastas sellele eitavalt (tl 7, 10, 28, 85pö). Kogu selline tegevus on kohtu hinnangul sihipärane ning seda tuleb pidada süüdistatava poolt vastutuse vähendamisele või vältimisele suunatud tegevuseks. Selle järelduse kinnituseks tuleb pidada seda, et isik väitis, et sõidukit juhtis naisterahvas, kuigi tegelikkuses ei ole kriminaalasjas tuvastatult see võimalik, sest sõidukit asus juba kaupluse parklas juhtima meesterahvas, kelleks osutus menetluses tuvastatult just E.Q. Kohus leiab, et E.Q pani kuriteo toime kavatsetult – isik olles teadvalt alkoholi tarvitanud (tl 85pö) ja kauplust külastamas, äratas tunnistajate tähelepanu, kellest O. X pidas talle nähtu pinnalt vajalikuks sekkuda ning küsida sõidukirooli istunud A. Lehelt, kas ta on alkoholijoobes, kuid E.Q vastas, et ei ole ning asus sõidukit juhtima. Selliselt pidi hiljemalt tunnistajapoolse küsimise hetkeks olema talle selge, et ta näib alkoholijoobes ning olles teadlik enese alkoholitarvitamisest ning ka varasemast karistatusest ja vastutusest sellise teo eest, seadis ta endale eesmärgiks taaskordselt mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. KARISTUS Kohus uuris E.Q iseloomustavate materjalidena: E.Q Lehe karistusregistri väljavõtet /tl 29/, millest nähtub, et teda on karistatud kriminaalkorras ühel korral mootorsõiduki korduvas joobeseisundis juhtimise eest, Harju Maakohtu otsustega
lg 2 järgi selle eest, et tema juhtis 19.05.2017.a ja 08.03.2018.a tahtlikult ja korduvalt mootorsõidukit, olles joobeseisundis. Kohus selgitab, et
lg 2 järgi kvaliftseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seaduseandja ainsa karistusliigina ette kuni 4-aastase vangistuse. Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Kohus lähtub karistuse mõistmisel
lg-st 1, millise põhiselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestatakse kergendavaid, raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemist, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohus osundab, et Riigikohus on väljendanud seisukohta, et kohus peab karistuse mõistmisel juhinduma eeskätt asjakohastest materiaalõiguslikest ja menetlusõiguslikest nõuetest, kuid sellistest õiguslikest piiridest lähtuv konkreetse karistusmäära valik on lõppkokkuvõttes pigem siiski kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Riigikohtu kriminaalkolleegium on järeldanud ka, et kohus ei ole karistuse mõistmisel seotud ei prokuröri ega kaitsja taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Samas on kohus kohtumenetluse poolte 6 karistustaotlustega seotud üldise põhjendamiskohustuse kaudu (vt RKKKo 3-1-1-91-07 p 6.5, 6.6). Käesolevas asjas on süüdistatav kavatsetult toime pannud üheepisoodilise teise astme kuriteo. Tegemist on ühe enamohtlikuma liiklusalase süüteoga, kahju kuriteoga ei tekitatud. Arvestada tuleb, et süüdistatav omab kehtivat karistust sama süüteo toimepanemise eest ning käesoleva teo on ta toime pannud katseajal. Joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise on peatanud tema kinnipidamine politsei poolt, mitte isiku enda käitumine. Tähelepanu väärib, et isik on kõik senised samalaadsed teod toime pannud oma kodu lähedal, x piirkonnas (tl 30, 32, 2, 5), seega on avaldunud nüüdseks ka isiku käitumismuster – isik paneb järjekindalt toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisi, tehes seda ühes kindlas piirkonnas. Seega saab kohus asuda ainult ühele seisukohale, et varasemast mõistetud karistusest ei ole E.Q teinud järeldusi, mis suunaksid teda õiguskuulekale käitumisele. Karistuse määra arvestamisel võtab kohus arvesse eeltoodud asjaolusid ja süüdistatava joobe suurust ning leiab, et süüdistatava süü on keskmises määras. Kohus peab kohaseks karistuseks sellele vaatamata vangistust kestvusega üheksa kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista E.Q Lehele karistuseks 6 kuud vangistust. Kuivõrd isik ei ole varasemalt pikemaajalist vangistust kandnud, siis on kohtu hinnangul see piisava pikkusega karistus, mis võib mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest ja samuti kaitseb seejuures õiguskorra huve, eemaldades selleks ajaks isiku ühiskonnast, sh liiklusest. Süüdistatavale karistuse mõistmisel tuleb arvestada veel sellega, et tema tegu on toimepandud katseajal, seega tuleb süüdistatavale mõista
lg 2 alusel liitkaristus, nimelt tuleb suurendada mõistetud karistust 30.04.2018.a Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, 7 kuu 28 päeva vangistuse, võrra ja liitkaristuseks mõista vangistus 1 aasta 1 kuu 28 päeva.
lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 13.09.2019.a karistusaja hulka ning karistusaja algust arvestada E.Q Lehe kinnipidamisest, s.o alates 13.09.2019.a. Tulenevalt Riigikohtu praktikas väljendatud seisukohast, alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla saaks tulla tema karistusest tingimuslik vabastamine (RKKKo 3-1-1-99-06, p 16). Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt (RKKKo 3-1-1-40-04, 3-1-1-138-04) toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohus leiab, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reeglina ka täitmisele ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise kaalumise aluseks saavad olla üksnes erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud või süüdlase isikust lähtuvad asjaolud. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (RKKKo 3-1-1-4004). Kohus ei pea E.Q Lehe suhtes tema karistuse kandmiselt tingimusliku vabastamist põhjendatuks ega võimalikuks. Kohus ei näe erandlikke asjaolusid kuriteo toimepanemises ega E.Q Lehe isikus. E.Q on käesoleva teo toime pannud katseajal, st tema osas on juba kord otsustatud karistusest tingimisi vabastamine, seda on peetud võimalikuks, kuid E.Q oma käitumisega, st uuesti alkoholijoobes olles autot juhtides on näidanud, et ta ei ole varasemast mõistetud karistusest vajalikke järeldusi teinud. E.Q ei ole läbinud temale mõistetud katseaega edukalt, mistõttu ei pea kohus võimalikuks seda võimalust korrata. E.Q on ka varasemalt osaliselt vangistust kandnud, nimelt eelmise otsuse järgi kandis ära 2 kuud vangistust. Praegusel juhul on ta kaevanud, et vahi all olemise ajal vanglas olemine on talle vaimselt raske ja kurdab tervisehädasid, mis aga 7 kohtu hinnangul ei oma puutuvust tema süüdivusseisundisse ega võimesse karistust kanda. Isikule oli teada, et pärast eelmise otsusega mõistetud osalist vangistust, on tõenäoline, et uue kuriteo toimepanemisel pööratakse eelmine karistus täitmisele. Kohus peab vajalikuks rõhutada ka asjaolu, et kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et E.Q Lehe tervislik seisund välistaks tema vangistuse. Siinkohal selgitas kohus kohtuistungil korduvalt, et lühimenetluses täiendavaid tõendeid esitada ei saa ning ka lühimenetlusest loobumise aluseid. Kohus andis korduvalt võimaluse kohtuistungil kaitsjale ja süüdistatavale konsultatsiooniks. Kohtul ei tõusetunud kahtlusi isiku süüdivuses ega võimes kanda vangistust. Kohtuistungil lubas süüdistatav ise pöörduda vanglaarstide poole. Süüdistatav ei loobunud lühimenetlusest ja selgitas, et mõistab täiendavate tõendite, sh tervist puudutavas osas, lisamise võimatust selles menetlusliigis (tl 83pö, 84pö). Seega ei esinenud kohtu hinnangul takistusi ei asja arutamiseks lühimenetluses ega süüdistatava poolt vangistuse kandmiseks, samuti on vangistuses vajadusel tagatud arstiabi. Kohtus isik kinnitas, et ta on töötanud merel, soovib seda ka edaspidi teha ning pidas oma tervislikku seisundit selliseks, mis võimaldaks tal ka üldkasulikku tööd teha (tl 85pö). Kohus ei pea võimalikuks mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga, seda juba eespool toodud motiividel – varasem karistatus samalaadsete kuriteo eest ning asjaolu, et eelmine osaliselt reaalselt ärakandmisele kuulunud vangistus ei avaldanud pikemaajalist mõju, isik jätkas juba katseajal uue samalaadse süüteo toimepanemisega toimepanemist. Seega ei tagaks vangistuse asendamine üldkasuliku tööga karistuse eripreventiivseid eesmärke. Samuti, kriminaalhooldaja ettekandest nähtuvalt andis E.Q oma alkoholitarvitamise kohta teadlikult valeinformatsiooni ja kriminaalhooldaja ei ole käitumiskontrollile allutamist vajalikuks pidanud (tl 48-49). Eeltoodu alusel ei pea kohus põhjendatuks ega võimalikuks A. Lehe karistusest tingimuslikult vabastamist ega karistuse asendamist üldkasuliku tööga, sest see ei täidaks esmajoones karistuse eesmärke, kuna E.Q juba varasemalt samalaadsete tegude toimepanemise eest saanud tõsise hoiatuse tema edasise käitumise suhtes, kuid see ei ole teda mõjutanud teda õiguskuulekale teele ega tegelema nende rikkumiste juurpõhjusega ehk enese alkoholi tarvitamisharjumustega, mis on juba katseajal kaasa toonud uue samalaadse rikkumise. Võttes arvesse, et kolme aasta jooksul on E.Q kolmel korral alkoholijoobes olles autot juhtimast tabatud, siis on ilmselge, et tema osalemist liikluses tuleb piirata kaitsmaks õiguskorra huve ja tagamaks liiklusohutust teistele liiklejatele, mistõttu on põhjendatud lisakaristuse ehk juhtimisõiguse äravõtmine
Tulenevalt liiklusseaduse §-st 127, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Prokurör taotles kohtult A. Lehe auto Volvo 70 riikliku registreerimisnumbriga xX konfiskeerimist
Kaitsja leidis, et see oleks ebaproportsionaalne. Käesoleval juhul nõustub kohus kaitsjaga. Kohus karistab E.Q reaalse vangistusega ja võtab samaaegselt lisakaristusena ära sõiduki juhtimisõiguse üheksaks kuuks. Samuti tuleb süüdistataval hüvitada menetluskulud. Kohus ei pea teistkordse karistamise korral nendest asjaoludest lähtuvalt põhjendatuks raskendada isiku olukorda veel sõiduki konfiskeerimisega. TÕKEND Käesoleva menetluse raames on E.Q olnud kahtlustatavana kinnipeetud alates 13.09.2019.a ning alates 14.09.2019.a. vahistatud. Kohus juba eelnevalt märkis, et Eesti karistussüsteem on rajatud põhimõttele, et juhul kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele ning ei saa väita, et isikute kohene vahistamine uute kuritegude toimepanemise vältimiseks ja kohtuotsuse täitmise tagamiseks, oleks EV-s harukordne. Tõkendi üle otsustamisel tuleb silmas pidada loomulikult kõiki KrMS §-s 127 sätestatud aspekte: 8 kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist süüdistatavaga, kes jätkas kuriteo toimepanemist kuni kinnipidamiseni. Kohus viitab, et KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kohus leiab, et antud juhul oli süüdistatavale 30.04.2018.a Harju Maakohtu kohtuotsusega määratud vangistus, mida ei pööratud osaliselt täitmisele, kuid isik pani katseajal toime uue kuriteo. Seega on ilmne, et vabaduses olles on süüdistatav jätkanud kuritegude toimepanemist. Arvestades, et süüdistatavale on mõistetud reaalne vabaduskaotus liitkaristusena 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust on oht ka selles, et isik asub kõrvale hoiduma kohtuotsuse täitmisest. Seega on kohtu hinnangul jätkuvalt põhjendatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni kohaldada tõkendit vahistamine. MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasud summas 340,80 eurot. Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 810 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine E.Q Lehel erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. E.Q Lehe näol on tegemist töövõimelise isikuga, kes pidas ka ise võimalikuks, et ta saab füüsilist tööd teha (tl 85pö). Seega on ta nii vanglas, kui karistuse kandmiselt vabanenuna võimeline tasu eest töötama. Tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlustest ja asjaolust, et hetkel on süüdistatava sissetulekuks pension ja venna poolt antav toetus, peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine, määrates hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas asitõendiks olnud sõiduki Volvo V70 reg nr xX konfiskeerimist kohus siiski vajalikuks ei pea. See sõiduk on süüdistatava väitel juba tagastatud ning asub tema kodus (tl 86) ja seega puudub kohtul ka vajadus sõiduki osas seisukoha võtmiseks. Kriminaalasjas asitõendiks olev CD-plaat salvestistega on dokumentaalne asitõend KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning see tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 311 -313, § 315, § 318-319. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.