1-19-4835/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitajad Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Ringkonnakohus

1. juuni 2020 1-19-4835 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Z.U (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Viru Maakohtu
2. mai
3. a määrus Matti Reinsalu Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali RESOLUTSIOON
4. Jätta määruskaebus Viru Maakohtu
5. mai
6. a määruse peale läbi vaatamata.
7. Määrata Advokaadibüroole Matti Reinsalu makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Z.U-le määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 54 eurot, sh käibemaks 9 eurot.
8. Mõista Z.U-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 54 eurot.
9. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. Z.U tunnistati süüdi Tartu Maakohtu
11. juuni 2019 otsusega KarS § 199 lg 2 p-de 8 ja 9 järgi. Teda karistati 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu
12. jaanuari 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-168 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 2 kuu pikkuse vangistuse võrra. Z.U liitkaristuse: 1 aasta 10 kuud vangistuse alguseks loetakse KarS § 68 lg 1 alusel
13. mai
14. Karistuse lõpptähtaeg saabub
15. märtsil
17. Vangla ja prokuratuur toetavad Z.U vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt.
18. Viru Maakohtu
19. mai
20. a määrusega jäeti Z.U karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
21. Kohus märkis, et Z.U üldine käitumine vanglas on olnud hea. Ametnikega viisakalt suhtlev Z.U ei väljenda otseselt kuritegelikke hoiakuid. Z.U võttis osa vestlustest, milles käsitleti nii probleemide lahendamise oskust, ühiskonnas kehtivad reegleid ning teisi ärakasutavat elustiili. Samas on kinnipeetav vanglas keeldunud töötamisest (kinnipeetav keeldus enda sõnul töötamisest väikese töötasu tõttu), mistõttu on tal neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Tööst keeldumine näitab, et Z.U-l on probleeme kehtivale korrale allumisega ning ta ei ole käesoleva ajani oma hoiakuid muutnud. Kui kinnipeetaval on probleeme kohustuste täitmisega vanglas, ei saa olla veendunud, et isik suudaks vabaduses käitumiskontrolli probleemideta läbida ning järjekordse katseaja ilma uute kuritegudeta läbida.
22. Z.U ei viibi kinnipidamisasutuses esimest korda. Tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Tartu Maakohtu
23. jaanuari 2019 otsusega tunnistati Z.U süüdi varguste toimepanemise eest, millest 4 kuu pikkune šokivangistus kuulus ärakandmisele, ülejäänud karistuse osa jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et Z.U ei pane katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lgs 1 sätestatud kontrollnõudeid. Varguste toimepanemise eest mõistetud šokivangistus ja kriminaalhooldusele allutamine ei avaldanud Z.U-le mingisugust mõju, sest ta pani katseajal toime uue varguse. Uue varavastase kuriteo toimepanemine peale šokivangistuse ärakandmist katseajal näitab, et Z.U puhul on ohuprognoos uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks olemas isegi peale vanglas viibimist.
24. Z.U-l on vabanemisjärgselt võimalik asuda elama rehabilitatsiooni- ja adaptatsioonikeskusesse Uus Põlvkond. Positiivne on seegi, et kinnipeetaval alkoholi- ja narkootikumidega tarvitamisega probleeme ei ole. Z.U varasemast elukäigust nähtuvalt on tema peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks kehv majandusliku toimetuleku oskus. Vangla materjalidest nähtub, et Z.U enne vangistust ametlikult ei töötanud, ta elatus juhutöödest saadud rahast ning tema sissetulekud olid pigem korrapäratud. Vangistuse jooksul kinnipeetava majanduslik olukord ilmselt ei paranenud, sest isik keeldus töö tegemisest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Z.U-le i ole ka käesoleval ajal vabanemisjärgset garanteeritud töökohta, mis tagaks talle igakuise kindla sissetuleku. Lisaks halvendavad tema majanduslikku olukorda võlgnevused, mida kinnipeetaval on rohkem kui 12 000 eurot. Kindla sissetulekuta ja võlgnevustega Z.U vabanemisjärgne majanduslik seisund oleks sarnane varasemaga, mistõttu on uute kuritegude toimepanemise oht majandusliku kasu saamise eesmärgil märkimisväärne. MÄÄRUSKAEBUS
25. Määruskaebuses palutakse maakohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega Z.U tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.
26. Vaidlust ei ole selles, et Z.U-l on kuritegelik minevik. Märkimata ei saa aga jätta, et ta on oma süüd tunnistanud, kahetsenud ning püüdnud vanglas igapäevaselt oma võimete kohaselt teha selleks, et muutuda ja seda ühiskonnale näidata. Tulevikus soovib ta elada seaduskuulekalt. 2
27. Kohus ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel keskenduti liigselt Z.U varasemale elukäigule. Samuti ei arvestatud kinnipeetava selgitusi distsiplinaarkaristuste määramise osas. Kinnipeetavalt ei saa kategooriliselt võtta võimalust hea käitumisega näidata, et tea on teinud karistusest vajalikud järeldused ning et kantud karistusaeg on eesmärgi täitnud. Sisuliselt hinnatakse tulevikuperspektiivi ning maakohtu argumendid, millega põhjendati mittevabastamist, ei pruugi ära langeda ka karistuse täielikul ärakandmisel. Võimaliku riski maandamiseks tuleks Z.U vabastada riigipoolse järelevalvega, mis aitaks tal sotsialiseeruda ning viia oma käitumine kooskõlla seaduse ja ühiselu reeglitega. Ennetähtaegse vabastamisega saavutataks vangistuse eesmärgid riigi jaoks odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada kriminaalhoolduse ja käitumiskontrolliga ning lisakohustustega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti. Vanglast kriminaalhooldusele vabanenud inimeste retsidiivsus on kaks kuni viis korda madalam, kui karistuse vanglas lõpuni ära kandnutel. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
28. Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
29. Kolleegiumi hinnangul on määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu
30. aprilli
31. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
32. Määruskaebuse esitaja arvates seisneb kaalutlusõiguse rikkumine selles, et kohus ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel keskenduti liigselt Z.U varasemale elukäigule. Samuti ei arvestatud kinnipeetava selgitusi distsiplinaarkaristuste määramise osas.
33. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus Z.U ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. I astme kohus on analüüsinud nii Z.U uute kuritegude toimepanemise riskifaktoreid, kui ka positiivseid asjaolusid. Maakohtu määrusest nähtub, miks kohus leidis, et süüdimõistetu jätkuvale ohtlikkusele viitavad nii tema korduvkaristatus, uue kuriteo sooritamine katseajal peale šokivangistust, probleemid korrale allumisega (tööst keeldumine) ning tema vabanemisjärgne majanduslik olukord (vabanemisjärgne garanteeritud töökoht puudub). Seega ei ole maakohus keskendunud vaid Z.U varasemale elukäigule, vaid asjaolude kaalumisele kogumis.
34. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus Z.U vabastamata jätmisel ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Kohtu kaalutlused tulenevad kõikide KarS § 76 3 lg-s 4 loetletud asjaolude hindamisel. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks. Kuna ka kohtukolleegium ei ole veendunud, et Z.U suudab edaspidi kuritegudest hoiduda, siis edulootust määruskaebustel apellatsioonikohtus ei oleks.
35. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus määruskaebuse eelmenetluses läbi vaatamata.
36. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Kaitsjal kulus maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse esitamiseks 50 minutit, mille eest ta palub määrata advokaadibüroole Matti Reinsalu riigi õigusabi tasu suuruseks 54 eurot (sh käibemaks 9 eurot). Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lgst 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
37. juuli 2016 määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Menetluskulu jääb KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel Z.U kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 4