KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 22. oktoober 2020, Tartus (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-18-10372 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, L.K Hir

§ 121

lg 1, § 199 lg 2 p-de 5 ja 9 ning § 213 lg 2 p 1 järgi ja teda karistati 1 aasta 10 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistusega.

1. Tartu Maakohtu
2. veebruari 2020 määrusega vabastati L.K talle Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2019 otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Ta allutati kuni
4. septembrini 2020 katseajale. L.K oli katseajal kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p-des 1-6 toodud kontrollnõudeid, tal oli keelatud alkoholi tarvitada (

§ 75

lg 2 p 2), ta pidi otsima endale töökoha (

§ 75

lg 2 p 4), alluma ettenähtud ravile (

§ 75

lg 2 p 5) ja elektroonilisele valvele (

§ 75lg 2 p 9), 3.

Kriminaalhooldusametnik esitas

1. juulil 2020 Viru Maakohtule erakorralise ettekande, milles taotleb L.K-le mõistetud vangistuse täitmisele pööramist. Ettekande kohaselt on L.K korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja kohustust elada kohtu poolt määratud elukohas. Samuti ei ole ta küsinud ametnikult luba elukoha vahetamiseks, rikkunud keeldu mitte tarvitada alkoholi ja jätnud pooleli sotsiaalprogrammis osalemise. Ühtlasi taotles kriminaalhooldusametnik L.K tagaotsitavaks kuulutamist, kui viimane peaks ilma mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata jätma.
2. Viru Maakohtu
3. augusti 2020 määrusega kuulutati L.K tagaotsitavaks ja määrati, et tema tabamisel tuleb isik vahistada. Nimelt jättis L.K ilmumata
4. augustil 2020 toimunud kohtuistungile.
5. Viru Maakohtu
6. septembri 2020 määrusega pöörati L.K-le mõistetud karistus täitmisele. Maakohtu hinnangul on erakorralises ettekandes toodud rikkumised tõendamist leidnud. L.K ei ole kriminaalhooldusesse suhtunud tõsiselt ja ta ei ole suuteline enda käitumist läbi kriminaalhoolduse muutma ning täitma temale määratud kontrollnõudeid. L.K oli vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud, mistõttu tuli tal järgida kohtu poolt määratud käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Talle anti seeläbi võimalus tõestada, et ta suudab ettenähtud reegleid täita. Vaatamata sellele ei ole L.K talle antud usaldust õigustanud. L.K on enda järjepideva käitumisega näidanud, et ta ei suuda temale määratud kohustusi täita. Tegemist ei ole üksikute ja juhuslike rikkumistega. Seetõttu on kriminaalhooldus tema suhtes ebamõistlik ja tema kandmata vangistus tuleb täitmisele pöörata.
7. Viru Maakohtu
8. septembri 2020 määruse peale esitas kaebuse L.K , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramata jätmist.
9. L.K leiab, et tema suhtes esitatud erakorraline ettekanne ei ole põhjendatud. Elukohast lahkumiseks peab luba küsima juhul, kui elukohast lahkutakse kauemaks kui 15 päevaks. Kuna L.K ei lahkunud elukohast nii kauaks, ei pidanud ta ka luba küsima. L.K pidi registreerimisele minema
10. juulil
11. Eelnevalt oli registreerimine toimunud telefoni teel ja L.K leppis kriminaalhooldusametnikuga kokku, et viimane annab teada, kas
12. juulil 2020 toimub registreerimine telefoni teel või peab L.K minema kriminaalhooldusosakonda. Ametnik helistas talle hiljem ja L.K sai aru, et registreerimine toimub telefoni teel.
13. juulil 2020 helistas L.K ametnikule ja sai teada, et peab ikkagi kohale minema, kuna talle saadeti selle kohta kutse, mida L.K kätte ei saanud. Järgmisel päeval helistas L.K kriminaalhooldusosakonda, kuid talle öeldi, et tema ametnikku ei ole. L.K lahkus tõepoolest enda elukohast Kohtla-Järvelt, kuna tal tekkisid probleemid, mis olid seotud ohuga tema elule. Ta teavitas sellest kriminaalhooldusametnikku, kuid ametnik vaikis sellest. L.K-l on elukoht Tartumaal. L.K on tõepoolest rikkunud alkoholikeeldu, kuid ta sai selle eest kirjaliku hoiatuse. Seaduse kohaselt pööratakse kandmata karistus täitmisele alles kolmanda rikkumise järgselt. L.K on temale määratud kohustusi rikkunud kaks korda. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
14. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult L.K-le mõistetud vangistuse täitmisele, kuna edasine kriminaalhoolduse teostamine süüdimõistetu suhtes ei täidaks enam oma eesmärki. 2
15. L.K poolt kaebuses toodud seisukohad on ennast õigustavad ja ei too endaga kaasa tema kandmata vangistuse täitmisele pööramata jätmist. L.K on temale mõistetud vangistusest Tartu Maakohtu
16. veebruari 2020 määrusega vabastatud ning tema kriminaalhooldus algas
17. veebruaril
18. Seega anti L.K-le võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses, kuid seda vaid juhul, kui viimane suudab täita kriminaalhooldusnõudeid. Eeltooduga ei ole L.K aga vähimalgi määral hakkama saanud. Nimelt määrati L.K pärast ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, mis kestis kuni
19. maini
20. Üsna pea pärast elektroonilise järelevalve tähtaja lõppu hakkas L.K aga ilma igasuguse mõjuva põhjuseta rikkuma temale määratud kohustusi.
21. Nimelt jättis L.K
22. juulil ja
23. juulil 2020 registreerimisele ilmumata. L.K sellekohased põhjendused, et tema arvates pidi tal
24. juulil 2020 registreerimine toimuma telefoni teel, on ainetud. Väide, et ta ei lahkunud kindlaks määratud elukohast kauemaks, kui 15 päevaks, on ainetu, kuna kriminaalhooldusametnikul puudus hiljemalt
25. juulist 2020 L.K-ga igasugune kontakt. Samuti on tuvastamist leidnud, et alates
26. juulist 2020 ei elanud L.K enam kohtu poolt määratud elukohas, millest ta ei teavitanud kriminaalhooldusametnikku. Ka L.K ise ei eita, et lahkus Kohtla-Järvelt Tartumaale, tuues vabanduseks väidetava „ohu oma elule ja tervisele“, missugune väide on täiel määral tõendamata. Tegemist on ilmselt otsitud vabandusega, mis peaks põhjendama L.K lahkumist Kohtla-Järvelt Tartumaale ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Ka jättis L.K pooleli määratud sotsiaalprogrammis osalemise, mis oli mõeldud tema sõltuvuskäitumisest tulenevate riskide maandamiseks. L.K-l puudub suure tõenäosusega seega sisemine tahe ka tegelikkuses enda riskikäitumisega tegeleda, mis kinnitab veelkord, et tema ennetähtaegne vabastamine ei ole ennast õigustanud.
27. Paika ei pea ka L.K seisukoht, et kuna ta sai alkoholikeelu rikkumise eest kirjaliku hoiatuse, ei ole seda võimalik käesoleva erakorralise ettekande arutamisel arvesse võtta. Sellise hoiatuse tegemine alkoholi tarvitamise keelu rikkumise eest tähendab tõepoolest seda, et L.K-d ei saa ainuüksi selle rikkumise tõttu vanglasse saata. Küll aga ei takista miski võtmast arvesse ka seda eelnevat rikkumist sellele järgnevate rikkumiste menetlemisel. Seda seetõttu, et katseaja edasise kulgemise edukust ja uute kuritegude riski prognoosides on vaja silmas pidada isiku kogu käitumist katseajal. Niisiis saab ja peab võtma arvesse ka katseajal eelnevalt toime pandud rikkumisi – isegi kui vangistuse toovad endaga n-ö vahetult kaasa viimased, erakorralises ettekandes ära märgitud rikkumised.
28. L.K on justkui seisukohal, et tal on võimalik temale kohtu poolt määratud kohustusi täita temale n-ö kõige mugavamal viisil. L.K arvates ei pea ta kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema, kindlaks määratud aegadel registreerimisele ilmuma ja ametnikku enda elukoha vahetumisest teavitama. Samuti iseloomustab L.K taolist käitumist ilmekalt ka kohtu poolt määratud istungile ilmumata jätmine, mistõttu oli maakohus sunnitud ta lausa tagaotsitavaks kuulutama. Sellest tulenevalt ei ole L.K vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine täitnud oma eesmärki, sest L.K ei ole suuteline kohusetundlikult täitma kriminaalhooldusnõudeid ja nende läbi ei ole võimalik tema hoiakud õiguskuulekuse suunas korrigeerida. L.K kandmata vangistus tuleb igal juhul täitmisele pöörata. Siinkohal on ekslik ka L.K väide justkui oleks tema kandmata karistust võimalik täitmisele pöörata alles „pärast kolmandat toime pandud rikkumist“. Käesoleval juhul reguleerib kandmata karistuse täitmisele pööramist

§ 76

lg 7 ja toodud otsustus tehakse kriminaalhooldusametniku poolt esitatud ettekande alusel. Ettekande esitamine ei sõltu süüdimõistetu poolt toime pandud n-ö rikkumiste koguarvust, vaid ettekande esitamine on kriminaalhooldusametniku otsustada. 3

1. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu
2. septembri 2020 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, L.K Hirsnik 4