1-19-1663/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. veebruar 2020, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-19-1663 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Keili Rosar Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu A.Y , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 03.09.2019 ja lõpp 02.03.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 21.01.2020, avalikul videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Vabastada A.Y tingimisi enne tähtaega temale Pärnu Maakohtu 22.03.2019.a otsusega mõistetud ja Pärnu Maakohtu 30.07.2019 määrusega kandmata osas täitmisele pööratud karistuse kandmisest katseajaga 6 (kuus) kuud ja määrata tema katseajaks Viru Vangla kolmanda üksuse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla kohustades teda katseajal järgima KarS § 75 lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud elukohas aadressil: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada A.Y suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS 75 lg 2 p 2 ja 4 alusel järgmised kohustused: - mitte tarvitada alkoholi; 1 - asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele 2 nädala jooksul peale vanglast vabanemist. A.Y vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 31.12.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.Y on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 22.03.2019.a otsusega KarS § 4231 ja § 215 lg 1 järgi ning talle mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 5 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui A.Y ei pane 12 kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohtuotsus jõustus 22.03.2019.a. Pärnu Maakohtu 30.07.2019 määrusega pöörati A.Y-le Pärnu Maakohtu 22.03.2019 otsusega mõistetud karistus 5 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele. A.Y-d on kriminaalkorras karistatud ühel korral, vanglakaristust kannab samuti esimest korda. Vanglakaristust kannab võõra vallasasja omavolilise kasutamise eest ning sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Tulenevalt A.Y ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset tingimisi vabastamist ühes lisakohustustuste määramisega. Kohtuistung A.Y taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav selgitas, et ta soovib alluda kriminaalhooldusele ja vabaduses laseb teha alkoholivastase süsti. Vanglas läbitud programmidest on kasu olnud, hakkab otsima tööd, võtab arvele end Töötukassas, ajab täituritega asjad korda ja elama asub alguses ema juurde, aga võimalik on ka vanaema juurde xxxx minna elama hiljem, vanaema on üksik. Lähedasteks nimetas oma päritolupere. Kinnitas, et kriminaalhoolduslikud nõuded on talle täitmiseks jõukohased, kuna nüüd on ta korralikum ja püsib rohkem kodus. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokuratuur nõustub vangla arvamuses ja iseloomustuses toodud argumentidega ning toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. 2 Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesoleva lahendi tegemise hetkeks on A.Y ära kandnud 5-kuu ja 28-päevalisest vangistusest 5 kuud ehk üle poole mõistetud karistusajast ja rohkem kui 4 kuud. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjali ning prokuröri seisukohaga leiab, et A.Y saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohus leiab, et A.Y-le saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi seekord järgida. A.Y käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde xxxx. Tegemist on 2-toalise sotsiaalkorteriga, kus elab 6 inimest. Kriminaalhooldaja hinnangul on kodu kehvas seisus ja ülerahvastatud, kuid kõik eluks vajalik on olemas. Seega on A.Y-l olemas elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Vabanemisjärgset töökohta isikule garanteeritud ei ole. A.Y-l on xxxx. Enne vangistust on isik töötanud xxxx kandis xxxx, ametlikult ehitusfirmas Xxxx OÜ, kus tegi betoonitöid umbes 1,5 aastat ja selle firma alt läks tööle xxxx. Tema tööoskused on seotud ehitusega. Kinnipeetaval on võimalik võtta end arvele Töötukassas, et oleksid talle tagatud riigipoolsed garantiid tööturuametis pakutavate teenuste näol. Samas on tal võimalik taastada töövõimetuspension. Ema sõnul on pojal võimalik asuda tööle xxxx poodi, kus ta töötab ise. A.Y on vaba koha olemasolul nõus seal töötama, hiljem soovib minna tööle xxxx. Seega on isikul tulevikuks olemas plaan. Majanduslikku toimetulekut võivad aga mõjutada tasumata rahalised nõuded summas 1936 eurot. Ema on lubanud poega rahaliselt ülal pidada seni, kuni too töö leiab. Kinnipeetavat on vabaduses ootamas ema ja alaealised 4 õde-venda. Lähivõrgustikku kuuluvad veel onu ning onulapsed xxxx, kellega suheldakse tihti ning A.Y käis enda sõnul neil enne vangistust iga kuu külas. Pere omavahelised suhted on head, ema sõnul on A.Y väga abivalmis ning aitab teha koduseid töid. A.Y saab väga hästi läbi pere noorima lapsega. Ema sõnul ootavad õed ja vend A.Y-d koju. Seega on isikut vabaduses ootamas positiivselt toetav perekond ja lähedased. Sõprus- ja tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid ja riskeerivat eluviisi harrastavad eakaaslased, kuid kinnipeetava enda sõnul ei ole ta nende poolt mõjutatav, julgeb öelda „Ei“ ja 3 oskab oma otsuseid ise teha. A.Y sõnul meeldib talle küll põnevus ning adrenaliin, kuid ta on asunud seisukohale, et ta pigem jälgib ja jääb pealtvaatajaks, kui keegi teine riskantseid asju teeb. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et A.Y on vanglas läbinud vestlused alkoholi mõjust inimese tervisele, käitumisele ja eluviisidele ning sotsiaalsete oskuste arendamiseks eluväärtused, (tegu-tagajärg, probleemi määratlemise oskus, riskikäitumine). Isik töötab vanglas. Teemade arutlemisel on A.Y olnud motiveeritud ja töötas aktiivselt kaasa. Kriminaalhooldaja hinnangul on A.Y temale koostatud individuaalset täitmiskava täitnud kohusetundlikult. Lisaks osaleb A.Y Viru Vangla noortele kinnipeetavatele mõeldud motivatsioonisüsteemis, milles on hea käitumise eest ette nähtud erinevad hüved. Negatiivsena saab välja tuua, et A.Y-l on probleeme alkoholi tarvitamisega, jõi nii lahjat kui ka kanget alkoholi ja tavaliselt seni kuni jäi magama. Alkoholijoobes olles vägivaldseks ei muutu. Isik ise tunnistab probleemi ning on aru saanud, et samamoodi ta alkoholi tarvitamist jätkata ei saa ning peab mingeid muutusi tegema. Hetkel ei oska isik öelda, kas ta tahab alkoholist lõplikult loobuda või tahab selle tarvitamist piirata. Kuna käesoleva karistuse üks episood on sõiduki joobes juhtimine, siis on alkoholi tarvitamise ja kriminaalse käitumise vahel otsene seos. Seega sõltuvusaine tarvitamisest tulenev risk uue kuriteo toimepanemiseks on olemas. Narkootikume kinnipeetav pidevalt ei tarvita, kuid on proovinud kanepit ja amfetamiini. Kinnipeetav ootab väga vabanemist, mille nimel on ta ka motiveeritud vanglas olles vaeva nägema. Isik muretseb oma perekonna pärast ja et tunneb end kehvasti asjaolust, et noorem vend uurib pidevalt tema asukoha kohta, kuid ta ei soovi neile sellest teada anda. Üldjoontes vanglas teda palju ei rõõmusta, vaid pigem saadab teda muserdanud ja kurb olek. Kinnipeetav soovib anda endast parim, et vanglas viibimine kiiremini ja probleemideta läbi saaks. Varasemalt on isik olnud kriminaalhooldusel, kuid ei täitnud kontrollnõudeid nõuetekohaselt, ta ei suhtunud kriminaalhooldusesse tõsiselt ning ei näinud sellel mõtet. Praeguseks on isik aru saanud, et ta käitus valesti ning leiab, et kriminaalhooldus saab talle vabanemisel toeks olla. Vangla hinnangul on A.Y motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kohtu hinnangul on isiku vabastamist toetavad asjaolud (elukoha olemasolu, lähedaste toetus, distsiplinaarkaristuste puudumine, individuaalse täitmiskava läbimine, töötamine jne) kaalukamad vabastamist mittetoetavatest asjaoludest (uue kuriteo toimepanemise riskitegur) ja seetõttu leiab kohus, et A.Y kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes lisakohustuste määramisega. Kriminaalhooldaja poolne toetus on ilmselgelt oluline, abistamaks teda oma eesmärkide täitmisel. Siinjuures aitab A.Y üle kontrolli teostamisel tema allutamine KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 loetletud kontrollnõuetele ja temale KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 märgitud kohustuste panemine. Kohustused on möödapääsmatud, kuivõrd kinnipeetava riskikäitumist võivad suurendada alkoholi kuritarvitamine ning majanduslikud raskused, tegevusetus ja liigne vaba aeg. Ka leiab kohus, et A.Y tingimisi vabastamine on otstarbekas, kuna sel juhul säilib riigil süvendatud kontroll isiku käitumise üle ja see distsiplineerib isikut oluliselt. Kinnipeetava taasühiskonnastamine tema üle toimuva kontrolli tingimistes on oluliselt tõhusam kui juhul, mil isik oma karistusaja vanglas lõpuni kannaks ja seejärel vabaneks ilma igasuguste tingimuste ja kontrollita. 4 Katseaja pikkuseks on KarS § 76 lg 5 kohaselt ära kandmata karistusaja pikkus, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lõpetuseks märgib kohus, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu ta vabastataks karistuse kandmisest – muutub karistuse kandmise viis. Ära kandmata jäänud karistuse osast loetakse A.Y lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral ehk juhul, kui ta ei pane selle jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab käitumiskontrolli tingimusi ja talle määratud kohustusi. Seega peab A.Y suhtuma katseaega ja sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5