Obsah (6)

§ 199§ 213§ 121§ 64§ 65§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2019. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-10372 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Juhan

§ 199

lg 2 p 5, 9; § 213 lg 2 p 1 ja § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetlus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu

1. jaanuari 2019 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav J.Y, apellatsioon Prokurör Katrin Lindpere Kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel Süüdistatav J.Y , isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht: XXX, hetkel viibib Tartu Vanglas, töövõimetuspensionär, varem kriminaalkorras karistatud. RESOLUTSIOON
2. Jätta Tartu Maakohtu
3. jaanuari 2019.a otsus sisuliselt muutmata, kuid täpsustada maakohtu otsuse resolutiivosa punkti 5, sõnastades see järgmiselt: „Kannatanud K.A. (ik XXX, telefon 55929787XXX e-post XXX) ja N.T. (ik XXX, telefon XXX) on KrMS § 38 lg 5 alusel esitanud taotluse enda teavitamiseks“.
4. J.Y apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Süüdistatavatel on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Tartu Maakohus tegi
6. jaanuaril 2019 kokkuleppemenetluses otsuse, millega tunnistas J.Y süüdi ning karistas teda

§ 199

lg 2 p 5, 9 järgi 1- aastase vangistusega,

§ 213

lg 2 p 1 järgi 1- aastase vangistusega ja

§ 121

lg 1 järgi 6 -kuulise vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati J.Y-le mõistetud karistust Tartu Maakohtu 29.11.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu ja 28 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 10 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati J.Y eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning mõistetud karistuse -1 aasta 10 kuu ja 28 päeva vangistuse kandmise alguseks loeti 12.10.

1. Kohus rahuldas täielikult kannatanu tsiviilhagi, tegi menetluskulude otsustused ning lahendas asitõenditega seotud küsimused. Lisaks märkis kohus kohtuotsuse resolutiivosas, et KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 1,2 alusel teavitatakse ohu korral kannatanuid J.Y vahistamisest, vahi alt vabastamisest, ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest.
2. Esitatud kaebuses süüdistatav J.Y kohtuotsust sisuliselt ei vaidlusta. J.Y kinnitab, et on kohtuotsusega nõus, kuid palub kohtuotsuse resolutsioonist jätta välja punkt
3. Kannatanu teavitamisega tema vabanemisest kaasneb temale reaalne oht. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. J.Y on nõus kokkuleppeotsusega, kuid soovib, et ringkonnakohus jätaks maakohtu otsuse resolutiivosast välja KrMS § 313 lg 1 p-s 101 sätestatud märke. Kannatanu teavitamine tema vabanemisest seab ta ohtu.
5. Ringkonnakohtu kolleegium leiab, et J.Y apellatsioon jääb rahuldamata. Kohtuotsuse resolutiivosa punktis 5 märkis maakohus, et KrMS § 313 lg 1 p 101 ja KrMS § 38 lg 5 p 1,2 alusel teavitatakse ohu korral kannatanut K.A. ja N.T. J.Y vahistamisest, vahi alt vabastamisest, ennetähtaegsest vabastamisest ja kinnipidamisasutusest põgenemisest. Tuvastatud on seegi, et eelnimetatud teavitust kokkuleppes ei ole.
6. KrMS § 245 lg 1 sisaldab loetelu sellest, mida peab kokkulepe kajastama. KrMS § 38 lg 5 alusel kannatanu teavitamine nimetatud loetellu ei kuulu, s.t nimetatud teavitus ei ole kokkuleppe osa. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole KrMS § 313 lg 1 p -s 101 sätestatud märke lisamine kokkuleppes tehtud kohtuotsuse resolutiivossa hinnatav omaalgatusliku kokkuleppe eseme muutmisena ning seega ei ole käsitatav KrMS
7. peatüki
8. jao sätete või siis KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetluse olulise rikkumisena.
9. Ringkonnakohtu arvates ei mõjuta KrMS § 313 lg 1 p 10 1 alusel tehtav märge käesoleval juhul ka J.Y subjektiivseid õigusi. KrMS § 38 lg 5 kohaselt on kannatanul õigus saada teavet kuriteos kahtlustatava vahistamisest ja taotleda, et ohu korral teavitatakse teda vahistatu vabastamisest, välja arvatud juhul, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale.
10. Seega järeldub eeltoodud sättest, et maakohtu otsuses sisalduva märke tõttu ei kaasne veel kannatanu tegelikku teavitamist. Kannatanut teavitatakse vaid juhul, kui vahistatu vabastamine võib seada ohtu kannatanu. 2 Oluline on rõhutada sedagi, et kannatanut ei teavitata vahistatu vabastamisest, kui selle teabe edastamine tekitaks kahju kahtlustatavale, s.t antud juhul J.Y-le. Eeltoodud asjaoludest lähtuvalt ei tuvastanud ringkonnakohus J.Y õiguste riivet ning tema apellatsioon jääb rahuldamata.
11. Küll aga peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. KrMS § 313 lg 1 p 101 järgi tuleb süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas teha märge selle kohta, kas kannatanu on esitanud KrMS § 38 lg 5 p 2 alusel taotluse enda teavitamiseks. Nimetatut silmas pidades on maakohtu otsuse resolutsiooni punkti 5 tekst eksitav ning see tuleb ümber sõnastada.
12. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 2, jätab Tartu Ringkonnakohus J.Y apellatsiooni rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata, kuid muudab maakohtu otsuse resolutiivosa p 5 sõnastust. (digitaalselt allkirjastatud) 3