KOHTUMÄÄRUS Tartu Maakohus Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 19. september 2019, Valga kohtumaja 1-19-1138 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Ka

§ 76lg 4,5 alusel määrata S.A-le katseaeg kestusega kuus

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76lg 5 alusel allutada S.A käitumiskontrollile kestusega kuus

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; ajavahemike järel  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 5, 8 alusel määrata S.A-le katseajaks järgmised lisakohustused:  Mitte tarvitada alkoholi;  olles andnud selleks nõusoleku, alluda ettenähtud sõltuvusravile programmis „Kainem ja tervem Eesti“  osalema sotsiaalprogrammis.

1. Määrata S.A katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus S.A suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu S.A kohtumääruse jõustumist. karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 08.03.
5. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-1138 tunnistati S.A süüdi

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ja teda karistati 1 aasta 2 kuu vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati S.A eelvangistuses viibitud aeg alates 21.12.2018.a karistusaja hulka ja 1 aasta 2 kuu vangistuse kandmise alguseks loeti 21.12.2018.a. 12.07.2019 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud S.A isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule (risk ühiskonnas) ja avalikkusele (risk ühiskonnas) . Alkoholijoobes vägivalla kasutamine, mille tagajärjeks võib olla teise isiku surm, füüsilise vägivalla oht, millega kaasnevad kerged/rasked kehavigastused, ähvardamine, lisaks on kuritegude toimepanemisel kasutanud abivahendeid (taburet, riidepuu). Oht on kõige tõenäolisem, kui lahendab probleeme tarvitades alkoholi ja kasutades vägivalda, kui laseb ennast teistest mõjutada. S.A-l krooniline psühhiaatriline probleem, mis on tingitud alkoholi tarvitamisest. Ohtlikkus võib tulevik us suureneda kui kinnipeetav ei muuda oma elustiili, mõtlemist ja hoiakuid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepane mise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava S.A tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib enn etähtaegset vabastamist. Kolmas reaalne vangistus ema löömise eest. Oli alkoholi tarvitanud ja ei tea, miks nii juhtus. Palus tema käest andeks ja on kõik teinud, et ema on andestanud. Läheb elama ema juurde. Maja pärand jäi isal poole, kuna isa suri ära, peab õdedega kokku leppima, kui välja saab. Ema on 82-aastane. Saab edasi elada nii, et füüsilist vägivalda enam kunagi ei juhtuks. Kinnitab seda. Vanglas ei ole ühtegi programmi määratud. Varasemalt üks sotsiaal programm pandi, aga ei läinud kohale. Kogemata juhtus nii. On poeg K. Ü. , helistatakse iga päev, ta elab xxx. On töövõimetuspensionär, aga plaanis on rajada koos pojaga firma, kui poeg on nõus. Hakkaks tegema katuste pesu ja värvimisi. Mingid teadmised selle jaoks on. On poolt, et kohus määraks sõltuvusravile, vanglas ü htegi sotsiaalprogrammi ei võimaldata. On kohe nõus minema vabanedes kainem ja tervem Eesti programmi, panema ampulli ja minema psühhiaatrilisele nõustamisele. On tuttav kriminaalhoolduse tingimustega ja teab rikkumise tagajär gi: tagasi vanglasse, aga ei riku ühtegi tingimust. On ema nii vana ja soovib teda aidata. Vägivallaga see ei lõpe kindlasti . Ema on andestanud. On vastu võtnud otsuse, et ei võta enam tilkagi. Kohtus eile tugiisikuga ja otsustati, et kui vabastatakse läheb kohe Tervem ja kainem Eesti programmi ja laseb ampulli panna. On oma kuriteost aru saanud ja kahetseb seda südamest. On muutunud. Loodab vabanedes saada psühholoogilist ja psühhiaatrilist abi. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa S.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta S.A tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu S.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. S.A kannab käesolevalt karistust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on S.A temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 8 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§ -s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg -st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 -1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes kinnipeetav al võimalik asuda elama xxx. Elukoht kuulub kinnipeetava emale, M. Ü . , kes igapäevaselt xxx talus elab. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust. Materjalidest nähtuvalt ei ole kinnipeetav vanglas osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, kuid tema käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne ning ametiisikutega suhtlemisel on viisakas. Seega kinnitab isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi naasta õiguskuulekale teele. Lisaks saavad isikule pakkuda seadusekuulekal teel püsimisel tuge ja motivatsiooni toetavad lähedased. Kuigi kinnipeetav on kasutanud vägivalda oma ema suhtes, on omavahel ära lepitud ning kinnitab, et seda ei juhtu enam kunagi. Pojaga on suhted materjalidest nähtuvalt head ning omavahel konflikte pole esinenud. Nii poeg, kui isiku ema ootavad teda koju. Suheldakse telefoni teel ja on olnud ka lühiajalisi kokkusaamisi. Seega võib loota, et lähedased suudavad kinnipeetavale tuge ning motivatsiooni pakkuda seadusekuulekale teele naasmisel. Suurim murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohast on alkohol. Ta on korduvalt pannud toime kuritegusid alkoholijoobes olles. Lähedaste sõnul on S.A agressiivne ning vägivaldne alkoholijoobes olles ning väidetavalt on isik kainena abivalmis ja tore inimene. Alkoholi tarvitas kinnipeetav pea igapäevaselt, aegajalt on suutnud kaine olla lühikest perioodi ( 2 kuud kuni 6 kuud), alati olnud tagasilangused. Ka on ta varasemalt käinud A-kliinikus ravil ning läbinud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Siiski on isik taas vangistuses. Samas märkis kinnipeetav, et soovib tulevikus vabaneda alkoholisõltuvusest ning kohtudes tugiisikuga pandi plaan paika, et ta läheb peale vangistust kohe Tervem ja kainem Eesti programmi ja laseb ampulli panna. Seega on isiku riskiteguriga tegeletud ning loodetavasti suudab ta vabaneda alkoholisõltuvusest . Selle eesmärgi toetamiseks on kohtu hinnangul oluline kohustada isikut alluma antud nõusoleku alusel alkoholivastasele ravile. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Käesoleval juhul oleks määratav katseaeg pikem kui järelejäänud karistus vangistusasutuses. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik