Obsah (7)

§ 424§ 121§ 64§ 68§ 74§ 75s§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2021. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-20-279 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri

§ 424lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 kuud vangistust.

Samuti tunnistati O.F süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti O.F-ile liitkaristuseks 1 aasta ja 5 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja kandmata karistuseks loeti 1 aasta 4 kuud ja 25 päeva vangistust.

§ 74lg 2 alusel määrati, et koheselt kuulub kandmisele 2 kuud vangistust.

Ülejäänud 1 aasta 2 kuu ja 25 päeva pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui O.F ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu, täidab

§ 75s

toodud kontrollnõudeid, pöördub psühhiaatri vastuvõtule ja allub vajadusel ravile (

§ 75

lg 2 p 5) ning osaleb kriminaalhooldusametniku äranägemisel sotsiaalprogrammis (

§ 75lg 2 p 8).

1. Kriminaalhooldusametnik esitas
2. septembril
3. a maakohtule erakorralise ettekande määrata täiendava kohustusena O.F-ile alkoholitarvitamise keeld, kuna O.F on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja ilmunud ametniku juurde alkoholijoobes.
4. Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrusega keelati O.F-il tarvitada alkoholi.
7. Kriminaalhooldusametnik esitas
8. novembril
9. a maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pikendada O.F käitumiskontrolli tähtaega ühe kuu võrra.
10. Tartu Maakohtu
11. novembri
12. a määrusega jäeti ametniku taotlus rahuldamata.
13. Kriminaalhooldusametnik esitas
14. jaanuaril
15. a maakohtule erakorralise ettekande taotlusega pöörata O.F karistus täitmisele. O.F-il fikseeriti
16. detsembril
17. a joove 1,43 mg/l kohta. O.F viibis alkoholijoobes enda tuttava juures, käitus häirivalt ja keeldus lahkumast. Politseil tuli tema suhtes kasutada füüsilist jõudu käeraudade peale panemiseks.
18. Tartu Maakohtu
19. jaanuari
20. a määrusega kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldati ja O.F-ile tingimisi mõistetud vangistus pöörati täitmisele.
21. O.F on kriminaalhooldusel viibinud vähem kui aasta. O.F on korduvalt rikkunud kontrollnõudeid- ja lisakohustusi. O.F-il on probleeme alkoholi tarvitamisega. Probleemiga on erinevatel viisidel läbivalt terve kriminaalhoolduse tegeletud. Ta osaleb
22. a septembrist programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Sama aasta oktoobris keelati tal kohtu poolt tarvitada alkoholi. Ametnik on temaga korduvalt vestelnud alkoholiga seotud teemadel. Sellest hoolimata on O.F alkoholi tarvitamist jätkanud ja tema käitumine on viinud õigusrikkumisteni, mis on vajanud politsei sekkumist. Kriminaalhooldusnõuete rikkumine näitab selgelt, et O.F ei hinda võimalust kanda vangistust tingimisi vabaduses ja suhtub kriminaalhooldusesse kohusetundetult. Tal on korduvalt võimaldatud enda probleemile lahendus leida, kuid tulutult. Kriminaalhoolduse edasine teostamine O.F suhtes ei ole võimalik. 2 MÄÄRUSKAEBUS
23. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse O.F kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja O.F karistuse täitmisele pööramata jätmist.
24. Tegemist on alles teise erakorralise ettekandega, kuna Tartu Maakohtu
25. novembri
26. a määrusega jäeti kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldamata ja asja seega sisuliselt ei arutatud. Muid rikkumisi O.F toime pannud ei ole, mistõttu on karistuse täitmisele pööramine ennatlik. O.F katseaeg lõppeb alles
27. augustil
28. a. O.F tunnistab alkoholiprobleemi ja tegeleb sellega. Ta osaleb programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Tema suhtes ei ole tõhusamaid meetmeid rakendatud. O.F käib psühhiaatri vastuvõtul, kuid vastuvõtt toimub liiga pika ajavahemiku järel. Temale määratud ravimid ei ole samuti tõhusad. O.F oleks võinud suunata statsionaarsele ravile, millega ta on nõus. Ta ei ole katseajal toime pannud uusi kuritegusid. O.F on huvitatud kriminaalhoolduse edasisest jätkamisest ja enda alkoholiprobleemiga tegelemisest. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
29. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et maakohus pööras õigustatult O.F-ile tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele, kuna edasine kriminaalhoolduse teostamine süüdimõistetu suhtes ei täidaks enam oma eesmärki.
30. Kriminaalhoolduse teostamine O.F suhtes on tervikuna ebaõnnestunud. Tema kriminaalhooldus algas
31. veebruaril
32. a ja esimene kohtumine ametnikuga toimus
33. märtsil
34. a, mil talle selgitati kriminaalhooldusnõudeid ja nende täitmise kohustuslikkust. Esimese rikkumine pani O.F toime
35. mail
36. a, mil ta tuli alkoholijoobes registreerimisele. Teine erakorraline ettekanne esitati seetõttu, et O.F rikkus registreerimiskohustust. Maakohus jättis ametniku taotluse käitumiskontrolli tähtaja pikendamiseks rahuldamata. See aga ei tähenda, et asja sisuliselt ei arutatud, nagu märgib kaitsja. O.F pani ettekande aluseks olevad rikkumised toime ja maakohus arutas ametniku ettekannet sisuliselt, jättes taotletud viisil rikkumistele lihtsalt reageerimata. Praeguse ettekande esitamise põhjuseks on taaskord O.F poolt alkoholikeelu rikkumine. O.F ohjamiseks pidi sekkuma lausa politsei ning ta viidi arestimajja kainenemisele.
37. O.F suutmatus täita kriminaalhooldusnõudeid on suuresti tingitud tema alkoholi liigtarvitamisest. Ainetu on väita, et tema suhtes kohaldatud meetmed ei ole olnud piisavalt tõhusad. O.F-il puudub suure tõenäosusega sisemine tahe ka tegelikkuses enda riskikäitumisega tegeleda ja alkoholist lõplikult loobuda, mis kinnitab veelkord, et tema karistamine tingimisi vangistusega ei ole ennast õigustanud. Vastasel korral oleks ta igakordselt kasutanud ära kriminaalhooldusametniku poolt pakutavat abi ja tuge alkoholist tulenevate riskide maandamiseks. Samuti näidanud üles initsiatiivi alkoholismivastasele ravile asumiseks, mida tehti alles võimaliku karistuse täitmisele pööramise hirmus. Asja materjalidest nähtub sedagi, et O.F vaba aeg ei ole sisustatud aktsepteeritavate tegevustega nagu õppimine või töötamine. Selle asemel liigtarvitab ta alkoholi, mis ettekandest tulenevalt on viinud konfliktse olukorrani, mis nagu eespool märgitud, vajas politsei sekkumist. Uute kuritegude toimepanemine ei oleks olukorras, kus O.F vangistus jäetaks täitmisele pööramata, seega välistatud. Tähelepanuväärne on seegi, et O.F on tegelikkuses praeguses asjas kaks kuud vangistuses viibinud, kuid isegi hirm kinnipidamiskohta tagasi sattuda ei ole pannud teda kohtu poolt määratud kohustusi täitma. Sellest tulenevalt ei ole O.F karistamine tingimisi vangistusega täitnud oma eesmärki, kuna O.F ei ole suuteline kohusetundlikult täitma kriminaalhooldusnõudeid ja läbi nende ei ole võimalik tema hoiakud õiguskuulekuse suunas korrigeerida. O.F vangistus tuleb igal juhul täitmisele pöörata. 3
38. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS § 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
39. jaanuari
40. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
41. O.F kaitsja vandeadvokaat A. Pärtel taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 54 eurot (sealhulgas käibemaks 9 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei rahulda, jääb menetluskulu summas 54 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel O.F kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Ingeri Tamm 4