Obsah (7)

§ 76§ 78§ 75§ 263§ 64§ 68§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. märts 2021, Valga kohtumaja Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Liane Peets (kirjalik seis

§ 76lg 4,5 alusel määrata U.Q Palgile katseaeg kestusega kuni 05.01.2022.

3.

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76

lg 5 alusel allutada U.Q käitumiskontrollile kestusega kuni 05.01.2022, mille jooksul kohustada teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;  alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 2, 2 1, 4, 5, 7 alusel määrata U.Q Palgile käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtma end Töötukassas arvele 10 päeva jooksul pärast antud määruse jõustumist;  olles andnud selleks eelneva nõusoleku kohtuistungil, kohustada isikut läbima Kainem ja Tervem Eesti sõltuvusvastane raviprogramm;  teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud ja alkoholi tarvitavate isikutega, välja arvatud pereliikmed.

1. Määrata U.Q katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
2. Määrus U.Q Palgi suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
3. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.
4. Vabastada süüdimõistetu U.Q karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.
5. Välja mõista U.Q Palgilt menetluskuluna riigituludesse 118,80 eurot kaitsetasu vandeadvokaadi Otto Preemi poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel.  Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 02.07.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4774 tunnistati U.Q süüdi karistusseadustiku (

) § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistati teda 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Sama kohtuotsusega tunnistati U.Q süüdi

§ 263

lg 1 p 1 järgi ja karistati teda 10 kuu pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti U.Q Palgile nende kuritegude eest liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.11.2018 ja 26.03.2019, s.o 2 päeva ning loeti U.Q Palgi poolt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 2 alusel määrati, et koheselt tuli U.Q Palgil ära kanda 5 kuud vangistust alates 04.05.2019 ja ülejäänud, s.o 1 aasta 6 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus jäeti täitmisele pööramata, kui U.Q ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p-de 1, 2 ja 8 alusel määratud kohustusi.

Kohtuotsus jõustus 18.07.2019. Tartu Maakohtu 24.04.2020 määrusega pöörati U.Q Palgile Tartu Maakohtu 02.07.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-4774 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 6 kuud ja 28 päeva vangistust täitmisele. 2 02.03.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava U.Q Palgi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. U.Q Palgi karistuse algusajaks loeti tema vanglasse saabumise aeg. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav soovib tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa U.Q Palgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta U.Q Palgi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu U.Q Palgi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. U.Q kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuriteo toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on U.Q temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama varasemale aadressile xxx, kus elas koos emaga. Antud korter kuulubki isiku emale. Vabanedes saab isik sinna tagasi elama minna. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. 3 Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ning vangla tööhõives. Samuti on isiku kohta tehtud otsus tema üleviimiseks avavanglasse. Ametiisikutega suhtlusel probleeme esinenud ei ole. Isiku käitumine võrdlemisi lühikese vangistuse jooksul kinnitab tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest. Samuti võib loota, et majanduslikult tuleb isik edukalt toime. U.Q on kiiduväärselt ilmutanud tugevat töötahet nii kinnipidamisasutises kui kohtuistungil ütlusi andes. Ta on korrektselt täitnud töökohustust ning ka enne vangistust olnud hõivatud ametliku tööga. Enda kinnitusel on tal vabanemisel võimalik vendade juurde tööle asuda, kuigi garantiikirja selle kohta ei ole. Olenemata sellest, kas isikul õnnestub silmas peetud ettevõttesse tööle saada, on usutav, et Töötukassa abiga suudab isik ka endale töökoha ja sissetuleku saada. Töö ja kindel sissetulek sisustavad isiku vaba aega produktiivselt, pakuvad motivatsiooni seadusekuulekal teel püsimiseks ning võimaldavad asuda tasuma temal lasuvaid nõudeid. Murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku jaoks narkootikumid ja alkohol. Alates 2017 aastast on kinnipeetav väga tihti kanepit tarvitanud. Ühel korral väärteokorras karistatud NPALS alusel, süütegu toime pandud 2018 aastal. On proovinud ka ühel korral Ecstacyt. Süstinud ei ole. Kanepit manustab suitsetamise teel. Tarvitab enamasti seltskonnas olles. 16.07.2020 psühhiaatri hinnangul on sõltuvus akuutne. Samuti on isiku seadusekuulekusele mõju avaldanud alkoholi tarbimine. Kriminaalhooldusel olles tarvitas ta alkoholi hoolimata keelust ning seetõttu pöörati ka karistus täitmisele. Varasemalt on toime pannud vägivallakuriteo olles ise alkoholijoobes. Isikul on ka üks LS rikkumine, kus isik on juhtinud mootorsõidukt alkoholijoobes olles ning teda karistati väärteokorras. U.Q tunnistab, et alkoholijoobes olles ei kontrolli ta enda käitumist ja satub väga tihti konfliktidesse ning muudesse pahandustesse. Samas nähtus isiku kohtuistungil antud ütlustest, et ta on mõistnud alkoholi kahjulikkust ning vajadust elus edaspidi muutusi selles osas teha. Kohtuistungil kinnitas U.Q , et läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening oli talle kasulik ning ta õppis muu hulgas, kuidas alternatiivsete tegevustega alkoholi tarbimist asendada. Ka kinnitas ta valmisolekut läbida Kainem ja Tervem Eesti programm. Seega võib loota, et isik on vabanemise puhuks varustatud tahtmise ja teadmisega edaspidi alkoholist hoiduda. Isiku püüdluste toetamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud kohustada teda läbima Kainem ja Tervem Eesti programm. Isiku alkoholitarvitamist on selgelt mõjutanud ka vastav sõpruskond, kuna alkoholi tarvitatigi seltskonnas. Seega tuleb antud riski maandamiseks keelata U.Q Palgil suhtlemine kriminaalkorras karistatud ja alkoholi tarvitavate sõpradega (v.a. pereliikmed). Samuti saavad isikut seadusekuulekal teel püsimisel toetada lähedased. Kinnipeetav on märkinud, et alkoholi tarbimine tema poolt tekitas palju tülisid ning ta tekitas palju valu, kuid käesoleval ajal on suhted ema ja kogu perekonnaga on paranenud. Seega võib loota, et kui varasemalt tekitas isiku alkoholitarbimine peres probleeme, siis väljavaade parematest omavahelistest suhetest pakub isikule samuti motivatsiooni alkoholist hoiduda ning seadusekuulekal teel püsida. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt 4 käituda. Iseloomustusest ning isiku kinnitustest istungil nähtub tema sisemine soov elus uu lehekülg pöörata ning edaspidi elu korraldada seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks teiste vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. Menetluskulud U.Q Palgi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 02.03.2021.a kohtuistungist määratud korras advokaat Otto Preem. Kaitsja esitas 02.03.2021.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 118,80 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud täiendatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 118,80 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb U.Q Palgilt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik 5