KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Siret Siilbek ja Aleksandr Kondrašov Määruse tegemise aeg ja koht 8. aprill 2026, Tallinn Kohtuasja number 2-25-18259 Kohtuasi Z.

) §-is 101 sätestatud muutuvas suuruses. 1.

1. Hagejad ei suhtle kostjaga. Hagejad ei ole viimase aasta jooksul viibinud mitte ühtegi ööd ega päeva kostjaga. Seega ei ole alust lähtuda elatise arvestamisel kehtivast suhtlemiskorrast tsiviilasjas nr 2-17-
2. Hagejate ema on pöördunud kohtu poole seoses hagejate ainuhooldusõiguse küsimuses ja suhtlemiskorra muutmiseks, kuid antud asi ootab kostja kohtuekspertiisi tulemust, mis valmib lähiajal. Ei ole välistatud, et ekspertiisi tulemustest sõltub kostja võimekus hooldusõigust teostada. Hagejate vanust arvestades puudub reaalne võimalus lapsi sundida kostjaga suhtlema vastu nende tahtmist. Maakohtu määrus ja põhjendused
3. Maakohus keeldus 04.11.2025 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast. Kohus jättis menetluskulud võrdsetes osades hagejate kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puudusid. 2.
4. Määruse põhjenduste kohaselt on hagiavalduse puhul tegemist tsiviilasjas nr 2-17-6713 kostjalt kohtuotsusega välja mõistetud elatisemaksete suuruse muutmise nõuetega. Kohus asus seisukohale, et täidetud ei ole TsMS § 459 lg 1 p-ides 1 ja 2 toodud eeldused, st oluliselt ei ole muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud ei ole tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. 2.
5. Kohus märkis, et Riigikohtu 31.03.2025 otsuse tegemise ajal tsiviilasjas nr 2-17-6713 olid nii kindlaksmääratud suhtlemiskorra mittetäitmine kui ka elatisesummade suurus vaidluse all. Lähtudes muuhulgas suhtlemiskorra mittetäitmise asjaoludest on Riigikohus väga põhjalikult tsiviilasjas nr 2-17-6713 selgitanud, miks on põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt kuni laste täisealiseks saamiseni hageja I kasuks 85,49 eurot kuus ja hageja II kasuks 100,58 eurot kuus

§ 101muutuvas suuruses.

2.

1. Kohus järeldas, et hagiavalduse menetlemine olukorras, kus elatis mõisteti kostjalt välja tsiviilasjas nr 2-17-6713 ca 7 kuud varem jõustunud Riigikohtu 31.03.2025 otsusega ning käesoleva hagi aluseks olevad asjaolud olid nimetatud lahendi tegemise ajal teada ning nendega on lahendi tegemisel arvestatud, ei ole uue menetluse läbiviimine põhjendatud. Asjaolu, et hagejad ei nõustu Riigikohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-17-6713, ei ole uue menetluse läbiviimise aluseks. 2.
2. Kuigi hagejate ema on tsiviilasjas nr 2-23-8816 esitanud kohtule 16.06.2023 avalduse kostja suhtlusõiguse piiramiseks hagejate suhtes, nähtus kohtule tsiviilasja materjalidest, et maakohus on avalduse jätnud rahuldamata ja käesoleval ajal on tsiviilasja menetlus pooleli Tallinna Ringkonnakohtus. Seega ei ole ka tsiviilasjas nr 2-23-8816 jõustunud lahendit, mis õigustaks elatise suuruse muutmist. 2.
3. Arvestades eeltoodut jättis kohus hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 ning TsMS § 459 lg 1 p-ide 1 ja 2 alusel menetlusse võtmata, kuna hagiavaldus ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Kohtu hinnangul on põhjendatud õigusrahu saabumine. 2.
4. Kohus jättis hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel ja § 165 lg 1 esimese lause analoogita kohaldades võrdsetes osades hagejate kanda. 2 2-25-18259 Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada ja saati hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. 3.
6. Hagejate jaoks on arusaamatu, miks kohus jätab hagejate huvid tagamata ja jaatab, et lapse kasvatamine ühes kuus on võimalik teostada tsiviilasja 2-17-6713 p 4.3 sätestatud määras ehk 100,58 eurot hageja II eest ja hageja I puhul 85,49 euro eest. Kohus rajas tsiviilasjas nr 2-17-6713 elatise otsuse suhtluskorra otsusele, mis eluliselt ei ole pikemat aega toiminud ega ei saagi toimima, sest hagejate huvides ei ole võimalik jaatada sellise otsuse täitmist, mis on vastuolus ekspertiisiaktis toodud lõppjäreldustega ning mida hagejate ema ja tema esindaja on rääkinud kohtule erinevates menetlusdokumentides alates
7. a-st, kuid mis nüüd said ka faktiliselt kinnitatud. Lisaks arvestas kohus ka mastaabisäästu, mida ei saa arvestada, kui 3 last ei kasva koos - kogumis on ilmne, et senine tehtud lahend ei ole kooskõlas ei tegeliku eluoluga ega hagejate parimate huvidega. Riigikohus on tsiviilasja nr 221-16454 p-is 18 käsitlenud sarnast kaasust ja ka praegusel juhul esineb samane analoogia hagejate õiguste teostamiseks. Hagejad ei ole enam 5 või 3 aastased, mida nad olid tsiviilasjas nr 2-17-6713 menetluse alustamisel. Üldteada on fakt, et laste kasvades laste ülalpidamise kulud suurenevad. Samuti ei ole hagejate emal võimalik jõuga sundida lapsi suhtlema isaga. Hagejate tahte puudumise põhjuseks ei ole ema õiguskäitumine, vaid isale pandud diagnoos, mida kohtud aastaid eirasid. 3.
8. Asjasse puutumatu on ka kohtu seisukoht õigusrahu saavutamise vajadusest, sest laste õigused ei saa jääda kaitseta seetõttu, et lapsevanem oma elatise maksmise kohustust ei täida või täidab seda olematus summas. Hagejate kulutused on ühes kuus 1000 eurot hageja kohta. 3.
9. Senine suhtluskord ei toimi ja hagejad ei ela ühtegi päeva kostja juures, samuti ei vasta elatise suurus nende kulutuste suurusele, laste parimatele huvidele ning kogumis on küsimuse all ka kostja hooldusõiguse küsimus sh ka isikuhoolduse küsimus, mis tänaseks on ekspertiisiaktiga kinnitatud. Seega on oluliselt muutunud maksete suurust ja kestvust mõjutanud asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Seega on täidetud elatise suuruse muutmisenõude rahuldamise esmane eeldus.
10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
12. Ringkonnakohtu hinnangul keeldus maakohus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Jättes avalduse TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 13.09.2017, 2-16-17452, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagis esitatud asjaoludel järeldada, et hagejatel õiguskaitsevajadus puudub, 3 2-25-18259 st, et esitatud on objektiivselt täiesti kasutu hagi, et kohus saaks hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.
13. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis või avalduses esitatud asjaoludel ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt nt RKTKm 13.09.2017, 2-1617452/16, p 11). Maakohus jättis hagi kostja vastu TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata põhjusel, et täidetud ei ole TsMS § 459 lg 1 p-ides 1 ja 2 toodud eeldused, s.t oluliselt ei ole muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud ei ole tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu järeldused on ennatlikud ega arvesta kehtivat kohtupraktikat, mille kohaselt ei saa kohus lahendada hagi menetlusse võtmise faasis asja sisuliselt ära. Mh ei saa kohus TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid (vt nt RKTKm 09.10.2013, 3-2-1-95-13, p 12).
14. Vaidlus puudub, et elatis määrati kindlaks Riigikohtu 31.03.2025 lahendiga asjas 2-176713, mille muutmiseks hagejad praeguse hagiga kohtu poole pöördusid. Viidatud Riigikohtu otsusega mõisteti kostjalt hageja II kasuks välja elatis alates 01.04.2025 kuni hageja II täisealiseks saamiseni 100,58 eurot kuus, mis muutub iga aasta
15. aprillil ja hageja I kasuks 85,49 eurot kuus, mis muutub samuti iga aasta
16. aprillil. Seejuures tugineti asjas 2-17-6713 elatise suuruse määramisel jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2022 suhtluskorra määrusele asjas 2-17-7190, millega lõpetati vanemate ühine hooldusõigus hagejate suhtes ning hagejate ainuhooldusõigus anti emale; ühtlasi kehtestati suhtluskord, mille järgi viibivad hagejad lahuselava vanemaga ehk kostjaga umbes kümme ööpäeva kuus, mida tuli täita ajast, kui laste ja vanemate kohtumised Tallinna Perekeskuses on ammendunud. 9.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-tes 3–7 on sätestatud elatise suuruse kindlaksmääramise kohustuslikud (imperatiivsed) elemendid.

§ 101

lg 6 järgi mõjutab elatise suurust mh see, kui kaua viibib laps ühes kuus keskmiselt kohustatud vanema juures. Eelduslikult kannab vanem lapse ülalpidamiskulud selle aja jooksul vahetult, mille tulemusena vähenevad teise vanema tehtavad kulutused. Seetõttu vähendatakse

§ 101

lg 6 järgi elatist proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui kohtumenetluses selgub, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (vt ka RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691/35, p 13). 10. Hagejad märgivad praeguses asjas esitatud hagis, et sõltumata kehtestatud suhtluskorrast, ei viibi nad kostjaga üldse koos, mistõttu Riigikohtu 31.03.2025 otsusega asjas 2-17-6713 määratud elatis ei kata nende igapäevaseid kulutusi. Hagejad paluvad kostjalt elatise väljamõistmist perekonnaseaduse (

) §-is 101 sätestatud muutuvas suuruses arvestusega, et elatist ei vähendata

§ 101

lg 6 järgi proportsionaalselt kostjaga koos veedetava ajaga, samuti ei arvestataks noorema lapse puhul

§ 101lg 7 kohast mastaabisäästu.

1. Üldise põhimõtte kohaselt tuleb ülalpidamiskohustuse täitmist tuvastades lähtuda kohtulahendiga kindlaksmääratud suhtluskorrast. Kui lapse ja vanema suhtluskorda reguleerib kohtulahend või vanemate kokkulepe, eeldatakse, et laps viibib lahuselava vanema juures suhtluskorda reguleerivas kohtulahendis või kokkuleppes märgitud ulatuses (RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691/35, p 13.1; 31.03.2025, 2-17-6713/196, p 29; 12.05.2021, 2-186491/96, p 14.1). Samas ei saa arvestamata jätta iga üksikjuhtumi asjaolusid. Kui tegelik 4 2-25-18259 elukorraldus ei vasta kohtulahendis või kokkuleppes toodule, on sellele mittevastavusele tugineda soovival vanemal võimalik asjaolusid ja tõendeid esitades see eeldus ümber lükata (RKTKo 29.10.2025, 2-21-16454/58, p 16 ja seal viidatud RKTKo 13.06.2025, 2-23-8691/35, p 13.1).
2. Hagejate hagi on TsMS § 459 lg 1 kohaselt võimalik. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus peab välja selgitama, kas hagejad on viibinud alates praeguses asjas hagi esitamisest (TsMS § 459 lg 2) kostjaga suhtluskorra määruses märgitud mahus ja kui mitte, siis millest see on olnud tingitud, s.o milline on hagejate elukorraldus. Olukorras, kus hagejad kostja juures ei viibi, on laste suhtes ebaõiglane lähtuda suhtluskorrast, mida ei täideta. Isegi kui suhtluskord on määratud, tuleks lähtuda tegelikust elukorraldusest ja sellest, kas tegeliku elukorralduse ja suhtluskorra vahel esinevad ebaolulised kõrvalekalded. Hagejate huvides on saada ülalpidamist oma kõikide eluvajaduste rahuldamiseks (

§ 99lg-d 1 ja 2).

Maakohus peab need asjaolud välja selgitama sisulise menetluse käigus.

1. Maakohtu määruse tühistamise tõttu kuulub tühistamisele ka maakohtu otsustus menetluskulude jaotuse kohta. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
2. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, ei saa ringkonnakohtu määruse peale kaevata. (allkirjastatud digitaalselt) 5