KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tristan Ploom Määruse tegemise aeg ja koht 22.12.2025, Tallinn Haldusasja number 3-25-4578 Haldusasi G.P kaebus Põhja-Tallinna Val
) § 131 lg-te 1 ja 2 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärgiks soodustada isikute iseseisvat toimetulekut ajutise abimeetmena ning leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust makstakse piiratud avalike ressursside arvelt, seetõttu peab toetuse väljamaksmine olema põhjendatud. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast
§ 133
lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri (
§ 131lg 2).
Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kehtestab toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. 2025. riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2 sätestab, et üksi elava isiku või esimese perekonna liikme toimetulekupiiriks on 200 eurot kalendrikuus. 9. Toimetulekutoetuse määramisel arvesse minevad eluasemekulud on sätestatud
§ 133lg-s 5. Viidatud sätte kohaselt võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse, arvestades ka 2
(5)
§ 133
lg 6 alusel kehtestatud piirmäärasid ja elamuseaduse § 7 lg 1 p 2 alusel kehtestatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi või perekonnaliikmete arvu, järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud: 1) üür; 2) korterelamu haldamise kulu, sh remondiga seotud kulu; 3) korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse; 4) veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus; 5) soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 6) kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus; 7) elektrienergia tarbimisega seotud kulu; 8) majapidamisgaasi maksumus; 9) maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind; 10) hoonekindlustuse kulu; 11) olmejäätmete veo tasu.
§ 133lg 5 sätestab eluasemekuludena arvestatavad kulud ammendava loeteluna.
10. Kohaliku omavalitsuse üksus kehtestab toimetulekutoetuse määramiseks
§ 133
lg-s 5 nimetatud kulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Kohaliku omavalitsuse üksus vaatab kehtestatud piirmäärad vähemalt üks kord aastas üle ning vajaduse korral kehtestab uued piirmäära (
§ 133lg 6).
Tallinna linnas eluaseme normkulude piirmäärad kehtestatud Tallinna Linnavolikogu 16.12.2021 määrusega nr 32 „Toimetulekutoetuse määramisel aluseks võetavate eluasemekulude piirmäärad“ (määrus nr 32). Eeltoodud sätetest tulenevalt tuli vastustajal kaebajale toimetukutoetuse määramisel arvutada toetuse suurus etteantud metoodika kohaselt, tehes enne kindlaks nende kulude suurus, mida saab ja tuleb kehtiva õiguse kohaselt arvesse võtta. Sealjuures tuli vastustajal kontrollida kulude vastavust õigusaktidest tulenevatele tingimustele.
- Praeguses haldusasjas soovib kaebaja saada täiendavalt toimetulekutoetust ulatuses, milles tema eluasemega seotud kohustusi (üür ja varasem üürivõlgnevus) ega täitemenetlusi kulusid toimetulekutoetuse määramisel ei arvestatud. Kaebuse kohaselt soovib kaebaja talle toimetulekutoetuse määramisel täiendavalt arvesse võtta tema eluasemega seotud kohustusi (üür 350 eurot, eelnev üüri võlgnevus 118,675 eurot – st X
- a novembrikuu üüriarve nr 06122025 (dtl 43)) ning täitemenetlustega seotud kulusid kokku 1345,15 eurot. Kohtule arusaadavalt ei vaidlusta kaebaja 09.12.2025 otsust muude arvesse võetud eluasemekulude osas.
§ 133
lg 7 sätestab, et eluasemekulude tasumisel varem tekkinud võlgnevust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude hulka ja see ei kuulu katmisele toimetulekutoetuse arvelt. Viidatud sättest tulenevalt ei kuulu seega kaebaja varasemad üürivõlgnevused toimetulekutoetuse arvestusse ning vastustaja on jätnud kaebaja üürivõlgnevuse õiguspäraselt toimetulekutoetuse määramisel arvestamata. 12. Kohus märgib ka, et kaebajaga seotud varasemates haldusasjades on tuvastatud ja kohtud asunud seisukohale, et X on kaebajaga seotud isik (kaebaja on täisosanik) ning kaebajaga seotud äriühingu esitatud üüriarve kajastab näilikku ja seega tühist tehingut tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 89 lg-te 1 ja 2 järgi, mistõttu on vastustaja jätnud üüriarve põhjendatult arvestamata, olenemata sellest, kas
§ 133
lg-s 8 sätestatud välistus on selles asjas kohaldatav või mitte (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2024 otsus nr X-XX-XXXX, p-d 11 ja 13; Tallinna Ringkonnakohtu 15.05.2025 määrus nr X-XX-XXXX, p 11). Arvestades, et kaebaja esitas ka koos
- a detsembrikuu taotlusega X arve, on need seisukohad kohaldatavad ka siinses asjas, mistõttu jättis vastustaja kaebaja üürikohustuse eluasemekulude hulka arvestamata õiguspäraselt.
- Seonduvalt kaebaja täitemenetluse kulude arvestamisega eluasemekuludena märgib kohus, et toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud, millest arvestatakse maha makstud elatis, täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 131 ja 132 kohaselt täitemenetluses kinnipeetud summad, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning kehtestatud toimetulekupiir. Kohtule ei nähtu kaebaja esitatud pangakontode väljavõtetest, et kaebajalt oleks toimetulekutaotluse taotlemisele eelnenud kuul täitemenetluses kinni peetud summasid täitemenetluse seadustiku §-de 131 ja 132 kohaselt. Sealjuures on kaebaja esitatud toimetulekutoetuse taotluse kohaselt tema toetuse taotlemisel eelnenud kuu sissetulekuks 0 eurot, mistõttu ei saanud vastustaja teha täitemenetlusega seotud osas
§ 133lg 1 alusel 3
(5)mahaarvamisi. Kehivast õigusest ega kohtupraktikast ei tulene, et linn peaks kaebaja võlgadega seotud kulusid kompenseerima sotsiaaltoetuste arvelt.
- Kohus leiab, et kaebaja riive intensiivsust saab käesoleva kaebuse asjaolusid arvestades hinnata selle järgi, kas kaebaja oleks olnud õigustatud saama toimetulekutoetust suuremas summas kui talle määrati. Ehkki toimetulekutoetuse määramisega seotud vaidluse puhul võib eeldada riive intensiivsust, on kohus seisukohal, et praegusel juhul saab kaebaja õiguste riive intensiivsust pidada väheseks järgmise põhjendusega. Kaebajale määrati detsembrikuu eest toimetulekutoetus. Seega ei ole kaebajat jäetud abita, vaid kaebaja eesmärgiks on saada suurem toetuse summa, mistõttu kaebaja vaidlustab toimetulekutoetuse suurust osas, milles ei võetud arvesse tema võlgu ja väidetavalt suuremaid eluasemekulusid. Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et linn kompenseeriks talle võlgnevustega seotud kulusid sotsiaaltoetuste arvelt, kuivõrd toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavad kulud on loetletud seaduses ning võlgnevusi eluasemekuludena ei arvestata. Sotsiaaltoetused on piiratud avalik ressurss, mida tuleb jaotada konservatiivselt hädavajalikel juhtumitel, mitte inimese hea elujärje säilitamiseks, sest vastasel korral ei jaguks vahendeid inimestele, kes abi tõepoolest vältimatult vajavad ega ole võimelised kiiresti oma majanduslikku olukorda parandama. Vastustaja on kaebajale toetuse määranud ja teinud seda kohtu hinnangul õiguspäraselt, sh arvestanud toetuse taotluse läbivaatamisel kaebaja eluasemekulusid õigesti ning arvutanud toetuse vastavalt arvesse võetavatele kuludele ja kehtivale korrale õiguspäraselt. Sellest tulenevalt nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et kaebaja poolt esitatud toimetulekutoetuse arvestamise aluseks olevaid reaalseid kulusid arvestades ei oleks vastustaja saanud toimetulekutoetuse suuruse määramisel teha kaebuses vaidlustatud otsusest erinevat otsust. Seetõttu on kohus seisukohal, et toimetulekutoetust puudutavas osas tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
- Kaebaja soovib vastustaja kohustamist määrama ja tasuma kaebajale sissetulekust sõltuva toetuse (ravimihüvitist). Kaebuse asjaolude kohaselt esitas kaebaja ravimite kompensatsiooni avalduse 17.11.2025 kirjas, millele vastustaja vastas 18.11.2025 kirjaga. Viidatud vastuses selgitas vastustaja, et „toetust saab taotleda eelneval ning jooksval kuul tehtud põhjendatud kulude kompenseerimiseks maksimaalselt üks kord kuus ja minimaalne kulu taotluse kohta on 10 eurot. Seega jaanuaris 2026 saate taotleda toetust detsembris 2025 ja jaanuaris 2026 tehtud kulude eest“, lisades kirjale veebilehe aadressi toetuste taotlemise tingimuste kohta.
- HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kohtute infosüsteemi andmetel esitas kaebaja 04.12.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles soovis mh Tallinna linna kohustamist vaatama läbi kaebaja 17.11.2025 sissetulekust sõltuva toetuse taotlust (ravimite kompenseerimine). Haldusasi on registreeritud numbriga X-XX-XXXX. Tallinna Halduskohus võttis 11.12.2025 määrusega kaebuse menetlusse. Käesolevas asjas ei ole menetlusosalised teatanud, et kaebaja oleks esitanud uusi ravimikompensatsiooni avaldusi. Sealjuures on ka kaebaja viidanud novembrikuus ravimite kompensatsioonist ilmajäämisele („Kaebajale ei tasutud ka novembris ravimite kompensatsiooni kuigi kaebajale oli varasemalt need ravimite kulud arvestatud…“, dtl 4). Seetõttu tuleb ravimikompensatsiooni puudutavas osas kaebus tagastada HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses (haldusasi nr X-XX-XXXX).
- Eeltoodust tulenevalt kuulub kaebus tervikuna tagastamisele. 4
(5)- Kuivõrd kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus menetluse peatamise taotlust lahendada ning kohus jätab taotluse rahuldamata.
- Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime, kaebajaga seotud äriühingu nime (X) ja temaga seotud haldusasjade numbrid (X-XX-XXXX, X-XX-XXXX, X-XX-XXXX) tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4). (allkirjastatud digitaalselt) Tristan Ploom kohtunik 5
(5)