← Eesti

2-23-16623/74

Obsah (5)§ 445§ 657§ 651§ 656§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Krista Kirspuu, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 06.02.2026, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-16623 Tsivi

§ 445

lg 1 teise lause kohaselt tasaarvestada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis omandi kaotuse eest summas 37 696,48 eurot (45 000 – 7303,52). Apellatsioonkaebus 4

(8)
  1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus kostja vastuhagi rahuldas ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule, alternatiivselt teha uus otsus, millega rahuldada hageja hagi ja jätta kostja vastuhagi rahuldamata. Mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 31 925,30 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kohus jättis põhjendamatult 06.05.2024 määrusega rahuldamata hageja taotluse ekspertiisi määramiseks. Kohus märkis, et usaldab eelnevalt kostja poolt esitatud korteri hindamisakti, mis oli tehtud tavalise maakleri poolt. Eelnevalt oli kohus 08.04.2024 kirja kohaselt pidanud põhjendatuks ekspertiisi tegemist. Kohus hindas vääralt tõendeid. Hageja esitas vaid ühe üürilepingu, mille kostja sõlmis üürnikuga alates 29.06.
  2. Selle üürilepingu alusel elab üürnik korteris siiani ja seda tõendab politsei vastus väljakutse kohta korterisse
  3. a juunis. Tõendist nähtub, et kostja üürib jätkuvalt korterit välja ühele ja samale üürnikule alates
  4. aasta juunist. Kostja ei tõendanud, et korteris viibis selle politsei vaatluse hetkel teine isik, kes ei olnud üürnik. Üürilepingu tähtaja lõppemisel pikenes see lepingu kohaselt automaatselt sama tähtaja võrra, kui pooled ei teavitanud teineteist eelnevalt üürilepingu lõppemisest. Kohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja taotluse tunnistaja C ülekuulamiseks. Hageja soovis tunnistaja ütlustega tõendada, et kostja annab korterit üürile ligi kahe aastakümne jooksul ja elab ise abikaasaga XXX korteris. Kohus ignoreeris Riigikohtu praktikat, et kui korter jäetakse kostjale, peab kostja tõendama, et ta vajab seda ja tal on võimekus maksta rahalist hüvitist hagejale. Kostja ei tõendanud, et ta on enam kui 20 aasta jooksul ise tasunud kommunaalarveid. Kostja tasus kommunaalkulusid üüri arvel ja tal puudub alus nõuda nende pooles ulatuses tasumist hagejalt. Kostja möönis vastuhagis, et tal puudub võimekus maksta hagejale korraga 27 000 eurot ja palus määrata rahalise hüvitise maksmise kuue kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus piirab hageja õigusi saada kohest hüvitist ja arvestab üksnes kostja huvidega. Kostjal puudub huvi maksta hagejale hüvitist teda rahuldab ka eelmine kanne registris, kus pooled on kaasomanikud. Kostja võib venitada hüvitise maksmisega, sest hüvitise maksmise tähtaega ei ole kohtuotsuses märgitud. Kostja vastus apellatsioonkaebusele
  5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (

§ 657lg 1 p 3). Hageja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 5

(8)
  1. Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses (v.a korteri turuhind) ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.
  2. Hageja ei ole maakohtu otsust vaidlustanud osas, millega maakohus jättis rahuldamata kostja nõude 2160 euro väljamõistmiseks hagejalt. Nimetatud osas on maakohtu otsus jõustunud. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise ja vastuhagi osalise rahuldamise osas (

§ 651lg 1).

  1. Hageja ei saa hagi rahuldamise korral (st korteri enampakkumisel) nõuda endale hüvitise maksmist AÕS § 71 lg 2 alusel 31 925,30 euro ulatuses, kuna pole esitanud hagis vastavat nõuet. Hageja nõue on esitatud protsessuaalse tasaarvestuse avaldusena ja sellega saab arvestada üksnes siis, kui rahuldatakse kostja rahaline nõue hageja vastu.
  2. Pooled vaidlesid menetluses läbivalt selle üle, kas kostja elab vaidlusaluses korteris. Maakohtu otsusest ei nähtu, milliste tõendite alusel tuvastas kohus, et kostja elukoht on vaidlusaluses korteris. Maakohus selgitas ebaõigesti 06.05.2024 määruse p-s 7 tõendamiskoormust, kui leidis, et hageja peab tõendama kostja poolt korteri üürileandmise. 10.
  3. Hageja tegi menetluses usutavaks, et kostja ei ela vähemalt alaliselt vaidlusaluses korteris ja üürib seda välja. Hageja esitas korteri üürnikuga 29.06.2021 sõlmitud üürilepingu, mille kohaselt oli korter välja üüritud Yle ajavahemikul 01.07.2021– 30.06.
  4. Kostja seda asjaolu seejärel enam menetluses ei vaidlustanud. Kohus leidis küll põhjendatult, et politsei 15.07.2024 vastusest (dtl 333) ei nähtunud, et politsei ei teinud kindlaks, et kostja on vaidlusaluse korteriomandi välja üürinud Yle ajavahemikel 01.07.2001–29.06.2021 ja 01.07.2022–29.04.
  5. Samas saab sellest tõendist järeldada seda, et hageja nägi 10.07.2024 maja ette tulles korteri rõdul võõrast inimest askeldamas ja kostja oli korteri üürile andnud. 10.
  6. Kui kostja väidab, et korter tuleks jätta kaasomandi lõpetamise tulemusel temale, sest ta elab seal, ja poolte vahel on viimase asjaolu üle vaidlus, peab kostja tõendama, et korter on tema elukoht. Asja uuel arutamisel tuleb kostjale anda võimalus esitada asjaolud ja tõendid selle kohta, et korter on tema elukoht. 10.
  7. Kostja ei ole väitnud, et tal on mitu elukohta. Seetõttu on asjasse puutumatu kohtu viide sellele, et kostjal võib seaduse kohaselt olla mitu elukohta. 10.
  8. Menetlusökonoomia seisukohalt puudub seetõttu vajadus vastata hageja apellatsioonkaebuse väidetele, kas kohus jättis põhjendamatult rahuldamata tema taotluse tunnistaja C ülekuulamiseks selle kohta, et kostja tegelikult korteris ei ela.
  9. Asja materjalidest nähtub, et hageja tugines oma protsessuaalse tasaarvestuse nõudes nii sellele, et kostja sai ajavahemikul 01.07.2021–30.06.2022 üüritulu 360 eurot kuus kui ka sellele, et kostja takistas hagejal oma osa kaasomandist kasutamast, vahetas korteri lukud ja andis korteri hageja nõusolekuta üürile. Maakohus leidis iseenesest õigesti, et hageja protsessuaalse tasaarvestuse nõude 31 320 euro ulatuses saab kvalifitseerida kasutuseelise nõudena, kuid jagas ebaõigesti tõendamiskoormuse. 6

(8)11.
  1. Hagejal on kasutuseelise hüvitamise nõue siis, kui kostja kasutab kaasomandis olevat asja hageja nõusolekuta viisil, mis takistab hagejal kasutusõigust oma mõttelisele osale teostada. 11.
  2. Kostja ei ole eitanud menetluses korteri lukkude vahetamist. Kostja väited, et hageja vastava palve korral oleks ta saanud hagejale juurdepääsu korterisse võimaldada, ei oma asja lahendamisel tähtsust. Hageja on tõendanud, et kostja andis korteri üürile, sest ühe aasta jooksul oli korter üürile antud ja lukud vahetatud. Edasi pöördus tõendamiskoormus hea usu põhimõttest tulenevalt ümber ja kostja peab tõendama, et korteri ei olnud üürile antud. Seetõttu leidis maakohus põhjendamatult, et hageja pidi tõendama seda, et kostja ei nõustunud hagejale võtmeid üle andma ega teda korterisse lubama. 11.
  3. Olukord on teine, kui asja uuel arutamisel leiab tuvastamist, et korter on kostja elukoht. Sellisel juhul ei takistaks kostja korteris elamine hageja korteri mõttelise osa kasutust, sest maakohus märkis õigesti, et teise kaasomaniku kasuks kasutuseeliste väljamõistmise aluseks ei ole pelgalt see, et üks kaasomanik elab korteris.
  4. Isegi, kui maakohus rikkus menetlusõigust, kui jättis rahuldamata hageja taotluse ekspertiisi määramiseks, ei ole tegemist olulise menetlusõiguse rikkumisega. Vastavad taotluse saanuks hageja esitada ringkonnakohtus (

§ 656lg 2, vt RKTKo 25.11.2020, 2-1810961/41, p 12).

Samuti saab hageja selle taotluse esitada uuesti maakohtus, kuna ringkonnakohus saadab asja maakohtule lahendamiseks eelmenetluse staadiumis. 13. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei ole tõendanud oma suutlikkust tasuda hagejale kohest hüvitist. Kostja on esitanud esialgse laenupakkumise (dtl 247–248), mis tõendab kostja võimalust saada pangalt laenu hagejale makstava hüvitise maksmiseks. Kostja taotlust võimaldada tal tasuda hüvitis kuue kuu jooksul, saab käsitada kohtuotsuse täitmise korrana (

§ 445lg 1 mõttes), millele hageja saab esitada vastuväiteid.

Kohus ei ole seda taotlust otsuse resolutsioonis lahendanud ja kostja ei ole seda apellatsioonimenetluses vaidlustanud, mistõttu ei saa see rikkuda ka hageja õigusi. 14. Maakohtu otsuse tühistamise aluseks ei ole asjaolu, et selle resolutsiooni ei sisaldu konkreetset kuupäeva, millal peab kostja hüvitise maksma. Hagejal oli õigus kohtult taotleda kohtult vastavas oas kohtuotsuse täitmise korra määramist (

§ 445lg 1 mõttes).

Vastavat taotlust hageja ei esitanud, kuid saab vajadusel esitada asja uuel arutamisel maakohtus.

  1. Kuigi maakohus on osaliselt rahuldanud hageja protsessuaalse tasaarvestuse avalduse, tasaarvestanud kostja kommunaalkulude ja kulutuste hüvitamise nõude hageja kaasomandi esemest saadava kasutuseelise nõudega, ei ole kohus võtnud seisukohta hageja väite osas, et üürilepingust nähtuvalt tuli üürnikul tasuda lisaks üürile kostjale ka kommunaalkulud (apellatsioonkaebuses ilmselt ekslikult, et kommunaalkulude tasumine toimus üüri arvel). Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul hageja väitele vastata.
  2. Kokkuvõttes on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust ja selgitanud pooltele ebaõigesti tõendamiskoormust. Need rikkumised on olulised

§ 656

lg 1 p 1 mõttes, kuna võisid mõjutada asja lahendamise tulemust ja neid ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Seetõttu tuleb asi saata tagasi maakohtule asja menetlemiseks eelmenetluse staadiumis. 7

(8)17.

§ 173

lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise maakohus asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.