KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-24-18159 Otsuse tegemise aeg ja koht 3. aprill 2025, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi D. S. hagi M. S. vastu elatise vähendami

§ 101lg-tele 3 ja 4.

Hageja täidab kohtuotsust. 10.10.2023.a. määrusega tsiviilasjas nr X-XX-XXX kinnitas Viru Maakohus kokkuleppe D. S. ja N. S. vahel, mis reguleerib hageja ja tütre suhtlemiskorda. Hageja teatab, et nimetatud kokkuleppe sõlmimise hetkest pooled seda ka täidavad. Kokkuleppe täitmise käigus kandsid pooled vastastikkusel kokkuleppel tegid selles muudatusi, taganesid mõnedest kokkuleppe punktidest. 2. Elatise väljamõistmisel tsiviilasjas nr X-XX-XXX lähtuti elatise suuruse määramisel sellest, et M. S. ei veeda isaga koos ühtegi päeva.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pärast suhtluskorra kokkuleppe sõlmimist on D. S. hakanud rohkem aega tütrega veetma. Kuivõrd suhtluskord on seotud hageja töögraafikuga, esitab hageja kohtule enda töögraafiku, kus on märgitud päevad, mil M. oli isa juures, oli tema juures terve päev ja ööbis isa juures. Hagiavalduse kohaselt veetis M. ajavahemikus 01.11.2023 – 31.10.2024.a. isa juures: 2023.a. novembris:

1. ja 4., 10.-12., 18.-
2. ja 26.-
3. novembril. Kokku 9 päeva. Lisaks veetis M. S. 28.novembril 2023.a. terve päeva isaga, kuid ööbis ema (N. S.) juures. 2023.a. detsembris: 13.-
4. ja 31.detsembril. Kokku 3 päeva. 2024.a. jaanuaris: 1.-7., 13.-15., 21.-
5. ja 30.-31.jaanuaril. Kokku 14 päeva. Lisaks veetis M. S. 23.jaanuaril 2024.a. terve päeva isaga, kuid ööbis ema (N. S.) juures. 2024.a. veebruaris: 7.-
6. ja 23.-24.veebruaril. Kokku 4 päeva. Lisaks veetis M. S.
7. ja 16.veebruaril, kõik päevad isaga, kuid ööbis ema (N. S.) juures. 2024.a. märtsis: 1.-3., 9.-11., 17.-
8. ja 26.-27.märtsil. Kokku 10 päeva. Lisaks veetis M. S. 19.märtsil 2024.a. terve päeva isaga, kuid ööbis ema (N. S.) juures. 2024.a. aprillis: 3.-4., 11.-12., 20.-
9. ja 26.-28.aprillil. Kokku 9 päeva. Lisaks veetis M. S. 19.aprillil 2024.a. terve päeva isaga, kuid ööbis ema (N. S.) juures. 2024.a. mais: 7.-8., 21.-
10. ja 29.-30.mail. Kokku 6 päeva. 2024.a. juunis: 6.-
11. ja 15.-30.juunil. Kokku 18 päeva. Alates 15.juunist oli hageja puhkusel. Sel ajal elas M. isaga. 2024.a. juulis: 1.-11.juulini. Kokku 11 päeva. Hageja oli puhkusel 11.juulini. Sel ajal elas M. isaga. 2024.a. augustis: 6.-7., 14.-
12. ja 23.-24.augustil. Kokku 6 päeva. 2024.a. septembris: 1.-2., 10.-11., 19.-
13. ja 28.-30.septembril. Kokku 9 päeva. 2024.a. oktoobris: 4-5, 11-13 ja 19-31 oktoober. Kokku 18 päeva. 22.oktoobrist 01.novembrini oli hageja puhkusel. Sel ajal elas M. S. isaga. 2024.a. novembris: 5-6, 13-14, 21-22 ja 29-30 november. Kokku 8 päeva. 2024.a. detsembris: 6-8, 14-16 ja 22-29 detsember. Kokku 14 päeva. 2025.a. jaanuaris: 8-9, 16-17, 24-25 ja 31 jaanuar. Kokku 7 päeva. 2025.a. veebruaris: 1-2, 8-10 ja 16-18 ja 31 veebruar. Kokku 8 päeva. Seega ajavahemikus 01.11.2024 – 28.02.2025.a. veetis M. S. D. S.ga kokku 154 päeva. Mis moodustab keskmiselt 10,26 päeva Hageja, juhindudes

§ 101lg 1 ja lg 6, tegi elatiskalkulaatori abil arvestused.

Tehtud arvestuse järgi on elatise suurus hageja M. S. kasuks 98,07 eurot. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist 98,07 eurole kuus, mis muutub iga aasta

1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt 2 perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2. 28.02.2025.a. seisukohas märgib D. S., et täidab elatise väljamõistmise kohtuotsust, maksab elatist N. S. arveldusarvele 287,72 eurot ning kannab kohtutäituri arvele igakuiselt 150 eurot elatise võla kustutamiseks. Kokku maksab hageja igakuiselt 436,72 eurot. Hageja lisab, et M. nimele on avatud eraldi arve, kuhu hageja kannab samuti raha ja maksab lapse kulusid. Marja arvelduskonto väljavõttelt on selgelt näha, et hagejalt saadudu raha kulutab laps enda tarbeks. Hageja on seisukohal, et N. S. ei ole tõendanud lapsele kulude kandmist tema avaldatud ulatuses. Lähtudes N. S. väljavõtetest M. S. pangaarvest EEXXX, selgub, et N. S. maksab vaid tütre huvialaringide ja nendega kaasuvate kulude eest. Nende kulude suurus on 2063 eurot kogu esitatud perioodi eest ehk 171,91 eurot kuus. Hagejal on tõsised kahtlused selles, et N. S. avaldatud kulud on kantud kõik tütre tarbeks. Näiteks 05.12.2023.a. maksekorraldus 149 eurot. Raha ülekande selgitustest ja N. S. avaldustest tulenevalt on tegemist Värska Kuurortravikeskuse külastamisega. Samas ei ole millegagi tõendatud, et N. S. külastas kuurorti tütre, mitte aga oma elukaaslasega. M. S. pangaarve N EEXXXväljavõttest tulenevalt kasutatakse kontot aktiivselt, kuid suurem osa kuludest ei ole hageja hinnangul seotud lapse vajaduste tagamisega. Hageja tasub elatist, hüvitab elatise võlga, lisaks sellele kannab hageja kuli ajal, mil M. on isa juures. Sel ajal ostab hageja toitu, samuti lapsele tema vanuses vajalikke hügieenivahendeid.
3. Hageja pangakonto väljavõttelt nähtub, et eelnevatel päevadel ja nendel päevadel, kui laps veedab aega isaga, käib hageja poodides, kus ostab kõike vajalikku (toiduaineid, olme- ja hügieenivahendeid). Ajavahemikus 01.11.2024 – 28.02.2025.a. moodustas see summa 2245,84 eurot ehk keskmiselt 149,72 eurot kuus. Sageli, peale seda, kui hageja võtab tütre koolist või peale huvialaringe, palub M. viia teda kuskile sööma. Hageja sõidab siis koos tütrega kohvikusse, kus tütar keha kinnitab. Ajavahemikus 01.11.2024 – 28.02.2025.a. moodustas see summa 386,25 eurot, keskmiselt 25,75 eurot kuus. (kontoväljavõttes kulud märgitud „kollasega“) Suhtluskorra kokkuleppe sõlmimisel nõudis N. S. seda, et kui tütar viibib isaga, oleks ta kindlustatud kõige vajalikuga, käimaks koolis ja huvialaringides. Ajal, mil M. S. veedab isaga, ostab hageja vajadusel ja tütre palvel temale asju. Ajavahemiku 01.11.2024 – 28.02.2025.a. eest moodustas summa 410,20 eurot, keskmiselt 27,34 eurot kuus (kontoväljavõttes kulud märgitud „rohelisega“). Eraldi ostis hageja M. S. tuppa teleri. Teler ise maksab 199 eurot ning on ostetud järelmaksuga. Hageja maksab 5,528 eur kuus. Samuti ostis hageja M. S.le mobiiltelefoni Samsung Galaxy A53 5G. Telefon maksab 439 eurot, hageja maksab 12,194 eur kuus. M. S. telefon on kantud hagejaga ühisesse mobiiloperaatori paketti, mistõttu maksab mobiiltelefoni kõnesid ja mobiilinternetti hageja. M.ga seotult on see 10,50 – 11 eurot kuus. Kokku moodustasid hageja kulud mobiilsidele viimase 12 kuuga 2397,77 eurot, keskmiselt 199,81 eurot kuus. Sellest M. S.ga seotud 28,22 eurot (kontoväljavõttes need kulud märgitud „pruuniga“). Hageja on sõitnud M.ga koos puhkama, kõik sellega seotud kulud kannab hageja: piletite ostmine, hotelli broneerimine, sõidu ajal tehtud kulutused. 13-14.detsembril 2023.a., samuti katoliiklaste jõulude ajal 2024.a. sõitsid M. ja hageja laevaga Stockholmi. Kui 2024.a. juunis oli hageja puhkusel, käisid hageja ja M. Helsingis. Piletite broneerimine, ostmine, sõidukulu kahele oli 696,62 euot ehk 348,31 ühele inimesele. 7-9.juunil 2024.a. oli M. S. isaga Lätis (Jurmala, Riia). Sõidukulud olid 556,30 eurot kahele (278,15 eurot ühele inimesele). 3 Ajavahemikus 01.11.2024 – 28.02.2025.a. moodustasid need kulud kokku 1252,92 eurot, ühe inimese kohta 626,46 eurot, keskmiselt 41,76 eurot kuus (kontoväljavõttes need kulud märgitud „sinisega“). M.l on eraldi arvelduskonto, kuhu hageja kannab üle raha ja tasub lapse kulusid, keskmiselt 20 eurot kuus. Hageja kulud lapse ülalpidamiseks on kokku eelnevat arvestades 272,76 (149,72+25,75+27,34+28,22+41,76) eur kuus.
4. Hageja tutvus N. S. esitatud andmetega lapse kulude kohta. Lähtuvalt M. pangaarvest EEXXX maksab N. S. vaid tütre huvialaringide ja nendega kaasuvate kulude eest. Hageja leiab, et kostja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et kannab lapsele kulu avaldatud suuruses ning ei ole võimalik täpselt määratleda milliseid kulusid kannab N. S. tütre ülalpidamiseks. Kostja esindaja esitatud maksedokumentidest, et kogu 2024.aasta eest kandis N. tütre huviringides (tantsustuudios ja kunstistuudios) käimise eest 381 eurot ehk keskmiselt 31,75 eurot kuus. Kui siia lisada N. avaldatud kulud lapse tantsustuudios osalemise eest (kostüümid, meik jm.) vastavalt kostja esindaja poolt esitatud dokumentidele on summa 126,50 eurot ajavahemiku eest 2023.a. mai- 2024.a. detsembrini (20 kuud). Kulude üldsumma 1265,50 eurot ehk 63,28 eurot kuus. Hagejal on kahtlus et N. S. esitatud kulud ei ole seotud lapsega (kulud puhkusele erinevates sanatooriumites ja puhkekodudes, nt Värska Kuurortravikeskuses, Noorus Spas, riigisisesed sõidud ja välismaal puhkamine). Samas ei ole esitatud ainsatki tõendit selle kohta, et N. puhkas koos tütrega. Oma vastuses kohtu 28.02.2025.a. nõudele väidab N., et ostis tütrele arvuti 599,99 euro ja printeri 224,99 euro eest. See ei vasta tegelikkusele kuna N. ostis uue arvuti ja printeri endale töö tegemiseks. Vana arvuti, mis oli ostetud veel abielu ajal, andis N. S. tütrele. Seda kinnitab M. ise. Suhtluskorra kokkuleppe sõlmimisel seadis N. tingimuseks, et D. S. peab järgima tütre tundide graafikut ja tagama tema kõikide huviringide ja tantsustuudio külastamise (kokkuleppe p 2.5.). Eeldati, et kuivõrd M. hakkab palju aega veetma isaga, peavad tal olema kõik õppevahendid ja ringide külastamiseks vajalikud asjad. Hageja oli täielikult nõus N. tingimusega ning alates suhtluskorra sõlmimisest hageja seda ka järgib. Ning lapsega suhtlemise korra kehtestamisest seda järgib. N. S. ja tema esindaja väitel käib M. isa juures vaid viimase poolt ostetud riietes, N. S. juures aga vaid tema poolt ostetud riietes, ei vasta tegelikkusele Hageja ei eita, et peale lahutust lubab endale suhteid teiste naistega, kuid tema poolt avaldatud kulud on eranditult seotud M.ga. Vastuses hagile hagiavaldusele väitis N. S., et: „Kostja ema peab samamoodi väga põhjalikku arestust, millal laps viibib isaga ning selle tulemuseks on 7,41 päeva kuus st 89 ööpäeva aastas“ Seega ei vaidlusta N. fakti, et D. S. veedab aastas lapsega piisavalt palju aega. Kuigi N. väidab, et kehtestatud suhtlemise korda rikub hageja pidevalt, avaldas kostja esindaja seda vaid kohtus ning tunnistas seejuures, et lapsega suhtlemise korda rikkusid mõlemad pooled, samuti tuleneb see M. soovist veeta rohkem aega isaga. Vastavalt

§ 101

lg 6 kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui M. on isa juures, elab ta temaga aadressil: XXX korteris, mistõttu peab hageja põhjendatuks lülitada oma kuludesse kommunaalteenuste kulud (elekter, gaas). Ajavahemikus 01.11.2023 – 28.02.2025.a. veetis M. S. D. S.ga 154 päeva ehk keskmiselt 10,26 päeva kuus. Selle aja jooksul moodustasid hageja kulud kommunaalteenuste maksmiseks: 1556,31 eurot – gaas ja 1173,41 eurot – elekter, kokku 2729,72 eurot. Sellest summast on 1/10 4 on M. S.ga seotud kulu- 272,97 eurot ajavahemiku 01.11.2023 – 28.02.2025.a. eest ehk 19.59 eurot kuus. Arvestades kohtule esitatud andmeid moodustavad hageja üldkulud lapsele keskmiselt 267,29 eurot kuus (124,72+25,75+27,34+28,22+41,76+19,50). Koos elatisemaksete ja elatise võla kustutamisega (osamaksetega) on summa 705,01 eurot kuus. Hageja kavatseb jätkata oma tütre materiaalset toetamist ja jätkata temaga suhtlemist kehtestatud korras, samuti maksta elatist ja hüvitada elatise võlg. Hageja peab põhjendatuks vähendada elatise suurust ja fikseerida see summas 160 eurole kuus. II KOSTJA VASTUVÄITED 6. Kostja vaidleb hageja nõudele vastu ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et hageja on hagiavalduses esitanud kohtule valeandmeid ning püüab kohut viia eksitusse. Hagis väljatoodud asjaolud ja põhjendused ei vasta tegelikkusele. Hageja väidab, et vanemate vahel sõlmiti suhtluskorra kokkulepe kostja ja hageja vahel ning kokkuleppe sõlmimise hetkest pooled seda ka täidavad. Kokkuleppe täitmise käigus kandsid pooled vastastikkusel kokkuleppel sellesse muudatusi, taganesid mõnedest punktidest. Kostja teatab et mitte mingisugust vastastikkusel kokkuleppel suhtluskorra kokkuleppest taganemist pole olnud. See on hageja enda väljamõeldis. Hageja rikub ühepoolselt suhtluskorra kokkulepet. Hageja toob välja, millal laps tema juures viibis ja saab kokkuvõtteks, et laps viibib tema juures keskmiselt, 10,25 päeva kuus, mis ei vasta tõele. Kostja ema peab samamoodi väga põhjalikku arestust, millal laps viibib isaga ning selle tulemuseks on 7,41 päeva kuus st 89 ööpäeva aastas. N. S. on samamoodi elatiskalkulaatori abil välja arvutanud kostja elatise ning saanud tulemuseks 153,44 eurot: Baassumma 272,76 eurot Kohustatud vanema varaline seis Lisame 3% kohustatud isiku sissetulekust baassummale. 1832 * 0,03 = 54,96 eurot. 54,96 + 272,76 = 327,71999999999997 eurot. Lapsetoetus Laps #1 Lapse

§ 101lg tele 3 ja 4 (hageja on selle ka oma hagiavalduses välja toonud).

Hageja seda punkti aga täitnud ei ole ja tegelikult on kohtulahendist hagejal tekkinud kostja ees võlg. Antud võlg on edastatud kohtutäiturile ja algatatud on täitemenetlus nr 072-2024-890, kohtutäituriks R. K. . Samuti tahab kostja ema rõhutada, et suhtluskorra graafik igal aastal muutub. Kokkuvõttes leiab kostja, et hagiavaldus elatise vähendamiseks on esitatud vaid selleks, et hagejal ei tekkiks kostja ees veel suuremat elatisvõlga.

1. Abielu kestel soetasid N. ja D. S. korterid XXX (registriosa XXX), XXX(registriosa XXX) ja XXX (registriosa XXX). D. S. ja N. S. on vara ühisomanikud N. S. teeb vastuses hagile ettepaneku asja lahendamiseks kokkuleppel. N. S. möönab, et laps viibib 7 ööpäeva kuus hageja juures ja sellel ajal teeb ka hageja tema peale mingeid kulutusi. N. S. teeb ettepaneku sõlmida kokkulepe, mille järgi hageja tasub lapse ülalpidamiseks elatist igakuiselt 200 eurot kuni lapse täisealiseks saamiseni ning elatise summat indekseeritakse iga aasta
2. aprillil vastavalt

§ 101lg tele 3 ja 4.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata.

1. 28.02.2025.a seisukohas lisab kostja, et 7 ööpäeva ei ole tegelikult isa juures viibimise suur protsent ehk siis nädal aega kuus. Kuus on tavaliselt 4 nädalat. Samuti kostja palub arvestada, et D. S. elab koos naisterahvaga, kellel on peaaegu kostjaga samavanune tütar. Nende vanusevahe on vaid 1 aasta ja 8 kuud. Lähtudes eeltoodud asjaolust on raske tšekkide põhjal, mida D. S. esitab, tõestada, kellele tegelikult need asjad on ostetud ja kulutused tehtud. Veebruaris 2025 käis kostja teistkordsel hambaarsti vastuvõtul Tallinnas, kes soovitas kostjale panna lähimal ajal breketid. Antud arsti soovituse esitab kostja tõendina ka kohtule, sest see kulutus jääb samuti kostja ema kanda. 90 eurot tasuti hambaarstile tegelikult juba augustis, kuid kostja unustas selle kohtule esitada, seega liitis ta selle summa praeguse vastuvõtu juurde. Kostja tahab veel kord korrata, et tuleb arvestada seda, et lapsega koos elava vanema vahetu panus on oluliselt suurem kui lapsest lahus elava vanema panus. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. Kostja elukoht on oma ema N. S. juures.
2. Lõppseisukohtades jääb kostja varasemate seisukohtade juurde. Eelduslikult peavad vanemad pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. Nagu tsiviilasjast nähtub on kostja vanemate varaline seisund kardinaalselt erinev. Hageja omab väga hästi tasustatud töökohta, omab firmat (kus on tohutul hulgal mootorsõidukeid) ja kinnisvara. Kostja ema on aga töövõimetu seoses väga raske ja progresseeruva haiguse tõttu. Omab kinnisvara ehk siis korterit, 6 mis on kostja elukohaks ja ühte autot. Kõikides kohtuprotsessides on hagejal lepinguline esindaja M. F. (elatised, suhtluskord, lahutus, vara jagamine, täitemenetlus), kellele on hagejal võimalik tema esindamiseks tasu maksta. Selleks hagejal raha on. Kostjale elatist maksta miinimummääras hagejal raha aga ei ole. Seega hageja räägib ise oma tegudega enda sõnadele vastu. See, et hageja omab kostja ees elatisvõlga on hageja enda süü ning seda ei saa, mitte mingil juhul arvestada elatise vähendamisel.

§ 102lg 2 kohaselt vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kohus võib mõjuval vähendada elatist alla

§ 101alusel arvutatud elatise summa.

Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral

§ -s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähema kindlustatuks kui elatist saav laps. Seega hageja ei ole töövõimetu ning teisi lapsi tal ei ole. Hageja esitas kohtule hagi elatise vähendamise nõudes vastavalt

§ 101

lg 1 ja lg 6 (laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni vilisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga veedetud ajaga) sätetele ja palus kohut vähendada tema poolt igakuiselt makstava elatise suurust kuni 98.07 euroni. 13.02.2025 Viru Maakohtu istungil taganes hageja oma nõudest ning oli nõus tasuma kostjale elatist 160 eurot. Kostja tahab rõhutada, et hageja muudab pidevalt oma seisukohti, püüdes igal võimalikul juhul ikkagi kostjale elatist vähem maksta omades nii head sissetulekut kui ka vara. Hageja hakkas igakuiselt elatist kostjale tasuma arvestades iga aastast

1. aprilli indekseerimist, summas 287.72 eurot alles 11.11.2024, enne seda tasus hageja elatist, kohtuotsuse jõustumisel veebruaris 2023 vaid 225.64 eurot. Samuti tasus hageja ebastabiilselt võlga viie kuu eest. N. S. oli sunnitud pöörduma kohtutäitur R. K. poole. Alates detsembrist 2024 hakkasid kohtutäituri poolt tulema jooksnud võla ülekanded summas 102.09 eurot. Ülekanded hagejalt kostja arveldusarvele – see oli hageja isiklik initsiatiiv ning kostja ema sellest ei teavitatud, seega pole nendel ülekannetel elatise maksmisega midagi ühist. Kohtuotsuse kohaselt oli D. S. kohustatud hageja elatise tasuma N. S. arveldusarvele. Hageja elab koos emaga N. S.ga ning lisaks igakuistele otsestele väljaminekutele, huvialaringid, koduõpetajad (repetiitor) on ka jooksvad väljaminekud, mis on seotud hageja igapäevaste vajadustega. Paljud maksed teostas kostja ema sularahas (tasu korteri eest, toiduained jne). Sularaha väljavõtmine on näha pangakonto väljavõttelt. Kuna hageja esitas kohtule hagi elatise vähendamise nõudes, siis oli kostja ema sunnitud endale võtma lepingulise esindaja ning seoses sellega kandma kulu esindajale 525 eurot. D. S. ei soovinud kokkulepet sõlmida ega teatanud N. S.le soovist esitada elatise vähendamise hagi kohtusse. Samuti ei sõlmitud suhtluskorra osas mingeid kokkuleppeid. D. S. loobus kohtuistungil oma hagis toodud nõude summast ning nõustus, et perioodi eest alates 01.11.2023 kuni 31.10.2024 viibis kostja tema juures keskmiselt 7,41 ööpäeva kuus. Lisaks ei nõustu N. S., isa ja tütre suhtluskorra graafikuga nelja kuu osas, mille hageja esitas viimases seisukohas. Kostja ema loetelu kohaselt perioodil alates 01.11.2024 kuni 28.02.2025 viibis kostja isaga;
2. november 2024 3 ööpäeva + 1 päev
3. detsembris 2024 8 ööpäeva + 1 päev
4. jaanuaris 2025 3 ööpäeva
5. veebruaris 5 ööpäeva + 1 päev Kostja oli haige ning nendel päevadel kui ta pidi hageja juures viibima, oli ta kodus. Suhtluskorra otsuse kohaselt tsiviilasjas nr X-XX-XXX, lapse haigestumisel jääb suhtluskord isaga ära poolte vahelisel kokkuleppel ning seda ei asendata. N. S. kahtleb hageja esitatud kulude õigsuses. Hageja toob esile kultused: toit, kohvik, asjad, elektroonika, väljasõidud numbrites, esitades vaid pangakonto väljavõtte. Pangakonto 7 väljavõttest ei nähtu, et antud kulutused on tehtud just kostja tarbeks, aga mitte kellegi teise jaoks. Hageja ei ela mitte üksi, vaid ülalpeetavatega: naisterahvaga, kellel on kostjaga peaaegu samavanune tütar. Hageja pole kohtule esitanud mitte ühtegi arvet ega tšekki, mis kinnitaks, et väljaminekud olid seotud just kostjaga. Kostja ema on tihti kuulnud tütre käest, et tal on isa juures olles koolitarvetest ning isiklikest asjadest puudu. Tütar tihti võtab need asjad isa juurde minnes kodust kaasa. See mobiiltelefon, mille kostjale ostis hageja ei ole interneti võrguga seotud. D. S. nõudis, et kostja kannaks kaasas kaks telefoni (vana telefon on seotud interneti võrguga teine aga mitte. Läbi nende kahe telefoni programmi alusel toimub lapse kõnede pealt kuulamine. Telefonide paroolid on ainult hagejal ja kostja emal puudub kontodele ligipääs). Hageja esitatud telefoni makse on kaheldav kuna pole üldse seotud kostja telefoniga. Reisil Stockholmi ja Riiga olid kaasas ka D. S. elukaaslane koos tütrega. Seega reisil käidi neljakesi ning kulu tuleks hageja poolt jagada neljaga. III KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi
8. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lõike 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lõikele 6 ja 7 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas, sh poolte esitatud õiguslike väidetega.
9. Viru Maakohtu 25.01.2023.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-22-15765 (dtl 8-13) mõisteti D. S.lt välja elatis tütre M. S. kasuks alates 01.09.2022.a igakuise elatusrahana 225 (kakssada kakskümmend viis) eurot 64 senti (sh baassumma 209,20 eurot, lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot) kuni tütre täisealiseks saamiseni s.o 26.03.2032.a. või kuni lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta
10. aprillil vastavalt

§ 101lg-tele 3 ja 4.

10.10.2023.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-23-1973 (dtl 15-18) kinnitas Viru Maakohus kokkuleppe D. S. ja N. S. vahel, mis reguleerib hageja ja tütre suhtlemiskorda. Hageja väitel on M. S. isa juures keskmiselt 10,26 päeva kuus (lõppseisukohad dtl 282; hagiavalduses 10,25 päeva kuus dtl 5) ning sel ajal kannab hageja lapse ülalpidamiskulu, mistõttu on alus elatise vähendamiseks. Hageja võtab arvestuse aluseks perioodi 1.11.202328.02.2025.a ning nimetatud ajavahemikul oli hageja arvestuste kohaselt laps isaga 154 päeva ehk keskmiselt 10,26 päeva kuus. Kostja möönab, et M. viibib isa juures, kuid mitte nii palju kui märgib hageja. Kostja arvestuste kohaselt oli perioodil november 2023-detsember 2044 laps isa juures 89 päeva aastas ehk keskmiselt 7,41 päeva kuus (dtl 45-48).

1. TsMS § 459 lg 1 kohaselt võib pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda kumbki pool uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist lahendis, kui: - oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud 8 nõude rahuldamise otsus ja - hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi
2. lõike järgi võib lahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. Riigikohus on märkinud, et üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada/vähendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 9.06.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 32) Seega pidi käesoleval juhul hageja tõendama nende asjaolude esinemist, mis põhjendaksid väljamõistetud elatise vähendamist.
3. Hageja palub vähendada Viru Maakohtu 25.01.2023.a otsusega tsiviilasjas nr 2-22-15765 väljamõistetud elatist 160-le eurole kuus (fikseeritud summale) (dtl 73, dtl 269-270 00:00:44; dtl 410). Hageja märgib, et elatise väljamõistmisel ei arvestatud

§ 101lg 6 sätestatuga.

Peale suhtluskorra kindlaksmääramist tsiviilasjas nr X-XX-XXX on tütar M. hakanud rohkem viibima isa juures (hageja väitel keskmiselt 10.26 päeva kuus). Kuivõrd sel perioodil, mil laps on isaga, kannab isa tema ülalpidamiskulu mitte lapsega koos elav vanem, tuleb vähendada väljamõistetud elatist. Kostja vaidleb hagejale vastu ning möönab, et laps viibib küll isa juures teatud osa kuust, kuid mitte sellises ulatuses kui seda väidab hageja. Kostja arvestuste kohaselt viibib laps isa juures keskmiselt 7,41 päeva kuus (dtl 45, 48). 16.

§ 101

lg 6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohtuistungil 13.02.2025.a. kohtu küsimusele „ Kas hageja võtab selle omaks, mida kostja on väitnud, et laps on keskmiselt 7 päeva kuus isa juures, mitte 10 ega 11 ega 12 päeva? vastas hageja D. S.: „Mingis kuus on rohkem kui 7 päeva, mingis kuus on vähem kui 7 päeva“ (dtl 270 00:04:09). Eeltoodust tulenevalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et laps vähemalt 7 päeva kuus isa juures viibib ning kohus lähtub sellest. Hageja väidetud 10,26 päeva kuus ei ole võimalik ainuüksi hageja töögraafikute (dtl 19-31; 289304) põhjal tuvastada, kuivõrd pole võimalik tagantjärgi täpselt kontrollida, kas kõigil hageja puhkepäevadel oli laps isa juures, kas mingil perioodil jäid kohtumised ära lapse haiguse tõttu vms (vt suhtluskorra p-d 2-5, 11).

§ 101järgi kujuneks miinimumelatis M.

S. ülalpidamiseks järgmine:

§ 101

lg 3 järgne baassumma 282,31 eurot (alates 1.04.2025.a.), millele lisandub

§ 101

lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (1981 eurot) ehk 59,43 eurot 282,31 + 59,43 = 341,74 eurot. 9

§ 101

lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 80 eurot. Seega tuleb arvestatud elatisest maha arvata pool lapsetoetust ehk 341,74 - 40 =301,74 eurot.

§ 101

lg 6 kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. M. S. viibib isa juures vähemalt 7 päeva kuus, mistõttu elatise summat muudetakse vastavalt. 7 päeva on x% 15 päeva on 100% (7 päeva * 100%)/15 päeva=46,67% Laps elab kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast 46,67%. Seetõttu väheneb elatis selle protsendi võrra. M. S. miinimumelatis kujuneks 160,92 eurot. 17. Riigikohus on seisukohal, et

§ 101

alusel arvutatud elatis ehk miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev.

§ 101

lg-tes 5–7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise suurust ja tõendamiskoormise jaotust Kohus kontrollib ja arvestab neid asjaolusid lahendi tegemisel ise. Samuti peab kohus

§ 101

kohase miinimumelatise suuruse arvutamisel vähendama elatist proportsionaalselt kohustatud vanema juures viibimise ajaga omal algatusel, sõltumata poolte taotlustest, kuid seda üksnes juhul, kui kohustatud vanema juures viibimise aeg on

§ 101lg 6 mõttes aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus.

Ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps viibib tema juures. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema. (vt Riigikohtu 31.03.2025.a. lahend tsiviilasjas nr 2-17-6713/196 p 34 ja 35). p 35) Nii hageja D. S. kui ka kostja seaduslik esindaja N. S. on esitanud omapoolseid tõendid kulutuste kohta, mida väidetavalt vanem lapse ülalpidamiseks on teinud ja teeb. On üldteada, et vanema kelle juures laps elab, panustab lapse ülalpidamisse oluliselt suuremal määral kui lahuselav vanem. M. S. elukoht on ema juures (vt suhtluskorra kokkuleppe p 1, dtl 15) ja faktiliselt elab laps ema juures keskmiselt 2/3 kuust. Tõendatud on ka asjaolu, et D. S. tasub igakuiselt elatist (dtl 286-287), kuid kuni novembrini 2024 tasus seda 225 eurot kuus (ehk väiksemas määras kui 25.01.2023 tsiviilasjas nr X-XXXXX kohtuotsus dtl 8-13 ette nägi). D. S.l on tekkinud elatise võlg 2245 eurot (dtl 275; 00:43:58) mida täidab kohtutäituri vahendusel (dtl 285). Alates novembrist 2024 tasub D. S. elatist

§ 101

sätestatud miinimummääras ehk 287,72 eurot (vt dtl 286-287) Ülalpidamiskohustuse rikkumine ei välista isiku õigust taotleda TsMS § 459 alusel perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist. (vt Riigikohtu 20.06.2017.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17 p 12).

1. Hageja väidab 28.02.2025 esitatud menetlusdokumendis (dtl 280-284), et teeb perioodil, mil laps on tema juures, kulutusi toidule/olmetarvetele, lapse riietele/muudele ostudele, puhkusereisidele, käib kohvikutes jms ning on kulude tõendamiseks esitanud oma pangakonto väljavõtte (dtl 305-368), kus on erineva värviga märgistatud tehtud kulutused: ajavahemikus 1.11.2023-28.02.2025 on hageja lapsele ostnud vajalikke toiduaineid, olme- ja hügieenivahendeid. Kokku kulu 2245,84 eurot ehk 149,72 eurot kuus (kontoväljavõttel punane joon). 10 Kohtu hinnangul ei tõenda punase joonega märgistatud erinevates kauplustes tehtud maksed (Maxima, Depo jm) kulutusi M. S.le. Võimalik, et teatud osa nendest ostudest saab ka M., kuid konkreetset kulu suurust ei ole võimalik kontoväljavõtte põhjal eristada. peale kooli või huviringi käib hageja lapsega kohvikus, kus laps saab süüa; perioodil 1.11.2023-28.02.2025 386.25 eurot ehk 25,75 eurot kuus (kontoväljavõttel kollane joon) Hageja väitel on kulu tehtud M.le, kuid kui võrrelda hageja enda esitatud kuupäevi, mil laps viibis tema juures (dtl 282) ja kõrvutada neid kollasega märgistatud kuludega, siis nt 18.11.2024 ei viibinud M. isa juures, kuid märgistatud on kulu Shauma kebabis, samuti 27.11 ja 5.12.2024 Hesburgeris, 28.11.2024 Kadaka snäckis) tütre palvel talle tehtud ostud /asjad 1.11.2023-28.02.2025 kulu kokku 410,20 eurot ehk 27,34 eurot kuus (kontoväljavõttel roheline joon). Ka need erinevates kauplustes tehtud ostud ei tõenda, et kulutus on tehtud just M.le. Lisaks näiteks 6.10.2024 on hageja märgistanud rohelisega ostu Lõunakeskuse Jyskis, kuid enda esitatud kuupäevade järgi ei viibinud 6.10.2024.a. M. isaga. kollaka/oranžika joonega märgistatud kulu Elisale ei tõenda samuti, et makse on seotud M.ga. hageja on sinise joonega konto väljavõttel märgistanud kulud puhkusereisidele (piletite ostmine, hotelli broneerimine, sõidu ajal tehtud kulutused). Ajavahemikus 01.11.2023 – 28.02.2025.a. moodustasid need kulud 1252,92 eurot, so 626,46 eurot inimese kohta, keskmiselt 41,76 eurot kuus (reisid Stockholmi, Helsingisse ja Lätti (Jurmala, Riia). Pangakontolt nähtuvate maksete põhjal ei ole võimalik kohtu tuvastada, mitmele inimesele on kulu kantud (nt ühtegi piletit lisatud ei ole). Kohus ei kahtle selles, et ajal, mil laps viibib isa juures, isa tema vajaliku ülalpidamise tagab, küll aga ei ole tõendatud kulutuste suurus ning see, et samal ajal lapse teine vanem N. S. üldse mingit kulu ei kanna (hageja väitel ei kanna kostja seaduslik esindaja lapsega seotud kulu sel ajal kui ta on isa juures). Näiteks ei ole tõendatud ühegi lapse huviringiga seotud kulude kandmine D. S. poolt ajal, mil laps on tema juures, samuti ühegi lapse tervise/raviga seotud kulu. N. S. on esitanud omapoolse kulude arvestuse, mida kannab lapse ülalpidamiseks (dtl 48, 371, 401), Kostja seadusliku esindaja esitatust on tõendatud kulu lapse huviringidele (dtl 54, 57, 58, 60, 61, 62, 63, 64, 378, 379, 380, 381, 382), riietele (dtl 391,392), ehetele (dtl 389-390, 397), vajalik kulu hambaravile (dtl 375) Kohus nõustub hagejaga selles, et Värska Kuurortravikeskuses viibimise kulu osas ei ole tõendatud, et seal viibiti koos tütrega. Samuti on kaheldav arvuti ja printeri soetamine tütrele (dtl 373, 374, 377, 383). Kummastav on aga kohtu hinnangul hageja arusaam justkui kannaks kostja seaduslik esindaja üksnes lapse huviringidega seotud kulu. Kui laps elab 2/3 kuust ema juures, jääb arusaamatuks, kes kannab hageja hinnangul lapse kulu toidule, kommunaalmaksetele, riietele, jalatsitele, koolitarvetele jne. Ilmselgelt ei ole selleks piisav hageja tasutav elatisemakse.
2. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (vt Riigikohtu 7.12.2009.a. lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09)

§ 102

lg 3 sätestab, et kohus võib elatise välja mõista

§ 101

alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks §-s 99 toodud alustele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste jaotusest vanemate vahel. 11 Riigikohus on sedastanud, et kohus võib

§ 102

lg 3 kohaselt välja mõista elatise suuremas ulatuses, kui oleks konkreetse alaealise lapse kohta

§ 101alusel arvutatud summa sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad.

Suurema elatise väljamõistmine

§ 102

lg 3 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peab otsustuse aluseks olevad asjaolud menetluses välja selgitama ning otsustust nõuetekohaselt põhjendama (vt Riigikohtu 22.06.2022 lahend tsiviilasjas nr 2-19-19160/42 p 14.8) Kohus märkis otsuse p-s 16, et igakuine miinimumelatis M. S. ülalpidamiseks on

§ 101sätestatut (sh § 101 lg 6 lapse viibimine hageja juures) järgides 160,92 eurot.

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud rakendada

§ 102

lõikes 3 sätestatut ja mõista elatis välja suuremas summas kui

§ 101järgne miinimum ehk jätta väljamõistetud elatis vähendamata.

Vaidlust ei ole selles, et lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse (käesoleval juhul N. S.). Ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. Lapse elatise vaidlustes tuleb analüüsida mõlema vanema sissetulekut, varalist seisundit ja võimet teenida sissetulekut (vt Riigikohtu 27.10.2021.a. lahend tsiviilasjas nr 2-19-18082/74 p 11) 19.1 N. S. on töövõimetu (vt 16.02.2021 otsus TVH/21/008985, dtl 50-53). Hageja seadusliku esindaja sissetuleku moodustab töövõimehüvitis 637,67 eurot (konto väljavõte dtl 163-186), puudega täisealise toetus 41,17 eurot ja lapsetoetus 80 eurot (sotsiaalkindlustusameti teatis dtl 157). Eeltoodule lisandub igakuine elatis lapse ülalpidamiseks D. S.lt 287,72 eurot. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt on perioodil 01,01,2024-31.12.2024 saanud tulu 35,42 eurot (dtl 148). Kinnistusraamatu andmetel on N. S. ja D. S. ühisomandis korteriomandid XXX (registriosad vastavalt 2249207 ja XXX) ja XXX (registriosa nr XXX). Viru Maakohtu menetluses on N. S. hagi D. S. vastu ühisvara jagamise nõudes (tsiviilasi nr XXX-XXX). 19.2 D. S. töötab OÜ-s X ning maksu ja tolliameti teatise kohaselt on perioodil 1.01.202431.12.

1. a saanud tulu 22 887,34 eurot ehk keskmiselt 1907,27 eurot kuus (dtl 143, töötasu OÜ-s X dtl 146). Äriregistri andmete kohaselt on D. S. OÜ X (rk XXX) ainuosanik ja juhatuse liige. Äriühingu tegevusala on sõidukite hooldus ja remont. Transpordiameti Liiklusregistri andmetel on D. S. nimel registreeritud 30 sõidukit (dtl 485-512) Vaidlust ei ole ka selles, et poolte ühisvara on D. S. valduses ning N. S.l sellele ligipääs puudub. Hageja esitatud elektri- ja gaasiarved XXX korteri eest (dtl 412-457) ja nende arvestamine lapse ülalpidamiskulu hulka, ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Esiteks ei ole tõendatud asjaolu, et hageja lapsega koos seal viibib, teiseks kuuluvad ühisvara jagamisel arvestamisele ka need kulud mida üks abikaasadest on teinud kinnisvara korrashoiuks (ehk tsiviilasjas 2-24-14495).
2. Ei ole võrreldav vanemate töövõime (N. S. töövõimetu raske haiguse tõttu; D. S. töövõime piiratud ei ole) kui ka nende majanduslik seisund (hagejal olemas nii püsiv sissetulek palgatöö kui oma ettevõtluse näol; kostja seadusliku esindaja igakuine sissetulek vaid töövõimehüvitis ja puudega täisealise toetus). 12 Kohus rõhutab, et vanem ei pea lapsele andma ülalpidamist ainult rangelt miinimummääras kui tema majanduslik seisund võimaldab panustada rohkem ning see on vajalik lapse vajaduste ja/või teise vanema raskema tervisliku (töövõime) ja/või majandusliku seisundi tõttu.
3. Kohtul tuleb üldjuhul arvestada

§ 101

lg 6 järgi lapse viibimist kohustatud vanema juures ning vähendada sellest tulenevalt igakuist elatist, kuid kohtu hinnangul on põhjendatud käesoleval juhul kohaldada

§ 102lg-s 3 sätestatut ning mitte vähendada väljamõistetud elatist.

Kohus arvestab seejuures, et 2/3 kuust viibib laps ema juures, lapse elukoht on ema juures ning peamised kulud (sh vahetu hoolitsuse) kannab koos elav vanem; kostja seaduslik esindaja on tervisliku seisundi tõttu töövõimetu; hageja töövõimeline hageja igakuine sissetulek on mitmekordselt suurem kui lapsega koos elaval vanemal hageja on rikkunud ülalpidamiskohustust (tasunud pikka aega vähem kui kohtuotsusega väljamõistetud).

1. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus D. S. hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 (alates 01.01.2022.a. kehtiv redaktsioon) kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Menetluskulud jäävad seega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 13