Obsah (8)

§ 62§ 57§ 361§ 362§ 15§ 36§ 29§ 363

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 3. märts 2026, Tallinn Haldusasja number 3-26-38 Haldusasi Politseija Piirivalveamet

) § 62 lg 6 p 2 alusel 48 tunniks kinni. Tallinna Halduskohus andis 31.10.2025 määrusega nr 3-25-3887

§ 62

lg 6 p 2 alusel loa isiku kinnipidamiseks kuni 31.12.2025, mida pikendati 22.12.2025 määrusega kuni 23.04.

2. PPA keeldus 31.12.2025 otsusega nr 62510310013-1 puudutatud isikule ajutise kaitse alusel tähtajalise elamisloa andmisest

§ 57lg 1 p 5 järgi.

6. Puudutatud isik esitas 05.01.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse ning ta peeti 05.01.2026 kinni

§ 361lg 2 p-de 4, 5 ja 6 alusel.

Tallinna Halduskohus rahuldas 07.01.2026 määrusega PPA taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 07.03.2026 (k.a). Kohtumäärus jõustus 17.02.2026. 7. Tallinna Halduskohtule saabus 27.02.2026 PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiskesk uses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks

§ 362

lg 5 alusel kuni neljaks kuuks, sest isiku suhtes esinevad

§ 361

lg 1 nimetatud põhimõte ja

§ 361lg 2 p-des 4 , 5 ja 6 sätestatud kinnipidamise alused.

Isiku kinnipidamine on vajalik tema rahvusvahelise kaitse menetluse läbiviimiseks, otsuse koostamiseks ja isiku võimalikuks väljasaatmiseks koduriiki. Isik ohustab avalikku korda. Isik on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Isik on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. PPA järeldab isiku hoiakust ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Samuti väljendas isik Tallinna Halduskohtu 06.01.2026 istungil, et ta ei soovi minna Xsse. Tartu Maakohus kohaldas 15.09.2025 otsusega nr X-XX-XXX isiku suhtes KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eestist väljasaatmise koos Eesti sissesõidukeeluga. Isiku suhtes ei ole võimalik kohaldada

§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid tõhusalt, kuna esineb põgenemisoht ja isik ohustab avalikku korda. On suur tõenäosus, et vabaduses viibides võib isik panna toime uusi korrarikkumisi või võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse, et hoida kõrvale menetluse läbiviimisest ja väljasaatmisest.

1. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde. Isikule on 27.02 tõlgi abiga PPA käesolevat taotlust tutvustatud. Isiku kinnipidamise pikendamine on vajalik põgenemisohu vältimiseks ning avaliku korra tagamiseks. Isik ise on esitanud rahvusvahelise kaiste taotluse, et ta kardan naasta Xsse, siis sellises olukorras ei saa PPA isiku eest saatkonda passi asjus pöörduda. See ei ole ka loogiline, et isik kardab Xsse naasta, kuid pöördub X saatkonda X passi järgi. Passi saamisest ei sõltu isiku Eestist väljasaatmine. Kõigepealt tuleb lõpule viia rahvusvahelise käiste menetlus, sh viia läbi vestlus. Kui otsus on negatiivne, saab küsida X saatkonnalt tagasipöördumistunnistuse, selle saab 1-2 päeva jooksul. 2
2. E.C vaidles PPA taotlusele vastu.

§ 15

annab võimaluse leebemate järelevalvemeetmete kohaldamiseks.

§ 36järgi on vabaduse võtmine äärmuslik meelde.

Viitas ka põhiseaduse §-le

1. Ta on esitanud taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks ja teeb võimuorganitega koostööd. Ta esitas täna ka taotluse X passi saamiseks (oli täna saatkonnas). Tema põgenemisohtu ei saa sisustada eelmiste rikkumistega. Viitab Euroopa Inimõiguste Konventsioonile. Saadi vs Ühendkuningriik asjas viitas Euroopa Inimõiguste Kohus, et varjupaigataotleja kinnipidamine on lubatud vaid proportsionaalsuse printsiibi kinnipidamisel. Palub arvestada humaansete asjaoludega, tema isal on metastaasidega vähk, käib vähiravil haiglas. KPK-s viibides ta ei saa oma isa eest hoolitseda. Palub rakendada alternatiivset järelevalvemeedet registreerimiskohustust ja kohustust kohale ilmuda ja kohaldada elukohast lahkumise keeldu. Passi ei saanud varem taotleda, kuna tal ei olnud telefoni, mille rakenduse kaudu passi tellimine käis. Telefoni saamisest 2 nädala jooksul esitas ta X passi saamise taotluse. Kohtu põhjendused
2. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg-st 2 võtab kohus haldusasja juurde haldusasjas nr 3-25-3208 ja haldusasjas nr 3-25-3887 PPA esitatud tõendid.
3. Kohus ei võta täiendavalt haldusasja juurde haldusasja nr 3-26-38 materjale, kuivõrd ka 27.02.2026 esitatud PPA taotlust menetletakse haldusasjas nr 3-26-
4. Kohus arvestab PPA taotluse lahendamisel kõigi eelnevate haldusasjas esitatud tõenditega. 12.

§ 362

lg 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja VRSK § 361 lg-s 2 sätestatud alusel ja lg-s 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA või Kaitsepolitseiamet halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt pikendab halduskohus § 362 lg-s 2 sätestatud tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad käesoleva seaduse § 36 1 lg-s 2 sätestatud alus ja lg-s 1 nimetatud põhimõtted. 13. Kohus kontrollib, kas esinevad endiselt

§ 36

1 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused isiku kinnipidamiskeskuses kinni pidamiseks (

§ 362

lg 5).

§ 361

lg 1 sätestab, et rahvusvahelise kaitse taotlejat võib kinni pidada käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. Kohus leiab, et kohaldatav meede (isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamine) on proportsionaalne. 14. PPA on taotluses leidnud, et esineb

36 1 lg 2 p-des 4 , 5 ja 6 sätestatud alused, mille kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht; välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks; riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks. Eelnevalt nimetatud tingimused on täidetud. Tartu Maakohus kohaldas 15.09.2025 otsusega nr X-XX-XXX isiku suhtes KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eestist väljasaatmise. Puudutatud isik esitas 05.01.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse peale seda, kui ta oli kohustatud Eestist lahkuma.

1. VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemise oht, kui ta on teada andnud või kui tema hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kohtud on puudutatud isiku põgenemise ohtu korduvalt tuvastanud haldusasjades nr 3-25-3208 ja nr 3-25-
2. Kohtud on leidnud, et puudutatud isiku hoiakud ja käitumine kogumis annavad aluse arvata, et ta ei soovi täita lahkumiskohustust. Viimati leidis Tallinna Ringkonnakohus 26.01.2026 määruses nr 3-26-38, p-s 16, 3 et: „Puudutatud isik on Tartu Maakohtu 15.09.2025 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXX tunnistatud süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine, mis on toime pandud grupi poolt) järgi ning talle mõisteti karistuseks 5 aastat vangistust. Puudutatud isikule on ülalviidatud kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXX mõistetud lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine. Isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda, kui sai teada ajutise kaitse taotluse tagasilükkamise otsusest. Asjaolude pinnalt on usutav, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise vältimiseks. Puudutatud isik on halduskohtu 07.01.2026 istungil väljendanud selgelt soovimatust minna tagasi Xsse ning selgitanud, et sooviks minna Lätti, et tegeleda sealt Eestis elava isa eest hoolitsemisega, mis pole aga võimalik reisidokumendi puudumise tõttu. Isiku hoiakust ja käitumisest võib seega järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Eelnev kogumis annab alust arvata, et vabaduses viibides ei jääks isik rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks Eestisse ega lahkuks vabatahtlikult, vaid üritaks tõenäoliselt end varjata ning võimalusel Schengeni alal edasi liikuda. Seetõttu on õigustatud isiku kinnipidamine, tagamaks tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.“ Kohtu hinnangul on ka praegusel ajal ringkonnakohtu järeldused aktuaalsed ning kohus nõustub nendega.
3. Kinnipidamine ei ole

§ 361

lg 1 kohaselt lubatud, kui soovitud eesmärki on tõhusalt võimalik saavutada

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisega, samuti kui kinnipidamine oleks rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid arvestades ebaproportsionaalne (vt Tallinna Ringkonnakohtu 25.08.2023 määrus nr 3-23-1235, p 8). 17. Kohus nõustub taotlejaga, et puudutatud isikut ei saa senise käitumise ja hoiakute põhjal pidada usaldusväärseks ning

§ 29

lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmeid ei oleks ilmselt võimalik tõhusalt kohaldada. Puudutatud isik selgitas 20.02.2026 PPA-le, et ei soovi Xsse naasta, kuna tema kodupiirkond (Y) on okupeeritud. Puudatud isik soovib jääda Eestisse, kuna on ainus, kes saab oma vähihaiget isa Eestis aidata. Lisaks on tal vajadus saada Eestis metadoon-asendusravi. PPA kinnitas taotluses, et puudutatud isiku isa on abielus, mistõttu on kohus PPA-ga ühel meelel, et isa esmane abistaja peaks olema tema abikaasa. Samuti on asjakohane PPA hinnang, et vajadus isa aidata ei heidutanud puudutatud isikut selliste õigusrikkumiste, mille eest võidakse määrata vanglakaristus, toimepanemisel.

1. Lisaks eelnevale karistas PPA 12.02.2026 käskkirjaga nr 15.7-19/3 puudutatud isikut distsiplinaarkaristusega, mis näitab, et puudutatud isik ohustab jätkuvalt avalikku korda. Eeltoodu kinnitab, et puudutatud isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda Eestist mujale Euroopasse, et hoida kõrvale menetluse läbiviimisest ja Eestist Xsse väljasaatmisest.
2. Kuigi isikut on

-i ja VSS-i alusel peetud kinnipidamiskeskuses kinni juba alates 01.10.2025, ei saa isiku kinnipidamist lugeda ülemääraseks ainuüksi selle kestuse tõttu.

§-s 361 sätestatud aluste esinemise korral on lubatud isikut maksimaalselt kinni pidada kuni 18 kuud (vt Riigikohtu 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p-d 10–11).

-i ja VSS-i alusel kinnipidamise tähtaegasid ei summeerita ning uue rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisega käivitus kinnipidamise tähtaja arvestus uuesti (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 9; 03.03.2016 määrus nr 3-3-1-14-16, p 10). Kohtu hinnangul ei saa puudutatud isiku kinnipidamist kuni 03.07.2026 pidada ebaproportsionaalseks, arvestades seejuures isiku senise kinnipidamise pikkust. Puudutatud isik ei ole esitanud väiteid, mis annaks pidada tema kinnipidamist vastuolus olevaks isiku turvalisuse või tervise kaalutlustega (

§ 363lg 3).

Metadoonasendusravi ei välista isiku kinnipidamist, see on tagatud talle ka KPK-s. 20. Seega on täidetud

§ 361lg-tes 1 ja 2 sätestatud eeldused, mistõttu rahuldab kohus PPA taotluse.

Kohus annab

§ 362

lg 5 alusel loa E.Ci kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja 4 pikendamiseks kuni

§ 361lg-s 2 sätestatud aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt) 5