2-25-21635/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 26. veebruar 2026, Paide Tsiviilasja number 2-25-21635 Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi P.M-i vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 544,91 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Aktiva Finance Group OÜ, registrikood 10746479 Hageja lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema Kostja: P.M, isikukood XXX Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses, lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi P.M-i vastu osaliselt tagaseljaotsusega.

2.Välja mõista P.M-ilt (P.M, isikukood XXX) Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks Coop Finants AS ja kostja vahel 26.05.2017 sõlmitud Säästukaart Pluss lepingust nr. CNT0000097238 tulenev põhivõlgnevus 318,80 eurot ja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.10.2025 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.

3.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 43,79 euro, intressi 5,59 euro, sissenõudmiskulu 40 euro, teenustasu 1,90 euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste 57,08 euro osas.

4.Jätta menetluskulud 65,47% ulatuses kostja kanda ja 34,53% ulatuses hageja kanda.

5.Mõista P.M-i hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulu 271,70 eurot.

6.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-25-21635 7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja kaja esitamine Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus 1. Hageja esitas kohtule 12.12.2025 hagi P.M-i vastu Coop Finants AS ja kostja vahel 26.05.2017 sõlmitud Säästukaart Pluss lepingu nr. CNT0000097238 tuleneva põhivõlgnevuse 362,59 euro, intressi 5,59 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, teenustasu 1,90 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 62,67 euro ning edasiulatuva viivise nõudes. Coop Finants AS võimaldas kostjale väljastatud Säästukaart Pluss krediitkaardiga kasutada lepingus sätestatud krediidilimiidi ulatuses rahalisi vahendeid 400 eurot. Lepingu tingimuste kohaselt on krediidi kulukuse määraks 13,34% aastas, intressimäär 19,9% aastas. Kuna kostja lepingulisi kohustusi ei täitnud, ütles esialgne võlausaldaja lepingu 29.01.2025 üles ja loovutas nõuded 29.01.2025 hagejale.

2.Hageja esitas 12.01.2026 menetlusdokumendiga nõuete ümberarvestuse juhuks, kui kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole järgitud. Hageja esitab ümberarvestuse, arvestades krediidisummaks 4071,83 eurot. Kostja viimane krediidi kasutuselevõtt oli 10.10.2024, sellest tulenevalt on hageja arvestanud ümberarvestuse esimeseks tagasimakse kuupäevaks 10.11.2024 ning viimase tagasimakse kuupäevaks 10.10.2025. Ümberarvestuse kohaselt on lepingu lõpptähtpäev saabunud. Sellest tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista 2 2-25-21635 põhiosa jääk 318,80 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 11.10.2025 kuni põhinõude tasumiseni.

3.14.01.2026 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

Kohtuotsuse põhjendused 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid, puuduste kõrvaldamise ja kohtumääruse kostjale kätte e-postiga 30.01.2026. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 13.02.2026.

Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud.

5.Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagi tuleb osaliselt rahuldada tagaseljaotsusega ja jätta ülejäänud osas TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.

6.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg 3 teeb kohus tagaseljaotsuse lühidalt kirjeldava ja põhjendava osaga ning märgib põhjendavas osas lühidalt vaid järgmist.

7.Vaidlust ei ole, et Coop Finants AS ja kostja vahel 26.05.2017 Säästukaart Pluss lepingu nr.

CNT0000097238 puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega (VÕS § 402 lg 1). Hageja on seisukohal, et lepingu sõlmimisel ei ole rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet (dtl 46). Lepingu sõlmimise eelselt on kontroll teostatud kolmandatelt osapooltelt (sh Rahvastikuregister, Creditinfo Eesti AS, Coop Pank AS-i grupi ettevõtted). Tulenevalt kohtupraktikast ei ole nimetatu aga piisav. Riigikohus on 24.11.2023. a määruses tsiviilasjas nr 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

1)tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2)tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3)tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

4)tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või 3 2-25-21635 krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kohtupraktikas on selgitatud ka, et piisav ei ole üksnes laenusaaja sissetulekute ja kohustuste vahe hindamine, sest arvelduskonto väljavõttest nähtuvad ka muud kostja krediidivõimet mõjutavad olulised asjaolud, millega laenuandjal tuleb arvestada (TlnRnKm 12.07.2023, 2-22-147995, p 12.1).

Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kogunud andmeid kostja varalise seisundi kohta (nt registreeritud vallasvara (sõidukid nt) ning kinnisvara olemasolu, samuti hoiused, jmt), samuti ei ole küsitud kostja pangakonto väljavõtet ega kontrollitud kostja varalist seisu, sissetulekute ja kohustuste iseloomu ja regulaarsust kostja endaga suheldes. Kohus märgib, et enda varalise seisundi kohta tõeste andmete esitamise kohustus on küll laenuvõtjal, kuid andmete kontrollimise kohustus on laenuandjal.

Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et laenuandja ei saanud olla kostjaga sõlmitud lepingu puhul veendunud kostja krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 403⁴ lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 403⁴ lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (sissenõudmiskulu). VÕS § 403⁴ lg 7 kolmandast lausest tulenevalt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Hageja on ümberarvestused esitanud 12.01.2026 menetlusdokumendis, mis on ühtlasi ka kostjale kätte toimetatud.

8.Lepingu nr. CNT0000097238 alusel sai kostja krediiti kokku 4071,83 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule kogusummas 3753,03 eurot (dtl 61). Kostja viimane krediidi kasutuselevõtt oli 10.10.2024, sellest tulenevalt on hageja arvestanud ümberarvestuse esimeseks tagasimakse kuupäevaks 10.11.2024 ning viimase tagasimakse kuupäevaks 10.10.2025. Ümberarvestuse kohaselt on lepingu lõpptähtpäev saabunud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kuna kohus leidis, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista tasumata põhivõlgnevus 318,80 eurot (4071,83-3753,03).

Hageja esitab ümberarvestusega viivisenõude viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates viimase tagasimakse kuupäevale järgnevast päevast, s.o 11.10.2025 kuni põhinõude tasumiseni (dtl 62). Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud krediidiandjal säilib viivise tasumise nõue (TlnRnKo 05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja 29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11). Seega rahuldab kohus hageja viivise nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivised põhivõlgnevuselt 318,80 eurot alates 11.10.2025 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määras kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.

9.Ümberarvestuse kohaselt hageja intressi, sissenõudmiskulude ja teenustasu nõudeid esitanud ei ole. Seega jätab kohus nimetatud nõuded rahuldamata.

10.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 318,80 eurot ja viivised põhivõlgnevuselt 318,80 eurot VÕS § 4 2-25-21635 113 lõike 1 teises lauses sätestatud viivise määras alates 11.10.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid mitte suuremas summas kui põhinõue.

Kohus jätab rahuldamata hageja nõuded põhivõlgnevuse 43,79 euro, intressi 5,59 euro, sissenõudmiskulude 40 euro, teenustasu 1,90 euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste 57,08 euro (perioodil 11.10.2025-12.12.2025 rahuldatud viivis 5,59 eurot) osas.

11.Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult.

Menetluskulud 12. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

13.TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Hagihind on 544,91 eurot. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt (356,75 eurot (põhinõue 318,80 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis kuni 12.12.2025 5,59 eurot, edasiulatuv (st aastane) viivis 32,36 eurot) ehk 65,47%). Kohus leiab, et hageja menetluskulud tuleb jätta 65,47% ulatuses kostja kandja ja 34,53% ulatuses hageja kanda.

14.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulud 338 eurot (2 h x 169 = 338 eurot). Esindaja tunnitasu on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja esindaja tasu koosneb: alusdokumentidega tutvumine ja analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine, dokumentide esitamine kohtule. Kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 leiab kohus, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kohus leiab, et esindaja tasumäär 169 eurot/tund ei ole asjaolusid arvestades mõistlik. Kohus selgitab, et selline tasumäär vastab keskmisele vandeadvokaadi tasumäärale. Hageja esindaja on jurist.

Arvestades hageja esindaja kvalifikatsiooni ning asja keerukust on põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tund. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele esindajatasu 2*120=240 eurot.

Riigilõiv on kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele hagiavalduselt kokku tasutud riigilõiv 175 eurot. Riigilõiv on kohtute infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

Eeltoodut arvestades on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 415 eurot (240+175).

Kohus rahuldab hageja menetluskulude taotluse osaliselt ning kostjal tuleb hagejale hüvitada 271,70 eurot (65,47% 415-st).

15.Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist 5 2-25-21635 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivist.

16.Kohtule teadaolevate andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

17.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 6

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.