Obsah (10)

§ 325§ 415§ 162§ 173§ 174§ 175§ 177§ 178§ 444§ 468

2-25-3720 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 18. november 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-3720 Tsiviilasi Aktiv

) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist.

1. Aktiva Finance Group OÜ esitas 10.03.2025 Pärnu Maakohtule hagi I.K vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2000,00 eurot, intress 263,97 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1144,11 eurot, viivis alates 11.03.2025 kuni põhinõude summas 2000,00 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 40% aastas.
2. Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue kostja vastu kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud krediidikontolepingu nr. KK
3. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 47,78%. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma, intressimäär, krediidisumma maksete tähtpäevad. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne võlausaldaja saatis kostjale 19.09.2023 lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale vastavalt VÕS § 416 lg-le 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideeritud, luges esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 4.10.
4. Esialgne võlausaldaja loovutas 5.10.2023 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
5. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas andis hageja järgmised selgitused. 2 2-25-3720 Hageja esitab tõendina kostja isikusamasuse tuvastamise ja krediidianalüüsi. Krediidivõimelisuse hindamisel võtab esialgne võlausaldaja arvesse kostja poolt esitatud teavet, kontrollis avalikke andmebaase. Taotluse andmed: sissetulekud: töötasu 978,00 eurot, sissetulek FIE tegevusest 350,00 eurot; finantskohustused (liising/järelmaks) 200,00 eurot, majapidamiskulud 500,00 eurot, kuumakse 30,00 eurot. Creditinfo.ee, Taust.ee: maksehäired puuduvad; Eesti kodanik. Kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet ning laenuandja on kontrollinud kostja sissetulekuid MTA kaudu: keskmine sissetulek 989,54 eurot. Laenuotsus tehti järgmiselt: kliendireserv=igakuine sissetulek-igakuised väljaminekud-elamiskulud (s.h majapidamiskulud) – taotletava laenu osamakse 259,54=989,54-200,00-500,00-30,
6. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus toodud summas osamaksega laenulepingut.
7. Kohus võttis hagi 03.07.2025 menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
8. Kostjale on hagimaterjalid ja 03.07..2025 määrus kätte toimetatud

§ 325alusel 29.08.2025.

Kostja ei ole hagile tähtaegselt (12.09.2025) vastanud. Seega loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

1. Hagiavalduses toodud asjaolude pinnalt ei ületa lepingu krediidi kulukuse määr VÕS § 406 lg 1 sätestatud ülempiiri. Tuginedes hagiavalduses toodud asjaoludele, asub kohus seisukohale, et krediidiandja on kostjaga hageja nõude aluseks oleva lepingu sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
2. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.
4. Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
5. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415lg 1 punktides 1–3 sätestatud aluse esinemise korral.

3 2-25-3720 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. 11.

§ 162lõige 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Viidatud sätte alusel jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (

§ 173lg 1).

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (

§ 174lg 1).

12. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 490,00 eurot. Kohus leiab, et hageja on riigilõivu tasunud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 13.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja õigusabikulud summas 338 eurot (km-ta). Hageja esindaja on osutanud õigusabi 2 tundi (alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule), tunnitasuga 169 eurot/h. Kohus leiab, et hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 169 eurot tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on senises praktikas pidanud põhjendatuks õigusteenuse tunnitasu 170 eurot (3-2-1159-16 p 24), kuid sellisel juhul on õigusteenuse osutajaks olnud vandeadvokaat ning arvesse on seega võetud, et vandeadvokaat peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus käesoleva tsiviilasja raames esitatud õigusabi teenuse põhjendatud tasumääraks 120 eurot/tunnis. Asja keerukust ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul taotluses toodud ajakulu (2 tundi) põhjendatud ja vajalik. 14. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 730,00 eurot, millest 490,00 eurot on riigilõiv ja 240,00 eurot (2 × 120 €/h) lepingulise esindaja tasu.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on kohtule vastava taotluse esitanud, mistõttu kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda tema poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 177

lg 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. 4 2-25-3720 15. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik). 16. Kohus tunnistab

§ 468lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt) Reena Undrest Kohtunik 5